Meritähed ehk tähed on okasnahkseid, mis kuuluvad klassi Asteroidea. p35

Kõik meritähed elavad ookeanis, peamiselt merepõhjas. Paljud liigid elavad sügavas vees, teised aga madalas vees ja kivistel rannikutel. Mõned liigid asustavad loodete vahelise vööndi, kus nad taluvad nii tõusu kui ka mõõna, teised elavad liivastel või mudastel põhjadel, rohtvetikate või korallide vahel. Meritähti võib leida kiviklibu pragudest, korallipolüüpidel ja ka merevetikate peal või all.

Anatoomia ja liikumine

Meritähtede keha on tavaliselt ketast meenutav keskosa ja sellest kiirguvad välja viis või enam kätt (harvematel liinidel neid on rohkesti rohkem). Nende keha sisemine osa koosneb kaltsiumkarbonaatplaatidest ehk niinimetatud "ossikleitidest", mis moodustavad endoskeleti. See endoskelet võib kanda ogasid ja teravaid moodustisi, mis annavad kehale kaitse ja erinevaid kujuvariante.

Meritähtedel on spetsiaalne veevärgisüsteem (water vascular system), mille kaudu nad kasutavad merevett liikumiseks ja toitainete/päritsuse liigutamiseks organismis. Veevärgisüsteemi osadeks on madreporiit, radiaalsed kanalid ning torujalad ehk podiumid, millega nad liikuvaid kinni hoiavad ja liigutavad.

Neil on primitiivne närvisüsteem, peamiselt radiaalsed närvikanalid; aju kui tihedat kesknärvikeskust neil ei ole. Käte otstes asuvad sageli lihtsad silma- ja tundekoed, mis annavad valgustundlikkust. Meritähtedel ei ole veresoonkonda ega verd samamoodi nagu selgroogsetel; nende transportkanaliks on vedelik (coelomic fluid) ja vee-süsteem.

Hingamisel osalevad õhukesed nahavoldid (papulae) ja torujalad, mis vahetavad gaase otse mereveega kokku puutudes.

Toitumine ja käitumine

Meritähti on üle 1500 erineva liigina ja enamik neist on röövloomad. Nad toituvad peamiselt teistest selgrootutest ja laibast, kõige tavalisemad toidud on rannakarbid, karbid ja muud kahepoolmelised karbid. Mõned liigid püüavad ka väikeseid kalu või söövad vetikaid ja detriiti.

Erinevalt paljudest teistest röövloomadest kasutavad meritähed toidu lagundamiseks sageli väljastpoolt seedimise meetodit: nad võivad avada kahekojalise karbi, tõmmata selle lahti torujalgade abil ja seejärel pöörata välja oma südame-seedeelundi (sageli nimetatud "südamemaole" või kardiaalne magu), mis seeditakse väljaspool karbi kestast. Mõned meritähed on spetsialiseerunud, teised on kõigesööjad või lagundajad.

Mõned tuntud näited: suur päikeselille meritäht (Pycnopodia helianthoides) võib käte siruulatusega ulatuda ligi meetrini. On ka spetsiaalseid liike nagu sarvikukroon-täht, kes toitub peamiselt korallipolüüpidel – sellised liigid võivad mõjutada kogu korallrahu ökosüsteemi.

Paljunemine ja regenereerumine

Meritähed paljunevad nii suguliselt kui ka mõnel puhul ka mittesuguliselt. Paljud liigid on erisuguste sugudega ja vabastavad emas- ja isassugurakke vette (välissõõrdumine), kus kooruvad planktoonilised larvaalsed staadiumid (nt bipinnaria ja brachiolaria), mis lõpuks settivad ja arenevad noorteks meritähtedeks.

Paljud meritähed suudavad regeneratsiooniga taastada katkiseid või kaotatud käsi; mõnel liigist võib üksik käsi isegi moodustada terve uue isendi, kui osa keskkehast on järel. See võime aitab neil ellu jääda kiskjate rünnakute, vigastuste ja inimese tekitatud kahjustuste korral.

Ökoloogia ja ohud

  • Meritähed on olulised mereökosüsteemi liikmed: nad mõjutavad saagi koguseid, liigirikkust ja bentose struktuuri (nt musseliväljade kontrollija).
  • Kõrgemad kiskjad ja inimesed võivad meritähti ohustada; mõned liigid on ka saagiobjektiks akvaariumis pidamiseks või teaduslikuks korjeks.
  • Hiljutel aastatel on mitmetes piirkondades levinud meritähtede haigused (nt "sea star wasting disease"), mis on põhjustanud ulatuslikke massihaigestumisi ja langust populatsioonides.
  • Keskkonnamuutused, nagu veetemperatuuri tõus, veekvaliteedi halvenemine ja elupaikade kadumine, mõjutavad meritähti ja nende toiduahelaid.

Kokkuvõtlikult on meritähed mitmekesised ja ökoloogiliselt tähtsad okasnahksete rühm, kelle liigid erinevad suuruse, toitumisviisi ja elupaiga poolest. Nende unikaalne anatoomia — ossikleidid, vee-vascular-süsteem ja võime regeneratsiooniks — teeb neist huvitavad uurimisobjektid ning olulised komponendid mereelustikus.