Okasnahksed

Sipsikloomad on edukas mereloomade sugukond. Nende hulka kuuluvad meritähed, rabatud tähed, merisiilid, merikurgid ja nende sugulased.

Need tunnused on okasnahksetel:

Plaatide skelett. Need moodustuvad kaltsiidist, mis on kaltsiumkarbonaadist valmistatud mineraal. Plaadid on tavaliselt okkalised ja skelett on väljast ja seest kaetud nahakihiga.
Viisnurkne (pentameral) sümmeetria.
Vee-veresoonkonna süsteem. See on sisemine torude ja põite süsteem, mis on täidetud veega.
Toru jalad. Need on vee-veresoonkonna pikendused. Torujalad ulatuvad skeletist välja ja neid kasutatakse kõndimiseks, hingamiseks ja toitumiseks. Loom liigub välismaailmas oma torujalgade abil.
Stenohaline. Nad ei saa hakkama suurte muutustega vee soolsuses. Kahtlemata on nad sellepärast:
Täielikult merekeskkond.

Sipsikloomad elavad kõigis ookeani osades, kuid enamasti merepõhjas. Mõned neist on filtrisööjad, teised (meritähed) on olulised molluskite ja teiste koorikloomade röövloomad. Nad on väga levinud kalda lähedal ja riffidel.

Neil on pikk ja rikkalik fossiilne pärand. See sugukond tekkis varakambriumi perioodil; see sisaldab umbes 7000 elavat ja 13 000 väljasurevat liiki. Mõned autorid nimetavad nelja või viit põhirühma alamfüülideks, teised aga klassideks.

Harilikuimulised on suurim loomade sugukond, mis on täielikult mereloomad: ükski loom selles rühmas ei ela maismaal ega magevees või soolases vees.

Fossiilsed krinoidide kroonid.

Taksonoomia

Kaasaegne klassifikatsioon

Asterozoa: umbes 1500 liiki, mis püüavad oma toiduks saaki.

Asteroidea: meritähed.

Merepaised, mis paistavad silma oma ebatavalise veesoonte süsteemi poolest. Ainult kaks liiki, mis on nüüdseks liidetud Asteroideasse.

Ophiuroidea (haprad tähed ja korvitähed), suurimad okasnahksed; umbes 1500 liiki.

Crinozoa (crinoidead: sulgedestarid või merililled): umbes 600 liiki, mis on riputussööjad. Algselt olid need pikkade varrega varrega okasnahksed, mis näevad välja pigem taimede moodi. Sellisel kujul nimetatakse neid "merililledeks". P/Tr väljasuremisjuhtum hävitas nad peaaegu täielikult. Nüüdseks on nad vähenenud mõnede süvavee liikideni. Vabalt elutsevad "sule-tähed" madalas vees on tänapäeval üsna edukad.
Blastozoa: tsüstoidid, väljasurev rühm. Nad olid enamasti paiksed ja elasid madalates vetes. Mõnikord pannakse koos krinooididega alatüvesse Pelmatozoa.
Echinozoa: ehhinoidid ja merikurgid.

Echinoidea: merisiilid ja liivadollarid, mis paistavad silma oma liikuvate ogade poolest. Neid on umbes 1000 liiki.
Holothuroidea (merikurgid). Suhteliselt pehmekehalised, torukujulised loomad; umbes 1500 liiki. Tavapärased lubjarikkad elemendid nahas on oluliselt vähenenud, kuid nahk on üsna sitke ja kaetud lima. Neil on hea kaitsevõime röövloomade vastu.

Homalozoa: välja surnud varajaste okasnahksete kummaline rühm. Mõned paigutavad nad sugukonda Chordata ja nimetavad neid kaltsikordiaatideks.

Lihtsustatud klassifikatsioon

Paljudel eesmärkidel on parem kasutada järgmist liigitust. Seda on lihtsam õppida ja mõista ning see põhineb rohkem elavatel vormidel. ^p19

Asteroidea: meritähed.
Ophiuroidea: rabedatähed
Echinoidea: merisiilid
Holothuroidea: merekurgid
Crinoidea: merililled ja sule-tähed.

Ainult krinoidide puhul on vaja käsitleda fossiilseid vorme, sest varrega krinoidid olid paleosoikumi merepõhjas nii olulised.

Üldine konto

Kõigi okasnahksete keha on mõnes eluetapis viiekordne radiaalsümmeetria. Täiskasvanuna on holotuuridel kahepoolne sümmeetria ja neil ei ole nii palju skeletti kui teistel rühmadel.

