Meritähed (Asteroidea): elupaik, anatoomia ja toitumine

Avasta meritähtede elupaik, ainulaadne anatoomia ja röövtoitumine — üle 1500 liigi, käed, ossikleidid ja toitumisstrateegiad nii madalas kui sügavas vees.

Meritähed ehk tähed on okasnahkseid, mis kuuluvad klassi Asteroidea. ^p35

Kõik meritähed elavad ookeanis, peamiselt merepõhjas. Paljud liigid elavad sügavas vees, teised aga madalas vees ja kivistel rannikutel. Mõned liigid asustavad loodete vahelise vööndi, kus nad taluvad nii tõusu kui ka mõõna, teised elavad liivastel või mudastel põhjadel, rohtvetikate või korallide vahel. Meritähti võib leida kiviklibu pragudest, korallipolüüpidel ja ka merevetikate peal või all.

Anatoomia ja liikumine

Meritähtede keha on tavaliselt ketast meenutav keskosa ja sellest kiirguvad välja viis või enam kätt (harvematel liinidel neid on rohkesti rohkem). Nende keha sisemine osa koosneb kaltsiumkarbonaatplaatidest ehk niinimetatud "ossikleitidest", mis moodustavad endoskeleti. See endoskelet võib kanda ogasid ja teravaid moodustisi, mis annavad kehale kaitse ja erinevaid kujuvariante.

Meritähtedel on spetsiaalne veevärgisüsteem (water vascular system), mille kaudu nad kasutavad merevett liikumiseks ja toitainete/päritsuse liigutamiseks organismis. Veevärgisüsteemi osadeks on madreporiit, radiaalsed kanalid ning torujalad ehk podiumid, millega nad liikuvaid kinni hoiavad ja liigutavad.

Neil on primitiivne närvisüsteem, peamiselt radiaalsed närvikanalid; aju kui tihedat kesknärvikeskust neil ei ole. Käte otstes asuvad sageli lihtsad silma- ja tundekoed, mis annavad valgustundlikkust. Meritähtedel ei ole veresoonkonda ega verd samamoodi nagu selgroogsetel; nende transportkanaliks on vedelik (coelomic fluid) ja vee-süsteem.

Hingamisel osalevad õhukesed nahavoldid (papulae) ja torujalad, mis vahetavad gaase otse mereveega kokku puutudes.

Toitumine ja käitumine

Meritähti on üle 1500 erineva liigina ja enamik neist on röövloomad. Nad toituvad peamiselt teistest selgrootutest ja laibast, kõige tavalisemad toidud on rannakarbid, karbid ja muud kahepoolmelised karbid. Mõned liigid püüavad ka väikeseid kalu või söövad vetikaid ja detriiti.

Erinevalt paljudest teistest röövloomadest kasutavad meritähed toidu lagundamiseks sageli väljastpoolt seedimise meetodit: nad võivad avada kahekojalise karbi, tõmmata selle lahti torujalgade abil ja seejärel pöörata välja oma südame-seedeelundi (sageli nimetatud "südamemaole" või kardiaalne magu), mis seeditakse väljaspool karbi kestast. Mõned meritähed on spetsialiseerunud, teised on kõigesööjad või lagundajad.

Mõned tuntud näited: suur päikeselille meritäht (Pycnopodia helianthoides) võib käte siruulatusega ulatuda ligi meetrini. On ka spetsiaalseid liike nagu sarvikukroon-täht, kes toitub peamiselt korallipolüüpidel – sellised liigid võivad mõjutada kogu korallrahu ökosüsteemi.

Paljunemine ja regenereerumine

Meritähed paljunevad nii suguliselt kui ka mõnel puhul ka mittesuguliselt. Paljud liigid on erisuguste sugudega ja vabastavad emas- ja isassugurakke vette (välissõõrdumine), kus kooruvad planktoonilised larvaalsed staadiumid (nt bipinnaria ja brachiolaria), mis lõpuks settivad ja arenevad noorteks meritähtedeks.

