Tetrapoodid (kreeka keeles tetrapoda = neli jalga) on selgroogsed, tetrapodomorfsed maismaaloomad. Tetrapoodide põhiplaan on neli jäseme — neli jalga. Selline liikumisviis nimetatakse neljajalgsuseks. Kahepaiksed, roomajad, dinosaurused, linnud ja imetajad on kõik tetrapoodid. Kuigi maodel ei ole jäsemeid, on nad siiski tetrapoodid, sest nad arenesid välja nelja jäseme loomadest.
Päritolu ja evolutsioon
Varaseimad tetrapoodid arenesid Sarcopterygiidest ehk lüliroogsetest kaladest õhku hingavateks kahepaikseteks ehk ülemise devoni perioodil. See üleminek leidis aset enamasti veekeskkonnas (ranniku- ja rannikualadel, soodes ja madalates järvedes) umbes 385–360 miljonit aastat tagasi. Üleminekust on säilinud mitu olulist fossiili‑rühma: Eusthenopteron, Panderichthys, Tiktaalik, Acanthostega ja Ichthyostega, mis näitavad astmelist üleminekut kalalikest vormidest hästi arenenud neljajalgsete vormideni. See on tüüpiline üleminekufossiilidele, mis läbivad mosaiikse evolutsiooni — erinevad uuendused (nt hingamis‑, liikumis‑ ja sensoorsed muutused) tekkisid eri ajahetkedel ja ei toimunud kõik korraga.
Morfoloogia ja kohastumused
Tetrapoodide peamised kohastumused maismaaeluks hõlmavad jäsemete luid (õlavarre‑ ja reieluud, randme‑ ja varbalülid), tugevamat selgroogu, kaela (isegi varajastel vormidel tekkis isoleeritud kaelalüli), hingamiselundite suurenenud rolli (kopsud või tõhusamad õhku hingamise mehhanismid) ning tihedamaid ribi‑ ja lihassüsteeme, mis toetavad keha raskust maismaal. Samuti muutusid sensoorsed süsteemid: näiteks kuulmine kohanes õhus levivate helide tajumiseks ja silmadesse tekkisid uued nägemis‑ ning nägemist toetavad struktuurid.
Mõned tetrapoodid on hilisemalt jäsemeid sekundaarse evolutsiooni käigus kaotanud (näiteks roomajate hulgast paelussid ehk maod ning mereloomade hulgas vaalad ja delfiinid), kuid nende esivanemlik osalus tetrapoodide rühmas säilib.
Süsteemaatika, areng ja tänapäevased rühmad
Taksonoomiliselt hõlmab mõiste Tetrapoda nii varajasi "stiimul‑tetrapoode" (stem‑tetrapods) kui ka tänapäevaseid kroonrühma liike (crown‑tetrapods). Kroonrühm jaguneb põhigrupiti: Amphibia (kahepaiksed) ja Amniota (amniotid — roomajad ja imetajad, kuhu kuuluvad ka linnud). Amniotide arenguga (amniotiline muna, kuivemale maismaale kohanev nahk ja sisemised kiled) sai võimalikuks täielik sõltumine maismaast, mis viis suurema elurikkuse ja levikuni Carboniferi ja hilisematel ajastutel.
Tänapäeval on tetrapoodide hulgas väga suur morfoloogiline ja ökoloogiline mitmekesisus: elupaigad ulatuvad ookeanisügavustest ja merest kuni kõrgete mäetippude, kõrbete ja erakordselt kuivade piirkondadeni. Fossiilne ja molekulaarne info aitavad rekonstrueerida nende päritolu, ajastust ja evolutsioonilisi suhteid ning näitavad, et tetrapoodide teke oli keeruline protsess, kus erinevad eluks vajalikud omadused kujunesid astmeliselt ja sageli keskkonna‑tinglikult.
