Kambrium
Kambrium on paleosoikumi esimene geoloogiline periood. See kestis 541 miljonit aastat tagasi kuni 485,4 miljonit aastat tagasi. Sellele eelnes ediakaar ja sellele järgnes ordoviitsium.
Bioloogid on Kambriumi loomade pehmete osade kohta üsna palju teada saanud. Seda seetõttu, et on leitud kohti, kus on säilinud nii organismide pehmed osad kui ka nende vastupidavamad kestad. See tähendab, et meie arusaam kambriumi elustikust on parem kui mõnede hilisemate perioodide kohta.
Kambriumi perioodil muutus elu Maal oluliselt. Enne kambriumi ajastut oli elu enamasti väike ja lihtne. Keerulised organismid (metazoa) arenesid välja proterosoikumi ajastul. Kuid kambriumi perioodil kasutasid mõned organismid karbonaatmineraale kestadeks, nii et neil olid kõvad osad, mis võisid muutuda fossiilideks. Kambriumi perioodil oli palju erinevaid eluvorme. See eluvormide mitmekesisuse suurenemine oli suhteliselt kiire ja seda nimetatakse Kambriumi plahvatuseks. See kohanemisrühm tekitas esimesed loomade põhirühmade liikmed, mida nimetatakse perekondadeks (phyla).
Peaaegu kogu see uus elu oli ookeanides. Maismaal oli vähe elu, välja arvatud mikroobide kiht. Mitme mandri lähedal olid madalad mered, sest superkontinent nimega Pannotia oli purunenud väiksemateks tükkideks. Mered olid soojad ning Põhja- ja Lõunapoolusel puudus jää. Kambriumi alguses ilmusid esmakordselt paljud kõvakoorega loomad.
See Marrella eksemplar näitab, kui selged ja üksikasjalikud on Burgess Shale'i ladestiku kivistised.
Dickinsonia , Ediacarani viltuse välimusega loom.
Kivistunud trilobiit. Sellel Olenoides serratus'e isendil, mis pärineb Burgessi põlevkivist, on säilinud "pehmed osad" - antennid ja jalad.
Muutused merepõhjas
Kambriumi alguses võisid varasemad loomad (ediakari elustik) välja surra. Tundub, et need vanemad eluvormid said mõjutatud uutest liikidest, mis kaevusid merepõhja. See muutis vanemate liikide elutingimusi. Merepõhja katnud bakterite ja vetikate matti pidi kaevumine häirima. Umbes sel ajal leiame esimesed näited paljudest taimeliikidest. On ka mõningaid fossiilseid jälgi sellel, mis tol ajal oli maismaa, nii et võib-olla mõned kambriumi organismid lahkusid tõepoolest veest.
Fossiilid
Kambriumi ajastu fossiilides on mõnikord näha, millised olid pehmed osad, erinevalt enamikust fossiilidest, kus pehmed osad kaovad. Kanadas Ontarios asuva Burgess Shale'i kivistised on näited pehmete osadega fossiilidest. Siin on mõned eluvormid, mis esmakordselt ilmusid kambriumi perioodil, kõige vanemad neist esimesena:
- Esimesed Cnidaria'd ja arvatavasti anneloidid umbes 580 miljonit aastat tagasi, ediakaareperioodil.
- Väikesed kestakujulised fossiilid (SSF), sealhulgas esimesed molluskid ja brachiopoodid, umbes 537 miljonit aastat tagasi.
- Esimesed trilobiidid, umbes 526 miljonit aastat tagasi.
- Esimesed okasnahksed, umbes 522 miljonit aastat tagasi.
- Esimesed koorikloomad, umbes 510 miljonit aastat tagasi.
Alati ei ole selge, millisesse sugukonda fossiil tuleks paigutada. Seega on mõned fossiilid, mille üle arutletakse veel aastaid pärast nende avastamist.
Nii muutus merepõhi kambriumi perioodil.
Küsimused ja vastused
K: Milline paleosoikumi ajastu periood on kambrium?
V: Kambrium on paleosoikumi esimene geoloogiline periood.
K: Kui kaua see kestis?
V: See kestis 541 miljonit aastat tagasi kuni 485,4 miljonit aastat tagasi.
K: Mis eelnes ja mis järgnes kambriumi perioodile?
V: Enne seda oli ediakaar ja pärast seda ordoviitsium.
K: Miks me mõistame kambriumi ajastu loomi paremini kui mõnda hilisemat perioodi?
V: Me mõistame kambriumi loomi paremini, sest on leitud kohti, kus on säilinud organismide pehmed osad ja nende vastupidavamad kestad.
K: Milline oli elu enne kambriumi perioodi ja selle ajal?
V: Enne kambriumi aega oli elu enamasti väike ja lihtne, kuid sel perioodil arenesid keerulised organismid (metazoa) ja paljud erinevad eluvormid ilmusid suhteliselt kiiresti, mida nimetatakse "kambriumi plahvatuseks".
K: Kuhu ilmus enamik sellest uuest elust?
V: Suurem osa sellest uuest elust ilmus ookeanides, maismaal oli seda vähe, välja arvatud mikroobide kiht.
K: Millised muud tingimused eksisteerisid sel ajal, mis võisid sellele kiirele mitmekesistumisele kaasa aidata? V: Pannotia väiksemateks tükkideks purunemise tõttu olid mitme mandri lähedal madalad mered, soojad mered, kus ei olnud jääd kummalgi poolusel, mis võis kaasa aidata sellele kiirele mitmekesistumisele kambriumi perioodi alguses.