Paljud meritähed suudavad regeneratsiooniga taastada katkiseid või kaotatud käsi; mõnel liigist võib üksik käsi isegi moodustada terve uue isendi, kui osa keskkehast on järel. See võime aitab neil ellu jääda kiskjate rünnakute, vigastuste ja inimese tekitatud kahjustuste korral.

Ökoloogia ja ohud

• Meritähed on olulised mereökosüsteemi liikmed: nad mõjutavad saagi koguseid, liigirikkust ja bentose struktuuri (nt musseliväljade kontrollija).
• Kõrgemad kiskjad ja inimesed võivad meritähti ohustada; mõned liigid on ka saagiobjektiks akvaariumis pidamiseks või teaduslikuks korjeks.
• Hiljutel aastatel on mitmetes piirkondades levinud meritähtede haigused (nt "sea star wasting disease"), mis on põhjustanud ulatuslikke massihaigestumisi ja langust populatsioonides.
• Keskkonnamuutused, nagu veetemperatuuri tõus, veekvaliteedi halvenemine ja elupaikade kadumine, mõjutavad meritähti ja nende toiduahelaid.

Kokkuvõtlikult on meritähed mitmekesised ja ökoloogiliselt tähtsad okasnahksete rühm, kelle liigid erinevad suuruse, toitumisviisi ja elupaiga poolest. Nende unikaalne anatoomia — ossikleidid, vee-vascular-süsteem ja võime regeneratsiooniks — teeb neist huvitavad uurimisobjektid ning olulised komponendid mereelustikus.

Söötmine

Meeled

Meritähtede liikumist juhivad nende puute- ja nägemismeel. Neil on viis "silma", valgustundlikud padjad, üks iga käe otsas. Need ja torujalad on ühendatud närvikiududega, nii et need loomad on keerulisemad, kui võib tunduda.

Toru jalad

Kuigi meritähed alustasid oma tegevust filtrisööjatena, arenesid nad välja karpkalade (prakiaadide ja kahepoolmeliste) peamisteks röövkaladeks. Nad võivad süüa ka väikesi koorikloomi ja kalu. Nende torujalgadel on välja kujunenud imijalad, mis algselt võib-olla parandasid liikumist. Hiljem kasutati neid koorikkalade avamiseks.

"Suckered torujalad ei pruukinud esineda ühelgi paleosoikumi meritähel".

Söötmismeetodid

Brachiopoodide ja kahepoolmeliste karpe hoiavad koos tugevad lihased. Meritäht hoiab neid oma torujalgadega mõlemalt poolt kinni ja rakendab ühtlast tõmmet. Meritäht suudab oma lihaste ja hüdraulilise süsteemiga tõmmata palju kauem, kui ükski kahepoolmeline lihas suudab vastu pidada. Ilmselt piisab tavaliselt kümnest minutist, et karbi veidi avada. Siis libistab meritäht oma kõhu karbi sisse. Magu võib pääseda läbi nii kitsa kui 0,1 mm suuruse avause. Seejärel lahustab meritäht molluskit, kus ta elab, imendades toitaineid. See seedimisprotsess võtab palju kauem aega kui karbi avamine, võib-olla paar päeva.

Mõned liigid neelavad karbi alla tervelt ja lahustavad selle sisu oma kõhus, seejärel suruvad karbi välja. ^p45

Meritähtede võime süüa merikarplasi ja kahepoolmelisi kujunes välja mesosoikumis, eriti jura- ja kriidiajal. See oli osa mesosoikumi merealade revolutsioonist, mis muutis merepõhja faunat. Nõrgalt kaitstud ja staatilised karploomad kadusid ning tugevamalt soomustatud või liikuvamad karploomad õitsesid.

Rannakarbi söömine: pange tähele torujälgi

Küsimused ja vastused

K: Mis on meritäht?

K: Kus elab enamik meritähtesid?

K: Kui suureks võivad nad saada?

K: Kas neil on skelett?

K: Kas neil on verd?

K: Mitu liiki on olemas?

Otsing