Krinoidid (meriliiliad) — okasnahksete klass, morfoloogia ja fossiilid

Krinoidid (meriliiliad) — okasnahksete unikaalne morfoloogia, eluviisid ja rikkalik fossiilide ajalugu alates paleosoikumist.

Autor: Leandro Alegsa

Kriinoidid on okasnahksete klass. Neil on kaks põhilist vormi: merililled (sea lilies), mis on merepõhja külge kinnitunud pikkade vartega, ja sulestaarid (feather stars), mis on enamasti varreta ja vabalt elavad. Mõlemad rühmad kuuluvad samasse taksonoomilisse klassi ning jagavad ühiseid ehituslikke tunnuseid.

Morfoloogia ja anatoomia

Kõik krinoidid on merelised ning nende kehaehitus järgib tüüpilist okasnahksete muster: viiekordne sümmeetria on baasvorm, kuid paljudel liikidel on käsivarred tugevalt harunenud, mistõttu näib neid olevat palju rohkem kui viis. Peamised osad on:

  • kalüks (cup või kehaõõs) — kõvakestest plaadistik, mis sisaldab siselisi organeid ja suud;
  • käsivarred — pikad harustatud harjad, millel on väiksemad pinnulid; need moodustavad toitumisvõrgustiku;
  • varras (stalk või kolumn) — kehtib peamiselt merililledele; koosneb ketastest ossiklitest (kolumnalid) ja lõpeb hoidmisstruktuuriga (holdfast), mis kinnitub substraadile;
  • hoidjad (holdfast, cirri) — kinnituvad kividel või teistel objektidel; sulestaaridel võivad olla lühikesed, haaravad cirrid, mis võimaldavad liikumist;
  • torujalad ja cilia — käsivarte pinnal on torujalad ja tsiliateeritud sooned, mis püüavad orgaanilist materjali ning suunavad selle suu juurde.

Toitumine toimub filtratsiooniga: käsivarred püüavad planktoni ja mikroorganisme, mis transporditakse cilia abil suu poole, mis tavaliselt asub kalüksi ülaservas.

Elupaik ja eluviis

Krinoidid elavad nii madalates rannikuvetes kui ka sügaval meres — kuni umbes 6000 meetri sügavusel. Mõned liigid elavad kivisel või korallisel põhjapinnal, teised eelistavad pehmet muda. Vartega merililled on enamasti sessiilsed, kuid suletaarid on tihti liikuvad, suudavad roomata või ujuda, et leida paremaid toitmiskohti või vältida saakloomi. Paljud liigid suudavad regenerida kaotsi läinud käsivarreid.

Paljunemine ja areng

Krinoidid paljunevad enamasti suguliselt; enamikul liikidel on eraldi emas- ja isasorganid. Viljatud munad arenevad planktonis ravivateks vastseteks (larvafaasid), mis lõpuks kinnituvad substraadile ja läbimetamorfoseeruvad täiskasvanuks. Mõnel sulestaari rühmal kaob varras arengu käigus ning nad elavad täiskasvanutena vabadena.

Fossiilne ajalugu ja paleontoloogia

Krinoididel on pikk ja hästi dokumenteeritud fossiilne ajalugu. Nad olid esimesed okasnahksete hulka kuulumised, kes ilmuvad fossiilides, ja on säilitanud oma varajase üldise kehaehituse läbi suure osa ajaloost. Krinoidid olid paleosoikumis (eriti Ordoviitsiumist kuni Permini) väga levinud: mõnes karbonaadist pärit kivimisarnases setis võivad moodustada peaaegu täielikult fossiilsete krinoidide fragmendid, mistõttu nimetatakse neid vahel "krinoidseteks lubjakivideks". Paljud fossiilsed krinoidid säilivad hästi, kuna nende kalkjas ossiklastik säilitub kivistumas, sageli annavad sellegipoolest detailse pildi käte ja kalüksi morfoloogiast.

Fossiilide hulgas leidub nii terved merililli kui ka laiali lagunenud kolumnalite fragmente; mõnes settekeskkonnas on leidunud erakordselt hästi säilinud faunasid (Lagerstätten), mis annavad infot nii pehmete kudede kui ka käitumuse kohta. Massilised väljasuremised, eriti Permi lõpu sündmused, vähendasid krinoidide mitmekesisust märkimisväärselt, kuid pärast seda arenesid teatud grupid uuesti ning tänapäeval on tuntud nii süvamere vartega liike kui ka varretuid sulestaarisid.

