Merisiilikud
Merisiilid kuuluvad okasnahksete sugukonna Echinoidea klassi. Nagu teisedki ehhinoodermid, sõna otseses mõttes "piikikoored", on nad täielikult mereloomad. Nad on tavaliselt kerakujulised ning neid kaitsevad lubjakiviplaadid ja -varred.p65 Urchin on vana sõna, mis tähendab siili, ja paljudes võõrkeeltes nimetatakse neid loomi "merisiilideks".
Nagu teistel okasnahksetel, on ka neil viiekordne sümmeetria (nn pentamerism) ja nad liiguvad sadade pisikeste, läbipaistvate, kleepuvate "torujalgade" abil. Sümmeetria ei ole elusal loomal ilmne, kuid on kuivatatud katses kergesti nähtav.
Merisiilid toituvad peamiselt vetikatest ja väikestest loomadest. Neil on eriline närimisaparaat, mida nimetatakse Aristotelese laternaks, kreeka filosoofi Aristotelese järgi, keda merisiilid paelusid. Selle aparaadiga saavad nad kraapida pinnale kleepunud organisme, mille kohal siil liigub.
The Spines
Mõnede liikide ogad on pikad ja teravad ning kaitsevad siili röövloomade eest. Inimese naha läbistamisel tekitavad ogad valusat haava, kuid tavaliselt ei ole need ohtlikud. Siilidel on kogu kehal ogade vahel ka näpitsataolised pedicellariaad. Nende ülesanne on tegeleda kõigega (nt vastsed), mis asetsevad testile (väliskoorele).p101 Ei ole teada, kas need ogad on mürgised (erinevalt ogade vahel olevatest pedicellariae'dest, mis on mürgised).
Tüüpilistel merisiilidel on 1 kuni 3 sentimeetri pikkused, 1 kuni 2 millimeetri paksused ja mitte eriti teravad ogad. Kariibi mere piirkonnas tuntud Diadema antillarumil on õhukesed, potentsiaalselt ohtlikud ogad, mis võivad olla 10-30 sentimeetri pikkused.
Ökoloogia
Merisiilid toituvad peamiselt vetikatest, kuid võivad toituda ka merikurgidest ja mitmesugustest selgrootutest, nagu rannakarbid, polüteedid, käsnad, rabalaadsed ja krinoidid. Merisiilid on merisiilide üks lemmiktoiduks ja ka hundiaurud. Kontrollimatult võivad siilid oma keskkonda hävitada, tekitades makrovetikate ja nendega seotud loomastiku jaoks viljatu elupaiga. Merikotkad on taas jõudnud Briti Kolumbiasse, parandades oluliselt rannikuökosüsteemi tervist, sest nad söövad merisiile.
Echinothrix calamaris , tohutute rihmadega merisiil. Ülemine, keskel asuv kera on tema pärak.
Kivistised ja evolutsioon
Esimesed ehhinoidide kivistised pärinevad alumisest ordoviitsiumi perioodist. Varaseimatel vormidel olid paindlikud testid, mille plaadid võisid üksteise kohal libiseda. Ehinoidid olid paleosoikumi elustiku suhteliselt tähtsusetu osa. Ainult üks rühm elas üle P/Tr väljasuremisjuhtumi, mis moodustas kõigi hilisemate ehhinoidide aluse. Triasesse säilinud rühm, tsidaroidid, kiirgas välja kõikideks teisteks tänapäevasteks rühmadeks, mida tuntakse eukinoidide nime all.
Täieliku sümmeetria katkemine, mis toimus juraajal, andis neile kindlad esi- ja tagaküljed. See avas uued elupaigad, eelkõige haudmemäe elupaigad. Liivaluid ja südamesiile on olnud väga edukad. Elusad ehhinoidid on nüüd olulised elustiku liikmed, eriti madalates ja rannalähedastes vetes.
Merisiilid kui toit
Mõned inimesed söövad merisiilide suguorganeid (mida nad nimetavad mari). See on populaarne Koreas. Jaapanis nimetatakse sellist sushit uni.
Küsimused ja vastused
K: Mis on merisiilide klass?
V: Merisiilide klass on Echinoidea.
K: Mis on merisiilide kaitse?
V: Merisiile kaitsevad lubjakiviplaadid ja ogad.
K: Miks nimetatakse merisiile paljudes võõrkeeltes siilideks?
V: Merisiile nimetatakse paljudes võõrkeeltes siilideks, sest siil on vana sõna, mis tähendab siili.
K: Milline on merisiilide sümmeetria?
V: Merisiilide sümmeetria on viiekordne sümmeetria (nn pentamerism).
K: Kuidas liiguvad merisiilid?
V: Merisiilid liiguvad sadade pisikeste, läbipaistvate, kleepuvate "torujalgade" abil.
K: Kuidas nimetatakse merisiilide erilist närimisaparaati?
V: Merisiilide erilist närimisaparaati nimetatakse Aristotelese laternaks, kreeka filosoofi Aristotelese järgi, keda merisiilid paelusid.
K: Millest toituvad merisiilid?
V: Merisiilid toituvad peamiselt vetikatest ja väikestest loomadest.