Harilikel on hüdrauliline veesoonte süsteem. See vedelikuga täidetud kanalite võrgustik liigutab ja toidab looma ning võimaldab gaasivahetust. Samuti on olemas täielik seedetrakt. Neil on lihtne radiaalne närvisüsteem, mis koosneb modifitseeritud närvivõrgustikust. Suu ümber on närvirõngad koos kiirgavate närvidega, mis ulatuvad mõlemasse käeosasse. Nende närvide harud koordineerivad looma liigutusi. Sõrmnahkadel ei ole aju, kuigi mõnel neist on ganglionid. Nad liiguvad tavaliselt torujalgadega, kuid rabalaadsed kasutavad käsi, et tõmmata vastu kive. Mõned sulestaarid ja merikurgid oskavad ujuda.

Sugupooled on tavaliselt eraldi. Suguline paljunemine seisneb tavaliselt munade ja sperma vette laskmises, kusjuures viljastamine toimub väliselt. Nende vastsed on planktilised.

Paljudel okasnahksetel on märkimisväärne taastumisvõime. Meritähtede ära lõigatud käsi taastub. Nii väike lõik kui üks käsi, koos mõne keskse ketta ja närvikuga, võib kogu organismi taastada.

Hariliku tulnuka vastsed

Enamik täiskasvanuid on radiaalsümmeetria. Kui nad ei ole sessiilsed või kinnitunud, siis on nad vähemalt bensilised (põhjaelanikud). Seevastu okasnahksete vastsed on planktilised ja neil on kahepoolnesümmeetria. ^p119 Okasnahksete vastsed on kiilidega vabalt ujuvad organismid, mis on kahepoolse sümmeetriaga pigem nagu embrüonaalsed kõõlused. Kõigi rühmade, välja arvatud krinoidide esimene staadium on dipleurula, mille keha ümber on keerdunud rivi sädemeteid. Kõigis rühmades on teise ja kolmanda astme vastsed. Vastsed kasvavad ja kanduvad vanematest eemale.

Hiljem kasvab täiskasvanud keha radiaalvormiks, mille keha on paigutatud viieks osaks ümber kesktelje. See tähendab, et nad on sageli tähesarnased.

Echinocardium cordatum' i varajase pluteuse vastne

Evolutsioon

Ehhikojaliste päritolu kohta puuduvad geoloogilised tõendid. Esimesed kahtlemata fossiilid alumisest kambriumist on juba hästi arenenud ja jagunevad viieks või kuueks eri rühmaks. Arkarua, mis pärineb ediakaarist, arvatakse olevat okasnahksed. Tribrachidium on teine võimalik, samast perioodist. Üldistel bioloogilistel alustel tundub, et okasnahksed ja mõned nendega seotud hõimkonnad võivad pärineda ussitaolistest esivanematest. ^p311

Kõigist selgrootute sugukondadest on okasnahksed kõige lähemad sugulased chordata, st loomadele, kellel on seljaaju, nagu näiteks selgroogsetel. Hobusjalgsed on koos kõõlusloomade ja poolkõrvaliste loomadega deuterostoomid, mis on üks loomariigi kahest peamisest jaotusest.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on okasnahksed?

V: Ehhinodermid on edukas mereloomade sugukond, kuhu kuuluvad meritähed, rabatud tähed, merisiilid, merikurgid ja nende sugulased.

K: Millised tunnused on okasnahksetel?

V: Ehhinodermidel on kaltsiidist (kaltsiumkarbonaadist valmistatud mineraal) moodustatud plaatidest koosnev skelett, viiejooneline (pentameral) sümmeetria, veevaskulaarsüsteem (veega täidetud torude ja põite sisemine süsteem), torujalad (veevaskulaarsüsteemi pikendused, mida kasutatakse kõndimiseks, hingamiseks ja toitumiseks) ning stenohaliini omadused, mis takistavad neil toime tulla suurte soolasisalduse muutustega.

K: Kus elavad okasnahksed?

V: Harilikud okasnahksed on täielikult mereloomad ja elavad kõigis ookeani osades, enamasti merepõhjas. Mõned neist toituvad filtreerimisest, teised (meritähed) on molluskite ja teiste koorikloomade olulised röövloomad. Neid võib leida kalda lähedal või riffidel.

K: Kui kaua on see tüvi olnud olemas?

V: See sugukond tekkis varakambriumi perioodil ja sisaldab umbes 7000 elavat liiki ning 13 000 väljasurevat liiki.

K: Kas selle tüve sees on mingeid alarühmi?

V: Jah - mõned autoriteedid nimetavad nelja või viit põhirühma alafüülideks, samas kui teised nimetavad neid klassideks.

K: Kas see rühm on eranditult mereline?

V: Jah - ükski loom selles rühmas ei ela maismaal ega magevees või soolases vees; nad on täielikult mereloomad.