Tähtsus ja kasutus

Krinoidide fossiile kasutatakse paleontoloogias ja stratigraafias, sest nende kiire evolutsioon ja laialdane levik lubavad neid tihti rakendada vanuse määramiseks ja keskkonnatingimuste rekonstrueerimiseks. Lisaks annavad suured krinoidikogumid teavet settekeskkondade ja meresetete koostise kohta (näiteks krinoidist lubjakivi). Tänapäeva ökoloogias on krinoidid osa merefiltratsiooni protsessist ja nad mõjutavad bentilist kooslust.

Krinoidide uurimine ühendab morfoloogiat, elupaikade ökoloogiat ja fossiilset rekordit, aidates mõista nii okasnahksete evolutsiooni kui ka mereökosüsteemide muutusi läbi geoloogilise aja. .

Crinoidide anatoomiaZoom
Crinoidide anatoomia

Anatoomia

Kriinoidide suu on suunatud ookeani pinna poole ja varrega vormid toituvad põhjale langevast prahist. Suu on ümbritsetud paljude sulepeenraste tentaklitega. Neil on U-kujuline soolestik ja nende pärak asub suu kõrval.

Ajalugu

Paleosoikumi lõpus toimunud väljasuremisjuhtumiga crinoideed peaaegu hävitati. Neli tervet klassi suri välja ja neist vähestest ellujäänutest sai ainus elusolev klass, Articulata. Selle klassi varrega liikmed kannatasid mesosoikumis tugeva röövluse all. ja nüüd on kõik allesjäänud merililled sügavas vees, kus konkurents on vähem äge. Sulestikud on olnud palju edukamad.

2005. aastal registreeriti, kuidas üks varrega krinoid tõmbas end mööda merepõhja Grand Bahama saare lähedal. Salvestus näitas, et crinoid liigub palju kiiremini, kui arvati, et see on võimalik.

Sulgede tähed

Vabalt elutsevad sulestaarid ilmuvad esmakordselt ülemises triases. Nad on suguluses meritähtedega. Noorukina on nad, nagu nende esivanemadki, varrega merepõhja külge kinnitatud. Täiskasvanud staadiumis eralduvad nad varrest ja saavad liikuda. Mõned neist suudavad ujuda käte laineliste liigutustega. Tavaliselt hiilivad sulestaarid ringi, kasutades selleks krooni allosas asuvaid väljaulatuvaid osasid, mida nimetatakse cirri'ks. Nad on ainsad madalas vees elavad krinoidid ja kuuluvad kõik sugukonda Comatulidae. Nende paindlikud käed ja võime valida toitumispaiku olid kahtlemata olulised nende edu ja ellujäämise seisukohalt. p293

Päeva jooksul kerivad nad end palliks. Öösel aga sirutavad nad käed laiali, et püüda planktoni.

Sulgedega tähed paigutuvad nii, et ventilaator on suunatud voolu suunas. Selline asend on selline, et sissetulevale veevoolule oleks võimalikult suur toidukogumispindade pindala, nii et nendele settib rohkem osakesi. Neid leidub enamasti madalas vees.

Sulgede tähtZoom
Sulgede täht

Tüüpiline crinoid-fossiil, millel on näha (alt ülespoole) varre, kimalas ja käed koos tsirklitega.Zoom
Tüüpiline crinoid-fossiil, millel on näha (alt ülespoole) varre, kimalas ja käed koos tsirklitega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on krinoidid?


V: Crinoidid on okasnahksete klass.

K: Millised on kaks Crinoidide vormi?


V: Crinoidide kaks vormi on merililled, merepõhja külge kinnitunud varrega vormid, ja sulestaarid, mis on vabalt elavad.

K: Kus elavad krinoidid?


V: Kõik krinoidid on merelised ja nad elavad nii madalas vees kui ka kuni 6000 meetri sügavusel.

K: Milline on okasnahksete põhiline muster?


V: Okasnahksete põhiline muster on viiekordne sümmeetria.

K: Kas kõik Crinoidid on viievarrelised?


V: Ei, enamikul Crinoididel on palju rohkem kui viis kätt.

K: Kus asub Crinoidide suu?


V: Crinoidide suu asub ülemisel pinnal ja on ümbritsetud toitumisvarrega.

K: Milline on Crinoidide ajalugu?


V: Crinoididel on pikk ajalugu. Nad olid esimesed okasnahksed, kes ilmusid fossiilides ja on säilitanud oma varajase struktuuri kogu oma pika karjääri jooksul. Nad olid paleosoikumis äärmiselt levinud ja mõned kivimid karbonist koosnevad peaaegu täielikult fossiilsetest krinoididest.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3