Petrolacosaurus – varaseim teadaolev diapsid karboniperioodist leitud Kansasist
Petrolacosaurus oli väike, umbes 40 cm pikkune loom ja seni üks varasemaid teadaolevaid diapse – see tähendab rühma roomajataolisi selgrootuid, kellel koljul esineb kaks ajutist avaust mõlemal pool. Ta elas hilisemal karboniperioodil; kihid, kust tema fossiile Kansases leiti, kuuluvad pennsylvaania ajastusse, umbes 302 miljoni aasta vanusesse. Fossiilid on suhteliselt hästi säilinud, mis on võimaldanud uurida nii kolju kui kehaehitust ja mõista tema kohta varajases amniootide evolutsioonis.
Aeg, leiukohad ja elukeskkond
Kansasist leitud leiud annavad ettekujutuse sellest, milline oli Petrolacosauruse maailm: lõppvarases karbonis oli Põhja-Ameerika lõunaosas ulatuslikke soiseid metsamaastikke, kus kasvasid suured siglakujulised taimed ja elutses palju putukaid. Selline elukeskkond pakkus väikestele, kiiretele lihasööjatele ja putuktoidulistele selgroogsetele rohkelt toitu ning peidukohti.
Anatoomia ja toitumine
Selle toiduks olid tõenäoliselt peamiselt väikesed putukad ja muud säästlikud selgrootud. Petrolacosaurusel olid teravad, koera‑laadsed hambad, sealhulgas selgelt väljendunud konreettüüpi hambad (caniniformid), mis viitavad lihas‑ või putukatoidulisele eluviisile. Tema keha oli väike ja voolujooneline, mis tõenäoliselt tegi ta väledaks liikuja ning sobis aktiivseks jahiks ja peitumiseks. Kolju iseloomustavad kaks ajutist avaust – ülemine ja alumine temporaalne fenestra – mis suurendasid lõualihaste kinnitumisala ja tõstsid närimisvõimet.
Taxonoomia ja evolutsiooniline tähtsus
Petrolacosaurus on oluline, sest ta esindab ühte varasematest otsestest tõenditest diapsidide olemasolust. Ta on juba piisavalt "tuletatud" ehk eristunud, et ei saa olla kõigi tänapäevaste vormide otsene üheses esivanem – ta kuulub diapsidide hulka, kelle peamine tunnus ongi kaks koljuajutist avaust. Seetõttu ei saanud ta olla ühegi sünapsiidi (sünapsiidid on need, kellel koljul on ainult üks ajutine avaus) otsene esivanem. Evolutsiooniliselt jäid sünapsiidid ja sauropsiidid (sealhulgas hilisemad diapsidid) varajases amniootide eraldumises erinevateks harudeks: sünapsiidid andsid lõpuks aluse imetajate joontele, samas kui diapsidid kujunesid edasi paljudeks roomajataoliseks rühmadeks.
Petrolacosaurus ja populaarkultuur
Televisioonis ja populaarteaduses tehakse vahel lihtsustavaid väiteid. Näiteks BBC seriaal " Walking with Dinosaurs " kujutas Petrolacosaurust ekslikult kui nii roomajate kui ka imetajate ühise esivanema moodi vormi. See on vale: Petrolacosaurus on diapsid ja seega kuulub pigem sauropsiidide (roomajasarnaste rühmade) hulka, mitte sünapsiidide‑imetajate eelkäijate hulka.
Kokkuvõte
- Ajaperiood: hiline karbon (pennsylvaania), ~302 miljonit aastat tagasi.
- Leiu paik: Kansas, USA.
- Suurus ja eluviis: väike (~40 cm), tõenäoliselt putuktoiduline või väikeloomi püüdev ja väle liikuja.
- Anatoomia: diapsidne kolju kahe ajutise avausega; teravad hambad, mis võimaldasid saaklooma püüda.
- Tähtsus: üks varasemaid tuntud diapsidide esindajaid, annab olulist teavet amniootide varajase evolutsiooni kohta.
Kuigi Petrolacosaurus ei ole otsene kõigi tänapäevaste roomajate ja imetajate ühises esivanem, annab tema hästi säilinud fossiilne materjal väärtuslikke andmeid, kuidas kujunesid erinevad koljustruktuurid ja lõualihaste kinnituspunktid varajastes amniotite joonetes.
Küsimused ja vastused
K: Kui suur oli Petrolacosaurus?
V: Petrolacosaurus oli väike loom, vaid 40 sentimeetrit pikk.
K: Milline oli Petrolacosaurus'e toitumine?
V: Petrolacosauruse toit oli tõenäoliselt väikesed putukad.
K: Milline on selle kihi vanus, kust Petrolacosaurus leiti?
V: Kihtide vanus, kust Petrolacosaurus Kansases leiti, on pennsylvaania ajastu, umbes 302 miljonit aastat vana.
K: Mis on Petrolacosauruse hammaste juures iseloomulik?
V: Petrolacosaurusel olid iseloomulikud kurgulaadsed sekundaarsuurused hambad, mida leidub peamiselt therapsididel ja hiljem imetajatel.
K: Kus leiti Petrolacosauruse kivistised?
V: Petrolacosauruse kivistised leiti Kansases, USAs.
K: Kas Petrolacosaurus on kõigi tänapäevaste vormide esivanem?
V: Petrolacosaurus oli liiga tuletatud, et olla kõigi tänapäevaste vormide esivanem.
K: Miks ei saa Petrolacosaurus olla ühegi sünapsiidi esivanem?
V: Petrolacosaurus ei saa olla ühegi sünapsidi esivanem, sest ta oli juba diapsid, millel oli kaks avaust mõlemal pool koljut, et lisada kinnituspunkte lõualihastele. Sünapsidid erinesid ühisest amniootide puust enne diapsideid.
