Meritähed
Meritähed ehk meritähed on okasnahkseid, mis kuuluvad klassi Asteroidea. p35
Kõik elavad ookeanis, merepõhjas. Paljud meritähed elavad sügavas vees, teised aga madalas vees. Mõned elavad loodete vahelises vööndis, tõusu ja mõõna vahel. Neil on viis või enam kätt ja nad võivad olla üsna suured. Suurim on päikeselille meritäht (Pycnopodia helianthoides): täies pikkuses on tema käte siruulatus umbes meeter. See on veidi suurem kui kuulus sarvikukroon-täht, mis elab korallipolüüpidel.
Kuigi meritähed on selgrootud, on neil omamoodi skelett. Meritähtede keha koosneb kaltsiumkarbonaatplaatidest, mida tuntakse kui "ossikleid". Need moodustavad endoskeleti, mis võtab mitmesuguseid vorme, nagu ogad ja terad.
Neil on primitiivne närvisüsteem, kuid mitte aju. Neil ei ole ka verd, selle asemel kasutavad nad merevett, et pumbata asju oma kehasse.
Meritähti on üle 1500 erineva liigi. Enamik meritähtedest on röövloomad. Nad söövad rannakarbid, karbid ja muud kahepoolmelised karbid. Vahetevahel püüavad nad ka väikseid kalu.
Meritäht rannas: umbes 25 cm (10 tolli) suurune.
Sümmeetria
Enamikul meritähtedel on viis kätt, mida nimetatakse kiirteks ja mis väljuvad keskmisest ringist (ketast). Kui meritähtedel on rohkem kui viis kiirt, siis on neil sageli kiired viiekordsed; ühel meritähtedel võib olla 10, 15, 20 või isegi 30 kiirt. Seda nimetatakse pentameraalseks (viiekordseks) sümmeetriaks.
Skelett
Skeleti pakutava kaitse ulatus on liikide lõikes erinev. Kui skelett muutub jäigemaks, pakub see paremat kaitset kiskjate eest. See aga piirab pigem selle toitumisvõimalusi. Suurt paindlikkust nõuab välise seedimise protsess, mida paljud liigid kasutavad kahepoolmeliste toitumiseks. Vähem hästi soomustatud liigid võivad vastu võtta elu sellistes kohtades, kus nad ei ole nii avatud röövloomadele. Tugevalt soomustatud liigid võivad olla vastupidavad ka kõige konkurentsivõimelisemates elupaikades:
"Paljudel troopilistel meritähtedel on välja kujunenud tugevalt lubjastunud tugev skelett, mis suudab vastu seista nii suurtele kui ka väikestele kiskjatele... väga tugev kehasein... võimaldab siiski teatud määral keha ja käte paindlikkust".
Söötmine
Meeled
Meritähtede liikumist juhivad nende puute- ja nägemismeel. Neil on viis "silma", valgustundlikud padjad, üks iga käe otsas. Need ja torujalad on ühendatud närvikiududega, nii et need loomad on keerulisemad, kui võib tunduda.
Toru jalad
Kuigi meritähed alustasid oma tegevust filtrisööjatena, arenesid nad välja karpkalade (prakiaadide ja kahepoolmeliste) peamisteks röövkaladeks. Nad võivad süüa ka väikesi koorikloomi ja kalu. Nende torujalgadel on välja kujunenud imijalad, mis algselt võib-olla parandasid liikumist. Hiljem kasutati neid koorikkalade avamiseks.
"Suckered torujalad ei pruukinud esineda ühelgi paleosoikumi meritähel".
Söötmismeetodid
Brachiopoodide ja kahepoolmeliste karpe hoiavad koos tugevad lihased. Meritäht hoiab neid oma torujalgadega mõlemalt poolt kinni ja rakendab ühtlast tõmmet. Meritäht suudab oma lihaste ja hüdraulilise süsteemiga tõmmata palju kauem, kui ükski kahepoolmeline lihas suudab vastu pidada. Ilmselt piisab tavaliselt kümnest minutist, et karbi veidi avada. Siis libistab meritäht oma kõhu karbi sisse. Magu võib pääseda läbi nii kitsa kui 0,1 mm suuruse avause. Seejärel lahustab meritäht molluskit, kus ta elab, imendades toitaineid. See seedimisprotsess võtab palju kauem aega kui karbi avamine, võib-olla paar päeva.
Mõned liigid neelavad karbi alla tervelt ja lahustavad selle sisu oma kõhus, seejärel suruvad karbi välja. p45
Meritähtede võime süüa merikarplasi ja kahepoolmelisi kujunes välja mesosoikumis, eriti jura- ja kriidiajal. See oli osa mesosoikumi merealade revolutsioonist, mis muutis merepõhja faunat. Nõrgalt kaitstud ja staatilised karploomad kadusid ning tugevamalt soomustatud või liikuvamad karploomad õitsesid.
Rannakarbi söömine: pange tähele torujälgi
Regeneratsioon
Meritähed, nagu paljud mereelukadki, suudavad oma kehaosi taastoota (tagasi kasvatada). Meritähed suudavad paremini taastuda kui enamik teisi elusolendeid. Mitte ainult ei suuda rebeneda uus kiiver, kui kiiver on ära rebitud, vaid kui rebitud kiiverist on isegi väike tükk keskmist ketast alles, võib sellest ühest kiiverist kasvada terve uus meritäht. p35
Kuna meritähtedele meeldib süüa karbid ja austrid, on kalurid, kes koguvad karbikesi, püüdnud neist juba aastaid vabaneda. Meritähtede tapmiseks püüdsid kalurid neid, lõikasid need otse pooleks ja viskasid tagasi ookeani. Kuna aga meritähed suudavad oma kehaosad tagasi kasvatada, suurendasid nad tegelikult meritähtede arvu.
Küsimused ja vastused
K: Mis on meritäht?
A: Meritäht ehk meritäht on klassi Asteroidea kuuluv ehhinooderm. Nad on selgrootud, kes elavad ookeanis merepõhjas.
K: Kus elab enamik meritähtesid?
V: Enamik meritähtedest elab kas sügavas või madalas vees, mõned neist isegi tõusu ja mõõna vahelises vööndis.
K: Kui suureks võivad nad saada?
V: Suurim meritähtede liik on päikeselillemeritäht (Pycnopodia helianthoides), mille käte siruulatus võib täisväärtuslikuna ulatuda umbes meetrini. See on pisut suurem kui kroonitäht, mis elab korallipolüüpidel.
K: Kas neil on skelett?
V: Jah, kuigi nad on selgrootud, on meritähtedel omamoodi skelett, mis koosneb kaltsiumkarbonaatplaatidest, mida nimetatakse "ossikliteks". Need moodustavad nende endoskeleti ja võtavad erinevaid vorme, nagu ogad ja graanulid.
K: Kas neil on verd?
V: Ei, vere asemel kasutavad meritähed merevett, et pumbata asju oma kehas ringi.
K: Mitu liiki on olemas?
V: Meritähtede liike on üle 1500.
K: Mida söövad enamik meritähtedest? V: Enamik meritähtedest on röövloomad ja toituvad rannakarpidest, karbikestest, teistest kahepoolmelistest kaladest ja aeg-ajalt väikestest kaladest.
