Londoni Loodusmuuseum (NHM) – loodusteaduslik muuseum ja kollektsioonid

Londoni Loodusmuuseum (NHM) — Suurbritannia juhtiv loodusteaduslik muuseum, rikkalikud eluslooduse, kivimite ja mineraalide kollektsioonid, teadusuuringud ja avatud väljapanekud Londonis.

Autor: Leandro Alegsa

Loodusmuuseum (NHM) on muuseum Londonis. See on Suurbritannia suurim loodusteaduslik muuseum. See sisaldab riigi peamisi kollektsioone eluslooduse, kivimite ja mineraalide eksemplaridest. Muuseum annab tööd teaduslikele töötajatele, teeb teadusuuringuid, hoiustab eksemplare ja haldab avalikke galeriisid.

NHM on üks neljast suurest institutsioonist Exhibition Roadil South Kensingtonis, Londonis. Teised on teadusmuuseum, Victoria ja Alberti muuseum ning Imperial College London.

Ajalugu ja taust

Muuseumi algus ulatub Briti Rahvamuuseumi (British Museum) loodusajaloolistesse kollektsioonidesse. Praegune eraldi loodusharuline institutsioon ja selle eriline hoone valmisid 19. sajandi lõpus; hoone avati avalikkusele 1881. aastal. Aja jooksul on muuseum kasvanud ja arenenud nii kollektsioonide, teadustöö kui ka avaliku tegevuse osas.

Hoone ja arhitektuur

Muuseumi tuntud punasest tellisest ja terrakotast fassaad on Alfred Waterhouse’i disainitud ning esindab romaani revival-stiili. Suur ja muljetavaldav peasaal (Hintze Hall) on sageli esimeseks vaatepildiks külastajatele ning seal rippub ka muuseumi uus ikooniline näituseseade — suure sinivala skeletis "Hope".

Kollektsioonid ja näitused

NHM hoiab ja haldab üht maailma suurimat loodusteaduslike näidiste kogu. Peamised valdkonnad on:

  • paleontoloogia: dinosauruste ja teiste kivististe kogud (kuulus oli muuseumi varem eksponeeritud Diplodocuse kuju "Dippy");
  • zooloogia: loomade preparaadid, luustikud ja bioloogilised kollektiivid;
  • botaanika: taimekollektsioonid ja herbaariumid;
  • entomoloogia: suur hulk putukate näidiseid;
  • mineraalide ja meteorite uurimine: kivimid, mineraalid ja taevakehad.

Kollektsioonide maht ulatub kümnete miljoniteni näidisteni (tavapäraselt viidatakse rohkem kui 80 miljonile eksemplarile), millest suur osa on teadustöö tarbeks hoiul ning osa eksponeeritud avalikes galeriides. Muuseumis on püsiekspositsioonide kõrval regulaarsed ajutised näitused, eriprogrammid ja temaatilised üritused.

Teadus, säilitustöö ja haridus

NHM on aktiivne teadusasutus: seda toetavad entomoloogid, botaanikud, paleontoloogid, geoloogid ja teised spetsialistid, kes tegelevad taksonoomia, ökoloogia, bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonnamuutuste uurimisega. Muuseumis asub ka Darwin Centre — kaasaegne teadus- ja kogudekeskus, kus toimuvad laborid, konservatsioonitöö ja kogude digiteerimine. Paljud kollektsioonid on praegu digiteeritud ning ligipääsetavad veebis, mis toetab rahvusvahelist teaduskoostööd.

Külastajale

NHM on peresõbralik ning pakub harivaid programme lastele ja täiskasvanutele: loenguid, töötoad, giidituure ja erisündmusi. Peamine püsiekspositsioon on tavaliselt tasuta, kuid mõned erinäitused ja spetsüritused võivad nõuda piletit. Muuseumis on külastajatele mugavused nagu kohvikud, muuseumipood, garderoobid ning ligipääsetavuse teenused liikumispuudega külastajatele.

Enne külastust on hea kontrollida muuseumi ametlikku kodulehte viimaste avamisaja, piletitingimuste ja ajutiste näituste kohta.

Mõju ja tähtsus

NHM mängib olulist rolli loodusajaloo ja loodusteaduste populariseerimisel, hariduses ja teadustöös. Selle kollektsioonid on hindamatud nii mineviku uurimiseks kui ka kaasaegsete keskkonnaprobleemide mõistmiseks. Muuseum on oluline rahvuslik ja rahvusvaheline ressurss, mis toetab teaduspõhist otsustamist ja avalikku teadlikkust looduse väärtusest.

Loodusajaloo muuseumArhitekt oli Alfred WaterhouseZoom
Loodusajaloo muuseumArhitekt oli Alfred Waterhouse

PeasaalZoom
Peasaal

Lühike ajalugu

NHM oli alguses kuulsa Briti muuseumi osakond. Kui praegune NHM-i hoone avati 1881. aastal, kandis see siis nime Briti Loodusmuuseum (Natural History) ehk BMNH. Selle juhataja allus Briti muuseumi direktorile. Alles 1963. aastal sai NHM täielikult iseseisvaks, omades oma kuratooriumi, ja alles 1992. aastal lubati tal kasutada oma praegust nime.

1986. aastal absorbeeris muuseum Briti Geoloogiamuuseumi (British Geological Survey), mis asub NHMist veidi põhja pool. Muuseumi galeriid ehitati täielikult ümber ja taaskäivitati 1996. aastal kui The Earth Galleries, kusjuures Waterhouse'i hoones asuvad näitused nimetati ümber The Life Galleries. Loodusmuuseumi enda mineraloogia väljapanekud on jäänud suures osas muutumatuks kui näide Waterhouse'i hoone 19. sajandi väljapaneku sügavast L-ist.

Vastvalminud Darwini keskus (mis on nimetatud Charles Darwini järgi) on kavandatud muuseumi kümneid miljoneid säilinud eksemplare sisaldava kollektsiooni uueks koduks ja uuteks tööruumideks muuseumi teadustöötajatele. See on muuseumi ajaloo tähtsaim uus projekt, mis ehitatakse kahes etapis, kusjuures kaks uut hoonet asuvad Waterhouse'i peahoone kõrval.

Teaduslik töö

Muuseumis töötab 300 teadlast ning seal on tohutud kollektsioonid kivististest, kivimitest ja mineraalidest, aga ka tänapäeva taimede ja loomade säilinud eksemplaridest. Kollektsioonides on üle 70 miljoni eksemplari. Kogude andmebaasid on välja töötatud.



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3