Polüüp — sõõrloomade sessiilne kehavorm: paljunemine ja elutsükkel
Polüübid on üks kahest nakkusloomade vormist. Teine kehavorm on meduusi. Polüüpidel on vaasikujuline keha, millel on suuava ümber lonksud. Lonksud (tuntud ka kui tentaklid) kannavad sageli nõelrakkusid ehk nõeltolle, millega püütakse ja immobiliseeritakse saakloomi; polüüpide toitumine põhineb enamasti väikesel planktonil ja hajunud orgaanilisel ainel. Polüüpide suurus ja kuju võivad liigiti väga erineda: leidub nii väikesi üksikulisi vorme kui ka suuri, tiheda koostisega kolooniaid.
Paljunemine
Polüübid võivad paljuneda nii sugulisel kui mittesugulisel kujul. Kõik nad võivad paljuneda sugutult pungi moodustamise teel: vanemorganismilt tekib kasvav väljapunniv osa, mis lõpuks eraldub või jääb vanemaga ühendusse. Lisaks pungumisele esineb mõnel liigil ka katkestumist (fragmentatsiooni) või ebatavalisi paljunemisviise.
Suguline paljunemine toimub mõnes liigis, kus sugurakud (munarakud ja seemnerakud) ühinevad ning moodustavad vaba ujuva vastse — tavaliselt planula-larva. See vastne ujub või triivib, kinnitub sobivale pinnale ja arenevast planulast tekib uus polüüp. Meduusade poolt tekkinud vastsetest võivad samuti areneda polüübid, sõltuvalt liigi elutsükli eripäradest.
Elutsükkel ja põlvkondade vaheldumine
Paljudel meduusaesemetel (klass Medusozoa) on elutsükli jooksul kaks erinevat vormi: polüüp ja meduus. Tihti on polüübi staadium kinnitatud merepõhja või mõne muu kõva pinna külge — sellist kinnitumist nimetatakse sessiilseks eluks. Polüübist tekkinud väikesed meduusad vabanevad, ujuvad eemale ja kasvavad planktonis, kus nad toituvad ja lõpuks paljunevad.
Meduusi- ja polüübstaadiumide vaheldumine võib olla keeruline: näiteks mõned liigid tekitavad meduusi staadiumi regulaarse ebaloomulise protsessi, mida nimetatakse strobilatsiooniks (eriti merekujulistel ehk sküfozoadel), mille käigus polüübist eralduvad kihiti väikesed efüraadid, mis kasvavad meduusadeks. Teised rühmad, näiteks kogu klass Anthozoa, on kogu oma elu jooksul polüübid ning neil meduusaetappi ei esine — siia kuuluvad hüdra ning korallid ja anemonid.
Kolooniad ja ökosüsteemne roll
Paljudel juhtudel ei eraldu moodustatud sugutaimede pungad vanemast, vaid jäävad alles, moodustades seega kolooniad või "varud". Need kolooniad võivad kasvada väga suureks ja sisaldada sadu või tuhandeid isendeid, mis toimivad tihti ühise närvi- ja toitetranspordiga ning mõnikord ühise kivistunud skeleti abil. Väikesed erinevused pungade moodustamise meetodis ja koloonia harunemises põhjustavad suuri erinevusi kolooniate vormis ja struktuuris.
Rife ehitavad korallid on selle nähtuse üks tuntumaid näiteid: korallide polüüpide kolooniad sekreteerivad kõva süsinikdioksiidipõhise (kaltsiumkarbonaadi) skeleti, mis aja jooksul kogunedes tekitab rifsüsteeme. Need riffid on olulised elupaigad paljudele mereorganismidele ja aitavad stabiliseerida rannajoont.
Sessilsus ja elupaigad
Sessiilsed polüübid eelistavad kinnituda kõvadele pindadele — kividele, meretaimedele, puitkonstruktsioonidele või isegi teiste organismide kestadele. Mõned polüüpide liigid on üksikud ja liikuvad või suudavad esineda lühiajaliselt vabalt liikuvatena, kuid enamasti on nad püsivalt kinnistunud ja kohandunud paikseks filtritoiduliste või püügivõrgu režiimiga eluviisile.
Kokkuvõtlikult on polüübid mitmekesised ja olulised mereökosüsteemide komponendid: nad on nii elutsükli etapid, paljunemisstrateegiate kandjad kui ka kolooniate ja riffide ehitajad, mille kaudu mõjutavad nad nii bioloogilist mitmekesisust kui ka geoloogilisi protsesse.
Koralli polüüpide anatoomia
Cnidaria'de kaks põhilist kehavormi: vasakpoolne meduusi ja parempoolne polüüp.
Küsimused ja vastused
K: Millised on kaks nakkevormi?
V: Nakkusloomade kaks vormi on polüübid ja meduusad.
K: Kuidas paljunevad polüübid?
V: Polüübid võivad paljuneda nii asksuaalselt, pungi kaudu, kui ka suguliselt.
K: Kas kõik polüüpide liigid on võimelised paljunema suguliselt?
V: Ei, kõik polüüpide liigid ei ole võimelised suguliselt paljunema.
K: Mis vahe on polüüpide pungitamisel ja meduuside paaritamisel?
V: Kui meduusad paarituvad, võivad tulemuseks olla polüübid, samas kui polüüpide paljunemisel võivad tulemuseks olla meduusad.
K: Kas on liike, mis jäävad kogu oma elutsükli jooksul ainult polüüpide kujul?
V: Jah, mõned liigid, näiteks hüdra ja antosoad (korallid ja anemonid), jäävad kogu oma elutsükli jooksul ainult polüüpide kujul.
K: Mis juhtub, kui tillukesed meduusid ujuvad istuva polüübi juurest ära?
V: Kui tillukesed meduusid ujuvad liikumatust (merepõhja või muu kõva pinna külge kinnitatud) polüübist eemale, kasvavad nad ja toituvad planktonist.
K: Kuidas meduusid paljunevad?
V: Meduusid paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt.
