Ordoviitsium
Ordoviitsium on paleosoikumi ajastu teine periood. See kestis umbes 485,4 miljonit aastat tagasi (mya) kuni 443,4 mya. See järgneb kambriumi perioodile ja sellele järgneb siluri periood.
Ordoviitsium sai oma nime Walesi ordoviitsiumi hõimu järgi. Selle määratles 1879. aastal Charles Lapworth. Ta tunnistas, et vaidlusaluste kihtide kivistised erinevad kambriumi või siluri kivististest. Seetõttu, arutles ta, tuleks need paigutada omaette perioodi.
Ordoviitsiumi perioodi tunnustamine oli Suurbritannias aeglane, kuid mujal aktsepteeriti see kiiresti. Aastal 1906 võttis Rahvusvaheline Geoloogiakongress selle paleosoikumi ametliku perioodina vastu.
Ordoviitsium lõppes mitme väljasuremisjuhtumiga, mis kokku moodustavad fanerosoikumi teise suurima väljasuremise. See oli ordoviitsiumi lõpu väljasuremisjuhtum.
Geoloogia
Paleogeograafia
Ordoviitsiumi ajal oli meretase kõrge. Madalad (<50 meetrit) siseveekogud olid suurimad, mille kohta on kivimites säilinud tõendeid.
Ordoviitsiumi ajal koondusid lõunapoolsed mandrid üheks mandriks, mida nimetati Gondwanaks. Gondwana alustas seda perioodi ekvaatoriaalsetel laiuskraadidel ja triivis selle perioodi edenedes lõunapooluse suunas. Ordoviitsiumi alguses olid mandrid Laurentia (praegune Põhja-Ameerika), Siber ja Baltica (praegune Põhja-Euroopa) veel iseseisvad mandrid.
Geokeemia
Ordoviitsiumi aeg oli kaltsiidi mere geokeemia aeg, mil kaltsiumkarbonaadi peamine mereline sadestus oli madala magneesiumisisaldusega kaltsiit.
Fauna
Suurema osa ordoviitsiumi ajastu jooksul jätkus elu, kuid perioodi lõpu lähedal mõjutas ordoviitsiumi lõpu väljasuremine tõsiselt planktilisi vorme, nagu konodontid, graptoliidid ja mõned trilobiitide rühmad. Brachiopoodid, mürkjalgsed ja okasnahksed olid samuti tugevalt mõjutatud ning koonusekujulised nautiloidid surid täielikult välja, välja arvatud harvaesinevad siluri vormid.
Välja suremise põhjuseks võis olla ordoviitsiumi lõpus toimunud jääaeg: ordoviitsiumi lõpp oli üks külmemaid aegu Maa ajaloo viimase 600 miljoni aasta jooksul.
Fauna
Üldiselt määras ordoviitsiumis tekkinud loomastik kogu ülejäänud paleosoikumi stseeni. Faunas domineerisid peamiselt lühikese toiduahelaga hõljumtoidujad. Ökoloogiline süsteem saavutas uue keerukuse taseme, mis ületas kaugelt Kambriumi fauna taseme.
Kuigi vähem kuulus kui Kambriumi plahvatus, toimus Ordoviitsiumi ajal kohanemisradiatsioon, mis ei olnud vähem tähelepanuväärne. Meresugukonnad suurenesid neljakordselt, mille tulemusel moodustasid nad 12% kogu teadaolevast fanerosoikumi merefaunast. Teine muutus faunas oli filtritoidulised organismid. Ülekaalu võtsid liigirikkad brachiopoodid, peajalgsed ja krinoidid. Eriti liigestatud sulgjalgsed brachiopoodid asendasid suures osas kolmjalgsed riffiitide kogukondades. See illustreerib karbonaatkoorikuga organismide oluliselt suuremat bioloogilist mitmekesisust ordoviitsiumis võrreldes kambriumi ajaga. Kuigi üksikud korallid pärinevad vähemalt kambriumi ajast, ilmusid riffe moodustavad korallid varases ordoviitsiumis.
Molluskid, mis ilmusid kambriumi või isegi ediakaari ajal, muutusid tavaliseks ja mitmekesiseks, eriti kahepoolmelised, maojalgsed ja nautiloidsed peajalgsed. Ookeanides õitsesid ka nüüdseks välja surnud mereloomad, mida nimetatakse graptoliitideks. Tekkisid mõned uued tsüstoidid ja krinoidid.
Pikka aega arvati, et esimesed tõelised selgroogsed (kalad - Ostracoderms) ilmusid ordoviitsiumis, kuid hiljutised avastused Hiinas näitavad, et nad on tõenäoliselt pärit alumisest kambriumist. Kõige esimesed Gnathostomata (lõualuudega kalad) ilmusid ülem-Ordoviitsiumis.
Keskmise ordoviitsiumi ajal suurenes bioerodeerivate (koorik- ja kivipurustajate) organismide arvukus. Seda nimetatakse Ordoviitsiumi bioerosioonirevolutsiooniks. Seda iseloomustab kõva substraadi jälgede fossiilide järsk arvukus.
