Värvinägemise evolutsioon
Värvinägemise evolutsioon põhjustab valguse nägemist vastavalt selle lainepikkusele. Sellel on ilmsed eelised, eelkõige aitab see loomadel toitu leida.
Paljude taimtoiduliste värvinägemine võimaldab neil näha vilju või (ebaküpset) lehte, mida on hea süüa. Kolibrite puhul on teatud õied sageli värvuse järgi äratuntavad. Ka röövloomad kasutavad värvinägemist, et aidata neil saaki üles leida.
Kõik see kehtib peamiselt loomade kohta päevasel ajal. Seevastu öistel imetajatel on värvinägemine palju vähem arenenud. Nende puhul on võrkkestal olev ruum paremini ära kasutatud, kui on rohkem pulkasid, sest pulkade abil saab valgust paremini koguda. Pimedas on värvierinevused palju vähem nähtavad.
Lülijalgsed
Peale selgroogsete on ainukesed maismaaloomad, kellel on värvinägemine, lülijalgsed. Vees elavatel lülijalgsetel, näiteks koorikloomadel, on samuti värvinägemine. Nagu selgroogsete puhul, on ka siin üksikasjad erinevad, kuid tööd tegevad molekulid - opsiinid - on väga sarnased.
Selgroogsed
Teleostkaladel, roomajatel ja lindudel on neli fotopigmendi opsiini. See viitab sellele, et tetrapoodide ja amniootide ühisel esivanemal (~360 miljonit aastat tagasi) oli:
"vardad" ja neli spektrilist klassi koonuseid, millest igaüks esindab ühte viiest nägemispigmendi perekonnast. Nelja spektraalselt erineva koonusklassi komplement annab neile liikidele tetrahromaatilise värvinägemise potentsiaali".
Imetajad
Seevastu imetajad kaotasid suure osa oma värvinägemisvõimest mesosoikumi pika perioodi jooksul, mil nad elasid öiste loomadena.
"...tänapäeva eutrilistel imetajatel esineb kaks koonusopsiinide geeniperekonda ja, välja arvatud mõned primaadid, ei ole ükski neist loomadest pärit rohkem kui üks fotopigmendi tüüp kummastki nende kahest geeniperekonnast".
Paljud primaadid elavad päevasel ajal ja ühel rühmal - vanaaegsetel ahvidel - on välja kujunenud trikromaatiline nägemine. Antropoidsed ahvid ja inimesed põlvnevad sellest ahvide rühmast ja neil on samuti hea värvinägemine. Nii tulebki välja, et enamikul ahvidel ja inimestel on hea värvinägemine, kuid enamikul teistel eutrilistel imetajatel mitte: Neil on ainult kaks opsiini ja nad on bikromaatilised.
UV valgus
Ultraviolettvalgus mängib paljude loomade, eriti putukate värvitaju puhul rolli.
Värvinägemine koos UV-kiirguse eristamisega on olemas paljudel lülijalgsetel - lisaks selgroogsetele on need ainsad maismaaloomad, kellel see omadus on olemas.
Lindudel, kilpkonnadel, sisalikel, paljudel kaladel ja mõnedel närilistel on võrkkesta UV-retseptorid. Need loomad näevad lilledel ja muudel elusloodusel esinevaid UV-mustreid, mis on inimsilmale muidu nähtamatud.
Küsimused ja vastused
K: Mis põhjustab valguse nägemist vastavalt selle lainepikkusele?
V: Värvinägemise areng põhjustab valguse nägemist vastavalt selle lainepikkusele.
K: Millised on värvinägemise eelised?
V: Värvinägemise eelised seisnevad selles, et see aitab loomadel leida toitu ja ka kiskjad kasutavad värvinägemist, et aidata neil oma saaki üles leida.
K: Mida võimaldab paljude taimtoiduloomade värvinägemine?
V: Paljude taimtoiduliste värvinägemine võimaldab neil näha vilju või (ebaküpset) lehte, mida on hea süüa.
K: Kuidas kolibrifännid tunnevad ära teatud lilled?
V: Kolibrid tunnevad teatud õied ära värvi järgi.
K: Milline on vardade roll öösel elavate imetajate võrkkestas?
V: Pulkade roll öiste imetajate võrkkestas on parem, sest nad koguvad paremini valgust ja ruumi võrkkestal saab paremini kasutada, kui on rohkem pulkasid.
K: Millistel loomadel on palju vähem arenenud värvinägemine?
V: Ööloomadel on palju vähem arenenud värvinägemine.
K: Kas värvierinevused on pimedas nähtavad?
V: Ei, värvierinevused on pimedas palju vähem nähtavad.
