Värvitaju
Värvinägemine on organismi võime eristada objekte nende poolt peegeldatava, kiiratava või edastatava valguse lainepikkuse (või sageduse) alusel. Värv on nägemismeele poolt konstrueeritud omadus, mitte objektide omadus.
Punane õun ei kiirga punast valgust. Pigem neelab ta lihtsalt kõik temale paistva nähtava valguse sagedused, välja arvatud mõned sagedused, mis peegelduvad.
Just neid sagedusi tajutakse punasena.
Mehhanism
Närvisüsteem tuletab värvuse, võrreldes silma mitut tüüpi koonusfotoretseptorite reageeringuid valgusele. Need koonusfotoretseptorid on tundlikud nähtava spektri erinevate osade suhtes.Inimese jaoks ulatub nähtav spektriosa ligikaudu 380 kuni 740 nm ja tavaliselt on olemas kolme tüüpi koonuseid. Nähtava spektri ulatus ja koonustüüpide arv on liikide lõikes erinev.
Värvinägemisega saab parema nägemise (rohkem teavet) asjadest, mida ta näeb. See võimaldab tal näha, millal puuviljad või köögiviljad on küpsed, ja võimaldab tal näha loomi, kes peidavad end silmapiirilt. Värvinägemise eelis on peamiselt päevasel ajal. Öösel on põhiprobleemiks valguse kogumine ja nägemine nõrgas valguses. Seda teevad vardad paremini kui koonused.
Värvinägemise tüübid
Värvinägemine ei ole kõik või ei ole. Paljud loomarühmad suudavad värvi eristada, kuid erinevalt. Näiteks imetajatel on mõned rühmad ilma värvinägemiseta ja mõned on dikromaatid: neil on kahte liiki koonuseid ja nad ei näe ultraviolett-, punast ja oranži valgust. Arvatakse, et imetajad, kes jäid ellu vaatamata jura perioodile, olid väikesed öised hauduvad loomad, kellel oli vähe vajadust värvinägemise järele. Hiljem, pärast dinosauruste väljasuremist, kohandusid paljud liigid nii, et nad olid aktiivsemad päeval. Enamik neist arendas välja värvinägemise vormi, mis on päevasel ajal palju kasulikum. Primaadid arendasid välja täieliku (trikromaatilise) värvinägemise. Nende jaoks on võime eristada viljade ja lehtede värvi peaaegu hädavajalik.Paljudel putukatel on värvinägemine ultravioletses piirkonnas, mida inimestel ei ole. Seepärast ongi meejuhid õitel ultraviolettvalguses tehtud fotodel nii silmatorkavad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on värvinägemine?
V: Värvinägemine on organismi võime eristada objekte nende poolt peegeldatava, kiiratava või edastatava valguse lainepikkuse või sageduse alusel.
K: Kas värvus on objektide omadus?
V: Ei, värvus ei ole objektide omadus. See on nägemismeele tekitatud omadus ja seega ei sõltu see tajumisest.
K: Kas "punane" õun kiirgab punast valgust?
V: Ei, "punane" õun ei kiirga punast valgust. See neelab kõik sellele paistva nähtava valguse sagedused, välja arvatud rühm sagedusi, mis peegelduvad ja mida tajutakse punasena.
K: Kuidas me tajume värve?
V: Me tajume värve oma nägemismeele kaudu, mis tõlgendab objektilt peegeldunud valguse lainepikkusi või sagedusi.
K: Kas erinevad lainepikkused on seotud erinevate värvidega?
V: Jah, erinevad lainepikkused on seotud erinevate värvidega ja see aitab meil eristada objekte nende peegeldatava, kiiratava või edastatava valguse lainepikkuse või sageduse alusel.
K: Kas taju mõjutab värvi?
V: Ei, tajumine ei mõjuta värvi, sest see on objektiivne fakt ja ei sõltu tajumisest.
K: Mis juhtub, kui nähtav valgus paistab objektile?
V: Kui nähtav valgus paistab objektile, neelduvad kõik sagedused, välja arvatud üks rühm sagedusi, mis peegelduvad, ja neid sagedusi tajutakse selle konkreetse värvusena.