Alam-Ordoviitsiumis lisandusid trilobiitidele paljud uued brachiopoodid, mürkjalgsed, planktilised graptoliidid ja konodontid ning paljud molluskitüübid ja okasnahksed, sealhulgas ophiuroidid ("haprad tähed") ja esimesed meritähed. Sellest hoolimata jäid trilobiidid arvukaks, kusjuures kõik hiliskambriumi ordud jätkusid ja neile lisandus uus rühm Phacopida. Samuti ilmusid esimesed tõendid maismaataimede kohta.
Ordoviitsiumi trilobiidid erinesid suuresti oma kambriumi eelkäijatest. Paljudel trilobiitidel kujunesid välja kummalised ogad ja sõlmed, et kaitsta end kiskjate, näiteks primitiivsete haide ja nautiloidide eest. Teised trilobiidid arenesid ujuvaks vormiks. Mõnedel trilobiitidel kujunesid isegi labidasarnased ninad, et künda läbi mudase merepõhja. Mõnedel trilobiitidel, näiteks Asaphus kowalewskil, arenesid välja pikad silmad, et aidata röövloomi avastada, samas kui teiste trilobiitide silmad seevastu kadusid täielikult.
· 
Trypanite puurimised Ordoviitsiumi kõvakivimites, Indiana kaguosas.
· 
Petroxestes'i puurimised Ordoviitsiumi kõvakivimites, Ohio lõunaosas.
· 
Ordoviitsiumi põlevkivi paljand, Põhja-Eesti.
· 
Brachiopoodid ja mürkjalgsed Ordoviitsiumi lubjakivis, Minnesota lõunaosas.
· 
Platystrophia ponderosa, Maysvillian (ülemine ordoviitsium) Madisoni lähedal, Indiana. Skaala on 5,0 mm.
· 
Ordoviitsiumi strofomeniidne brachiopood koos krusteerivate inartikulaarsete brachiopoodide ja brüioosidega.
· 
Zygospira modesta, spiriferid brachiopodid, mis on säilinud oma algses asendis trepostoomsel bryozoanil; Indiana.
· 
Graptoliidid (Amplexograptus) Ordoviitsiumi ajastust Caney Springsi lähedal, Tennessee osariigis.
Burgess Shale'i tüüpide hiljutine avastamine
Tuntud Burgess Shale'i loomastik kaob keskkambriumis. Nüüdseks on teada, et see ei surnud välja, vaid jäi ellu ja õitses seal, kus tingimused olid sobivad. Hiljuti on Marokos Fezouata formatsioonist leitud lagerstätte (erakordselt hästi säilinud fossiilide ladestu). Leiukoht sisaldab tähelepanuväärseid pehmekehaliste loomade fossiile mudasest merepõhjast. Loomastik sisaldab ka mõningaid kõvakehalisi loomi, näiteks hobuserauakrabisid. Tõenäoliselt hoidsid madala hapnikusisalduse tingimused röövloomad ja saakloomad miinimumini.
Ordoviitsiumi elu näitav mudel.
Nautiloidid, nagu Orthoceras, olid Ordoviitsiumi suurimaid kiskjaid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ordoviitsiumi aeg?
V: Ordoviitsiumi periood on paleosoikumi ajastu ja fanerosoikumi eoni teine periood, mis kestis umbes 485,4 miljonit aastat tagasi (mya) kuni 443,4 mya.
K: Milline periood järgneb ordoviitsiumi perioodile?
V: Ordoviitsiumi perioodile järgneb siluri periood.
K: Kes andis ordoviitsiumi perioodile nime?
V: Ordoviitsiumi perioodi nimetas 1879. aastal Charles Lapworth Walesi ordoviitsiumi hõimu järgi.
K: Miks oli Ordoviitsiumi perioodi tunnustamine Suurbritannias aeglane?
V: Ordoviitsiumi perioodi tunnustamine oli Suurbritannias aeglane, sest vaidlusalustes kihtides olevaid kivistisi ei tunnistatud ainuüksi ordoviitsiumi perioodiks.
K: Millal võeti ordoviitsiumi periood vastu ametliku paleosoikumi perioodina?
V: Ordoviitsiumi periood võeti 1906. aastal rahvusvahelise geoloogiakongressi poolt vastu paleosoikumi ajastu ametliku perioodina.
K: Mis oli ordoviitsiumi lõpu väljasuremisjuhtum?
V: End-Ordoviitsiumi väljasuremisjuhtum oli rida väljasuremisjuhtumeid, mis tähistas ordoviitsiumi perioodi lõppu ja on fanerosoikumi teine suurim väljasuremisjuhtum.
K: Kui kaua kestis ordoviitsiumi periood?
V: Ordoviitsiumi periood kestis umbes 485,4 miljonit aastat tagasi (mya) kuni 443,4 mya.
