Torujalad — okasnahksete hüdraulilised liikumis- ja toitmisorganid

Torujalad on väikesed torukujulised väljaulatuvad osad okasnahksete alumisel (suupoolsel) küljel. Need on osa okasnahksete veesoonte ehk hüdrosüsteemist ja moodustuvad pehmest koest, mis ühendab välimise keskkonna ja siseelundite hüdraulilise süsteemi.

Anatoomia ja toimemehhanism

Iga torujalg koosneb kahest põhilisest osast: väljastpoolt nähtavast torukujulisest jalast ja siseampullist (ampullist), mis paikneb okasnahkse endoskeleti kanalites. Ampulli kokkutõmbumine suurendab vedeliku survet torujalas ja põhjustab torujala väljaulatuvuse; vastupidi, ampulli lõdvestumine sulgeb torujala. See hüdrauliline mehhanism võimaldab torujalgadel tekkinud rõhku kiiresti reguleerida.

Funktsioonid

Liikumine: torujalad tõmbuvad ja venivad, kinnituvad pinnale ning loovad haardumise ja lükkamise liikumismustri. Tänu sellele saavad okasnahksed aeglaselt roomata või püsida paigal tugeval voolul.
Toitmine: torujalad kannavad toiduosakesi või terveid saakloomi suu juurde. Mõned liigid (näiteks meritähed) saavad kasutada torujalgasid võimsate tõmmetena, et avada teiste loomade karpe.
Hingamine ja gaasivahetus: torujalgade õhuke pinnakiht võimaldab osalist gaasivahetust; koos teiste hingamisstruktuuridega (nt dermaalsete branchiatega) aitab see tagada hapniku sisse- ja süsinikdioksiidi väljaviimist.
Kinnitus: torujalgadel on kas iminapa-sarnane ots või kleeplikud rakud, mis võimaldavad kehal kindlalt pinnale kinnituda, ronida või saaki kinni hoida.

Torujalgade roll meritähtede söömises

Meritähed kasutavad torujalgasid sageli kahepoolmeliste karpide avamiseks. Kuigi brachiopoodide ja kahepoolmeliste kestasid hoiavad koos tugevad lihased, ei ole need alati suutelised püsima lõpmatuseni vastu vastasseisule. Meritäht haarab karbi ühest küljest torujalgadega kinni ning rakendab ühtlast, pidevat tõmmet, mis põhineb tema lihaste ja hüdraulilise süsteemi koostööl. Tänu sellele suudab meritäht hoida survet palju kauem kui kahepoolmeline, nii et tavaliselt piisab mõnest minutist, et karp mõnevõrra avaneks.

Pärast karbi avanemist libistab meritäht osa oma kõhust karbi sisse. Magu võib läbi suruda väga väikeste avade, isegi 0,1 mm läbimõõduga, ja väljutada seeditavad ensüümid otse karbi sisse. See võimaldab meritähel seedida saaki väljaspool oma keha ning hiljem imeda lahustunud toitaineid tagasi oma seedesüsteemi. See seedimisprotsess võib võtta tunde kuni päevi, olenevalt saagi tüübist ja kesta tugevusest.

Muud märkimisväärsed aspektid

Torujalgadel on sageli sadade või isegi tuhandete kaupa esinemine ühel isendil (näiteks mõnel meritähel või merisiilil), mis annab neile suure haarde- ja tunnetusvõime.
Nende iminapade poolt tekitatav kinnitus ei põhine üksnes vaakumil: osadel liikidel eritavad torujalad ka kleepuvaid aineid, mis suurendavad pidamist.
Torujalad taastuvad – kui loomad kaotavad torujala kahjustusel või röövloomade rünnakul, võivad nad selle aja jooksul tagasi kasvatada.
Lisaks liikumisele ja toitumisele aitavad torujalad kaasa keskkonnatundlikkusele: tundlikud retseptorrakud võimaldavad okasnahksetel tunnetada puudutust, keemilisi signaale ja mõnel juhul valguse intensiivsust.

Ökoloogiline tähtsus

Torujalgade abil toime tulevad okasnahksed mängivad olulist rolli mereliikide võrgustikes — nad on nii saakijad kui röövloomad ning aitavad kontrollida näiteks mitmeharuliste kahepoolmeliste populatsioone. Nende võime avada kestaga loomi ja seedida neid väljaspool keha mõjutab oluliselt toiduahela dünaamikat ning tagab neile ainulaadse ökoloogilise niši.

Torujalad on hea näide hüdraulilisest mehhanismist loodusest: lihtne vedeliku rõhu kasutamine on efektiivne, parandades haardumist, liikumist ja võimet käidelda saaki, mis muidu oleks neile raskesti ligipääsetav.

Elusa meritähe torujalgade lähivaade

Küsimused ja vastused

K: Mida kujutavad endast torujalad okasnahksetel?

V: Torujalad on okasnahksete alumisel küljel olevad väikesed torukesed, mis moodustavad osa nende veesoonkonnast.

K: Millised on torujalgade funktsioonid?

V: Torujalad on liikumiseks, toitumiseks, hingamiseks ja pinnale kinnitumiseks.

K: Kuidas toimivad torujalad?

V: Torujalad toimivad hüdraulilise rõhu abil.

K: Kuidas kasutavad meritähed torujalgu kahepoolmeliste karpide avamiseks?

V: Meritäht haarab kahepoolmelise karbi mõlemast küljest kinni oma torujalgadega ja rakendab pidevat tõmmet, tõmmates palju kauem, kui ükski kahepoolmeline lihas suudab vastu pidada, avades karbi umbes kümne minutiga.

K: Kuidas meritäht tarbib kahepoolmelise karbi sees olevat molluskit?

V: Meritäht libistab oma mao karbi sisse, lahustab molluskit, kus see elab, imendades toitaineid.

K: Kui kaua kestab meritähe seedimisprotsess?

V: Seedeprotsess võtab palju kauem aega kui karbi avamine, võib-olla paar päeva.

K: Kas torujälgi leidub ka teistel mereelukatel?

V: Tekstis ei ole esitatud teavet selle kohta, kas torujalgu leidub ka teistel mereelukatel.