Ordoviitsium on paleosoikumi ajastu teine periood. See kestis umbes 485,4 miljonit kuni 443,8 miljonit aastat tagasi (Ma). Ordoviitsium järgneb kambriumi perioodile ja sellele järgneb siluri periood.
Ajaskaala ja jaotus
Ordoviitsium jaguneb ametlikult seitsmeks alamperioodiks (gloobaalsed faasid/GSSP-iga fikseeritud astmed): Tremadocian, Floian, Dapingian, Darriwilian, Sandbian, Katian ja Hirnantian. Piirid ja vanused, mida praegu kasutatakse, on ligikaudu järgmised:
- Tremadocian: 485,4–477,7 Ma
- Floian: 477,7–470,0 Ma
- Dapingian: 470,0–467,3 Ma
- Darriwilian: 467,3–458,4 Ma
- Sandbian: 458,4–453,0 Ma
- Katian: 453,0–445,2 Ma
- Hirnantian: 445,2–443,8 Ma
Nimetus ja ajalooline taust
Ordoviitsium sai oma nime Walesi ordoviitsiumi hõimu järgi. Selle määratles 1879. aastal Charles Lapworth, kes näitas, et vaidlusaluste kihtide kivistised erinevad kambriumi või siluri kivististest ja et neid on otstarbekas käsitleda eraldi. Ordoviitsiumi perioodi tunnustamine oli Suurbritannias algul aeglane, kuid mujal geoloogide hulgas see kiiresti aktsepteeriti; Rahvusvaheline Geoloogiakongress võttis selle paleosoikumi ametliku perioodina vastu 1906. aastal.
Elustik ja biodiversifikatsioon
Ordoviitsium oli mereelustiku mitmekesisuse kiire kasvu aeg. Selle ajal toimus nn Great Ordovician Biodiversification Event (GOBE) — suuremahuline liigirikkuse kasv, mille käigus mitmed mererühmad (nt brahhioopodid, bryozoad, trilobiidid, gropilased/graptoliidid, kalmari‑sarnased cefalopoodid ja kõhrelised võrkkestasid) laienesid ja spetsialiseerusid.
Korallide ja teiste rifiehitajate kogukonnad hakkasid arenema, samuti kasvasid tolmukogumike ja toiduahela keerukus. Esimesed kindlad tõendid lihtsamatest taimedest ja mikroobsetest kogukondadest maismaal ilmnevad Ordoviitsiumi hilisemas osas, kuigi maismaa ökoloogiad olid veel väga tagasihoidlikud võrreldes hilisemate ajastutega.
Paleogeograafia ja kliima
Ordoviitsiumi jooksul olid mandrid paigutunud teistsugustesse asenditesse kui täna. Suurim osa maapinnast oli kaetud madalate ookeanilahtede ja epeiriliste meredega, mis soodustasid merelise elustiku mitmekesistumist. Suurimad mandrid olid Gondwana (mille külm kliima hiljem tõi kaasa glatsiaatsiooni), Laurentia, Baltica ja Siberi moodustised.
Kliima oli üldiselt soojem kui tänapäeval, eriti varases ja keskmises ordoviitsiumis, mil mereveetase oli kõrge. Ordoviitsiumi lõpu poole (Hirnantian) toimus tugev jahenemine ja laialdane glatsiaatsioon Gondwanal, mis põhjustas suurema osa veetaseme langusest ja elupaikade vähenemisest.
Ordoviitsiumi lõpu väljasuremised
Ordoviitsium lõppes mitme väljasuremisjuhtumiga, mis kokku moodustavad fanerosoikumi teise suurima väljasuremise, tuntud kui ordoviitsiumi lõpu väljasuremisjuhtum. See sündmus toimus peamiselt Hirnantianis ja hinnanguliselt hukkus sel ajal suur osa mereelust — umbkaudu kuni ~85% liigist (erinevate hinnangute järgi). Väljasuremine toimus kahes peamises faasis seoses kliimamuutustega:
- Esimene faas: kiire jahenemine ja jääkilpide teke Gondwanal, mis põhjustas merevee taseme languse ning väikeste, epeiriliste merede ahenemise (habitatide kadumine).
- Teine faas: glatsiaatsiooni taandumise järel toimunud kliimahoo ja mere-okeaniliste tingimuste muutused — sh merenduslikud anoksiad ja hapnikuvaesed tingimused paljudes piirkondades — mis süvendasid väljasuremisi.
Selle väljasuremuse tagajärjel muutusid mered ja toiduahelad oluliselt ning allesjäänud rühmad pidid kohanema uute tingimustega siluri ajastul.
Geoloogiline tähendus ja fossiilid
Ordoviitsiumi kivimid ja fossiilid on tähtsad nii stratigraafia kui paleontoloogia jaoks: neid kasutatakse ajaskaala fikseerimiseks ja elustiku arengu uurimiseks. Paljud Ordoviitsiumi kivimid on orgaaniliselt rikkad ning annavad infot paleokliima, merenõgususe ja toiduahelate kohta.
Kokkuvõte
Ordoviitsium oli Paleosoikumi dünaamiline ja biomitmekesine periood, mille lõpus toimunud suured kliimakõikumised põhjustasid ühe planeedi suurimaid massilisi väljasuremisi. See periood on oluline nii geoloogilises ajaskaala mõttes kui ka arusaamaks, kuidas kliima- ja merepinna muutused mõjutavad elustikku pikas ajalises perspektiivis.
