Presbyornis on välja surnud veelindude perekond, mis elas peamiselt varases eotseenis (umbes 56–48 miljonit aastat tagasi). See lind nägi välja nagu pikkade jalgade ja kaelaga pardilaadne vorm ning teda on pikka aega peetud oluliseks lingiks veelindude (anseriforme) varases evolutsioonis.
Omadused
Presbyornis eristus omapärase morfoloogia poolest: pikkad jalgad ja kael võimaldasid tal kõndida ja lühiajaliselt sügavamas vees vahutada, samal ajal kui lai ja lame noka kandis peeneid lamellae (filterstruktuure) toidu filtreerimiseks. Selline nokaehitus viitab toitumisele väikeste veetaimede, katkiste organismide ja muude mikroskoopiliste saakloomadega, sarnaselt tänapäevastele tibupartidele ja teistele filtritoitujatele. Alguses peeti teda flamingoks sarnaseks tema pikki jalgade ja kaela tõttu, kuid hilisemad uurimused leidsid kolju ja noka anatoomias omadusi, mis on tunduvalt lähemal pardile (mis sarnaneb pardile.)
Käitumine ja ökoloogia
Fossiilsete leidude ja luustikuehituse põhjal arvatakse, et Presbyornis oli sotsiaalne lind, kes elas ja pesitses kolooniates, eelistatuna madala vee ja järve lähedalisi alasid. Sarnane tänapäevaste vee- ja rannikulindude kolooniapesitsusele — suured kooslused pakkusid kaitset kiskjate vastu ja lihtsustasid toiduotsinguid. Filtreeriv toitumisviis ning vees kõndimise võime andsid talle selge ökoloogilise rolli järvede ja märgalade toiduahelas.
Fossiilid ja levik
Arvukad hästi säilinud skeletid on leitud eelkõige Green Riveri formatsiooni paikadest (varajane eotseen), mis annab põhjaliku ülevaate selle liigi anatoomiast. Lisaks on liike dokumenteeritud ka teistest piirkondadest, näiteks Marylandist, Utahist, Inglismaalt ja Mongooliast. Need leiud viitavad laialdasele levikule Põhja-Ameerikas ja osa Euraasiat ulatuvale levikuarealile.
Fossiile hoitakse mitmetes suuremates kollektsioonides, sh Smithsonian Institutionis, Londoni Loodusajaloo Muuseumis ja KUVPis, kus komplektseid skelette uuritakse, et paremini mõista veelindude varajast evolutsiooni.
Taksonoomia ja teaduslik tähendus
Presbyornis kuulub anseriforme klastrisse ja on osa väljasurevast rühmast, mis on tihedalt seotud tänapäevaste partide ja hanedega. Tema unikaalne kombinatsioon flamingo-laadsetest soontest (pikkad jalad/kael) ja pardilikkusest (noka anatoomia ning filtritoitumine) aitas teadlastel mõista veelindude mitmekesistumist pärast dinosauruste massilist väljasuremist ning illustreerib, kuidas sama põlvkonna lindudel võisid areneda väga erinevad elustiilid.
Sisukokkuvõte
- Ajaperiood: varane eotseen (umbes 56–48 Ma)
- Elupaik: madalad järved, märgalad ja rannikualad, kolooniapesitsus
- Toitumine: filtritoitumine lameda nokaga (väikesed taimed ja loomaosakesed)
- Olulisus: annab teavet veelindude varajase evolutsiooni ja ökoloogilise mitmekesistumise kohta
Kokkuvõttes on Presbyornis hea näide sellest, kuidas ühe rühma liikidest võisid areneda mitmesugused morfoloogilised ja käitumuslikud lahendused vastuseks varajase Paleogeeniperioodi muutuvatele ökoloogilistele võimalustele.
