Primaadid (ahvid) — imetajate rühm, sealhulgas inimesed: liigid ja omadused

Ahvid on imetajate rühm, kuhu kuuluvad kõik makid, ahvid ja ahvid, sealhulgas inimesed.

Ahvilisi on umbes 400 liiki. Kõik primaadid on mõnes mõttes inimestega sarnased, kuid keel on oluline erinevus. Primaatidel on viie sõrmega käed ja lamedad küüned (enamikul teistel loomadel on küüned). Primaadid jagunevad kahte rühma: Strepsirhini ja Haplorhini. Haplorrhini kuuluvad ahvid, tarsiirid ja ahvid, sealhulgas inimesed. Strepsirrhini kuuluvad lemuurid, lorised, galagod (mida nimetatakse ka põõsaslapsedeks) ja Aye-Aye.

Ahvilised on üks väheseid eutrilisi rühmi, kellel on taas välja kujunenud täielik värvinägemine.

Liikide jaotumine ja levik

Primaadid elavad peamiselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas; mõned liigid esinevad ka Madagaskaril (lemuurid). Liikide hulka kuuluvad nii puudel (arboric) elavad makid kui ka maapealsed suured ahvid. Uue maailma ahvidel (Neotropics) on mitmel liigil eelistatud haareks haaratav saba, mis aitab puudel liikuda; vanema maailma ahvidel sellist võimekust enamasti ei ole.

Anatoomia ja meeleelundid

Primaatidele on iseloomulikud:

• Viiesõrmelised käed ja küünte asemel enamasti lamedad küüned, mis parandavad haaret ja peenmotoorikat.
• Esihaarne haare (opositsioonivõime pöidlal või osaliselt pöidlal), mis võimaldab keerukamat esemete käsitlemist.
• Silma ja käe koordineerimine ning stereoskoopiline nägemine – õigus ja vasak silm annavad kolmemõõtmelise taju, mis on oluline oksa vahel liikumisel ja saagi hindamisel.
• Suurenenud aju kehakaalu suhtes võrreldes paljude teiste imetajatega, mis toetab keerukamat käitumist, õpivõimet ja sotsiaalset suhtlust.

Käitumine ja sotsiaalsus

Enamik primaate on sotsiaalsed ja elavad seltsingutes, mille suurus ning struktuur varieerub liigi järgi — mõnel on püsivad perekondlikud grupid, teistel agiilsed segagrupid. Sotsiaalne käitumine hõlmab partnerlussuhteid, territooriumi märgistamist, häälsidet ning kehakeelt. Paljud liigid kasutavad keerukaid suhtlusviise: häälitsused, miimika, puudutamine ja lõhnamärgistus.

Toitumine

Primaatide toitumine on mitmekesine: paljud on peamiselt frugivoorid (puuviljadega toituvad), teised söövad putukaid, lehti, pähkleid või väiksemaid selgroogseid. Toitumisstrateegiad sõltuvad liigist ja elupaigast — näiteks aye-aye kasutab perkusioonilist otsimist ja pika osalise sõrmega seemnete või puuviljate mahalahtilõhkumiseks.

Paljunemine ja elutsükkel

Paljunemistsükkel varieerub: gestatsiooniperiood võib olla mõnest nädalast (väiksematel liikidel) kuni üle poole aasta või rohkem suurematel primaatidel. Enamikul liikidel sünnivad üksikud poegad; inimeste ja suur-ahvide puhul on pikem rinnaga toitmise ja järelhoolduse periood. Eluaeg võib ka ulatuda mitmekümne aastani — suurtel apide liikidel ja inimestel kuni üle 40–50 aasta sobivate tingimuste korral.

Intelligentsus ja õppimisvõime

Primaadid näitavad kõrget kognitiivset võimekust: tööriistakasutus, lahendamisoskused, mälukompetents ning sotsiaalne õppimine on levinud. Ahvide käitumine on olnud olulise allikana inimeste evolutsiooni ja käitumise uurimisel. Mitmed liigid suudavad õppida lihtsaid sümboleid ja kasutada inimese loodud vahendeid suhtlemiseks ja tööriistana.

Kaitse ja ohud

Paljud primaadid on ohustatud. Peamised ohud:

• elupaikade hävitamine (metsade raadamine, põllumajandus),
• jahipidamine toiduks või eksootilise loomana,
• illegaale ja reguleerimata loomakaubandus,
• haiguste levik (sh haigused inimestelt primaatidele).

Paljud liigid on kaitse all ning nende säilitamiseks tehakse vabastuskampaaniaid, looduskaitsealasid, taaskasvatamisprogramme ja teaduslikke uuringuid.

Inimese ja primaatide suhted

Primaadid omavad suurt teaduslikku, kultuurilist ja ökoloogilist väärtust. Nad aitavad levitada seemneid, mõjutavad ökosüsteeme ja on olulised evolutsiooniliste uurimuste objektid. Samas tekitavad inimtegevusest tulenevad konfliktid ja loomade sobimatu kasutamine eetilisi küsimusi ning vajavad vastutustundlikku lähenemist ja kaitset.

Kui soovite, võin lisada artiklile ka tabeli tähtsamate primaatide rühmadest, piltide valiku või viited edasiseks lugemiseks.

Küsimused ja vastused

K: Milline on imetajate selts, kuhu kuuluvad primaadid?

K: Mitu liiki primaate on?

K: Milline eelis on inimesel teiste primaatide ees?

K: Millised füüsilised omadused on kõigil primaatidel ühised?

K: Mille poolest erinevad inimese kehakarvad teistest primaatidest?

K: Kuidas kujunes imetajatel uuesti välja värvinägemine?

K: Millised haigused võivad inimesele üle kanduda kokkupuutel ahvilistega?

Otsing