Pärgussid
Phoronida ehk hobuserakad on väike mereloomade sugukond. Neid on kakskümmend liiki kahes perekonnas. Nad kuuluvad Brachiozoa'de hulka, kuhu kuuluvad ka brachiopodid.
Phoroniidid on ussikujulised, kuid neil on soolestik, mis väljub kehast suu lähedal. See seletab nime "hobuseraua ussid". Neid leidub kõigis ookeanides ja meredes (välja arvatud polaarmeres) ning kõik liigid on geograafiliselt laialt levinud.
Nad esinevad kuni 400 meetri sügavusel, kuid peamiselt vahemikus 0-70 meetrit. Nende eluiga on arvatavasti umbes aasta. Täiskasvanud isendid on torukujulised ussid, mis eritavad kitiinist torusid, milles nad elavad. Need torud võivad olla mattunud mudasse või liivasse või toetuda kivise aluspinna pinnale. Kui nad elavad kaljudel, võivad nad elada kolooniates, kus nende torud on üksteise ümber keerdunud, et neid toetada. Mõned liigid suudavad lahustada kivides, näiteks lubjakivis, lubjakoores või isegi tsemendimüürides olevaid auke; seejärel elavad nad nendes aukudes, mida nad oma eritunud torudega vooderdavad.
Nad toituvad lofooride abil, mis on suu ümbritsev kiililine struktuur. Koos Bryozoa ja Brachiopoda'ga kuuluvad phoroniidid lophophorate hulka, mida mõnikord käsitletakse ühe sugukonnana.
Anatoomia
Kuigi nad on tavaliselt pikad, kuni 50 cm (30 tolli). Phoroniidid on tavaliselt väga õhukesed.
Phoroniidide seedetrakt koosneb lühikesest söögitorust, mis suubub kerakujulisse maole ja seejärel soolestikku, mis lõpeb pärakuga. Phoroniidide veresüsteem on lihtne, koosneb ühest laskuvast arterist ja tõusvast veenist, mis on ühendatud peente kapillaaride võrgustikuga. Samuti on veresooned igas lonksus. Veri on värvitu, kuid sisaldab hemoglobiinilaadse pigmendiga verekehi, mis aitavad hapnikku transportida.
Närvisüsteem koosneb peamiselt suu ja päraku vahelisest närvigänglionist, lofoori põhjaosas asuvast närvirõngast, ühest või kahest hiiglaslikust närvikiust, mis väljuvad ganglionist ja laienevad piki kehaseina. Anaalpapillil on kaks torukujulisi eritusorganit, mis väljuvad nefriidipooride kaudu väljapoole.
Fooroniidi struktuur.
Reproduktsioon
Fooroniidid võivad olla hermafrodiidid või ühe sugupoolega ning võivad paljuneda ka suguta. Sugurakud vabanevad nefriidide kaudu. Viljastumine on tõenäoliselt sisemine. Phoroniidid järgivad ühte kahest paljunemisstrateegiast. Mõned liigid, nagu Phoronis ovalis, munevad vaid mõned (12-25) suured munad, millel on palju munakollast. Neid mune kasvatatakse täiskasvanud isendi torus, nad lastakse välja alles siis, kui nad on koorunud. Teine strateegia on muneda palju suurem arv (kuni 500) väiksemaid mune. Need munad lastakse välja kohe, kui need on viljastatud. Neist koorub mõni päev hiljem niinimetatud "actinotrocha" vastne. Vastsed arenevad 2-3 nädalat planktoniliselt ja settivad umbes 20 päeva pärast. Metamorfoos on "katastroofiline", mis toimub vähem kui 30 minuti jooksul ja mille tulemuseks on sihvakad noored phoronidid.
Phoronidid suudavad kahjustatud lofoori taastada, tegelikult kaotab Phoronis ovalis vabatahtlikult oma lofoori, et muneda oma mune. Kui munad on munetud, kasvatab loom uue lofoori.
Söötmine
Phoronidid on riputussööjad. Nad liigutavad oma lofoore valitsevasse veevoolu. Toiduosakesed jäävad veevoolus kinni limaskesta, mis liigub mööda longe kuni suurõngani. Seal tõmmatakse see suhu ja sealt edasi seedetrakti. Toimub ka aminohapete otsene omastamine läbi epidermise.
Fossiilid
Fossiilsed andmed phoroniidide kohta on kehvad. Devoni ajast pärinevad puurimised, mida on seostatud foroniididega. Iotuba chengjiangensis, mida tuntakse vaid kolme isendi põhjal alumisest kambriumist, on tõlgendatud kui phoroniid, sest tal näib olevat olnud U-kujuline soolestik ja ta oli tentakuleeritud. Phoroniidid võivad olla suguluses tavaliste, kuid salapäraste torukujuliste fossiilidega, mida tuntakse hederellididena.
Küsimused ja vastused
K: Mis on hobuserauaussid?
V: Hobusussid on väike mereloomade sugukond, millel on kakskümmend liiki kahes perekonnas. Nad kuuluvad Brachiozoa hulka, kuhu kuuluvad ka brachiopoodid.
K: Miks nimetatakse neid hobuserauaussideks?
V: Neid nimetatakse hobuserauaussideks, sest neil on soolestik, mis teeb silmuseid ja väljub kehast suu lähedal, mis annab neile hobuseraua kuju.
K: Kus leidub phoroniide?
V: Fooroniide leidub kõigis ookeanides ja meredes, välja arvatud polaarmeres, ning kõigil liikidel on lai geograafiline levila. Nad esinevad kuni 400 meetri sügavusel, kuid peamiselt vahemikus 0-70 meetrit.
K: Milline on phoroniidide eluiga?
V: Phoroniidide eluiga on arvatavasti umbes aasta.
K: Kuidas elavad phoroniidid?
V: Fooroniidid on torukujulised ussid ja eritavad kitiinist torusid, milles nad elavad. Need torud võivad olla mattunud mudasse või liivasse või toetuda kivise aluspinna pinnale. Mõned liigid suudavad lahustada kivimites, näiteks lubjakivis, lubjakoores või isegi tsemendimüürides olevaid auke ja elavad neis aukudes, mida nad oma eritunud torudega vooderdavad.
K: Kuidas toituvad phoroniidid?
V: Fooroniidid toituvad lofooride abil, mis on suu ümbritsev kiililine struktuur.
K: Millisesse sugukonda kuuluvad phoroniidid?
V: Koos Bryozoa ja Brachiopoda'ga kuuluvad phoroniidid lophophoraatide hulka, mida mõnikord käsitletakse ühe sugukonnana.
