Radiata on ajalooline ja vastuoluline termin, mida kasutatakse eri autorite juures erinevalt. Mõnes vanemas liigituses viidati sellega loomade rühmale, kuhu omavahel on assistiivselt paigutatud ka sellised grupid nagu okasnahkseid või tüünerjaid, kuid tänapäeval ei kehti see lai tähendus enam laialdaselt ning paljud bioloogid terminit ei kasuta.

Määratlus ja peamised tunnused

Tavapärases tähenduses eristatakse Radiata'd kui loomarühma, mis sisaldab peamiselt radiaalsümmeetrilisi, diploblastilisi Eumetazoa ehk näärme- või koerakksetel põhinevaid loomi (radiaalsümmeetrilised vormid). Diplomoblastia tähendab, et arengus tekivad kaks põhikoekihti: ektoderm ja endoderm, vastandina Bilateria triploblastiale (kolm kihti).

Taksonoomia ja ajalugu

Erinevad taksonoomilised käsitlused on Radiata'd määratlenud eri viisil. Näiteks Thomas Cavalier-Smith kirjeldas 1983. aastal Radiata alamkihi üsna laialt, hõlmates selliseid rühmi nagu alamkihi Porifera, Myxozoa, Placozoa, Cnidaria ja Ctenophora, ehk kõik loomad, mis ei kuuluks Bilateria'sse. See laiem tähendus ei ole aga osutunud konsensuslikuks.

Lynn Margulise ja K. V. Schwartzi viie kuningriigi klassifikatsioon jättis Radiata'sse peamiselt vaid Cnidaria ja Ctenophora.

Kladistilised (filogeneetilised) käsitlused üldiselt ei pea Radiata'd monofüleetikaks (üheks ainsaks pärilussarjaks), mistõttu seda rühma kladina ei tunnistata. Molekulaarsed ja morfoloogilised andmed on näidanud, et rahulikult määratletud rühmad ja nendevahelised seosed on keerukamad kui lihtne „radiaalsümmeetria põhine“ jaotus.

Sümmeetria ja arengulised eripärad

Traditsiooniliselt seostati radiaalsümmeetriat just sellega, mida Radiata'ga seostati. Kuid tegelikkuses on sümmeetria evolutsioon keeruline:

  • Sekundaarne radiaalsümmeetria: näiteks okasnahksete (ehhinodermide) täiskasvanud keha võib olla radiaalselt või polaarsete telgedega sümmeetriline, kuid nende arengulised sätted ja larvastaadiumid viitavad kahepoolsusele — nii radiaalsümmeetria on sageli sekundaarne arengutulemus.
  • Kahepoolsuse jäljed Cnidaria's: mõned Cnidaria rühmad, eriti teatud Anthozoa jada (nt klass, millele viitab antosoide), näitavad morfoloogilisi ja geneetilisi märke kahepoolse sümmeetria varasest päritolust või selle säilmetest.
  • Ctenophora: kiljuluukide (kammkarpide) puhul on tavaliselt kirjelduseks biradiaalne sümmeetria — need loomad ei ole puhtalt radialiseerunud samamoodi nagu klassikalised meduusad või korallid.

Uuemad uurimused ja tänapäevane vaade

Molekulaarsed ja arengubioloogilised uuringud on kujundanud kaasaegse arusaama: kahepoolne sümmeetria (bilaterism) võib olla arenenud väga varakult loomade evolutsioonis ja mõningatel rühmadel, mida varem peeti radiaalsümmeetrilisteks, on radiaalsümmeetria tekkinud sekundaarse muutusena. Näiteks uuringud näitavad, et kahepoolse sümmeetria tunnused võivad olla primaarse päritoluga ka liikidel nagu N. vectensis (mereankur), ja planula‑vastsed paljudel Cnidaria'l näitavad kahepoolseid mustreid. Samuti on leidnud kinnitust, et mõnede rühmade, näiteks Myxozoa, pärinemine võib olla tugevasti derivaadi (nt sünnilt sisesed parasüütide) ja nad on filogeneetiliselt seotud teiste rühmadega (nt Cnidaria) ning ei moodusta eraldiseisvat „primitiivset“ liini.

Kokkuvõte

Radiata on pigem ajalooline ja mõnikord kokkuvõttev termin radiaalsümmeetriliste (peamiselt diploblastiliste) loomade kirjeldamiseks, kuid taksonoomiliselt ja filogeneetiliselt on selle tähendus hetkel piiratud. Tänased filogeneetilised ja arengubioloogilised andmed näitavad, et lumeviljasemaid jooni nagu sümmeetria tasand ja idukihtide arv ei ühti alati lihtsa jaotusega „radiaalsed vs kahepoolsed“ ning seetõttu eelistatakse pigem kladistlikke ja molekulaarsete andmetega toetatud liigitusi.