Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine
Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine on fanerosoikumi eoni suuruselt kolmas väljasuremisjuhtum. Ordoviitsiumi periood järgnes kambriumi perioodile ja sellele järgnes siluri periood. Maal ei olnud elusolendeid, välja arvatud bakterid ja võib-olla mõned ainuraksed vetikad. Elustik oli peaaegu täielikult mereline.
Väljasuremine toimus kahes etapis, Hirnantiumi etapi alguses ja lõpus, mis oli ordoviitsiumi viimane etapp.
1. Sündmuse eel: soe kliima, ookeanide anoksiline sündmus. ookeanipõhjad olid anoksilised (vähe või üldse mitte hapnikku). Mustad põlevkivid ladestusid ookeani sügavates kihtides; karbonaadid ladestusid hapnikuga täidetud mandrilavadel.
2. Esimene samm: kliima muutub külmaks; vee liikumine meredes. Tõusev anoksiline vesi tapab suurema osa planktonist ja kahanevad mered eemaldavad elupaigad. Külm faas, kus on selged tõendid ulatuslikust jäätumisest.
4. Teine samm: ookeani soojenemine taastub; liustikud sulavad, anoksilised tingimused jõuavad mandrilavale ja tapavad taas loomastiku.
Põhimehhanism: kliima muutub väga soojalt väga külmale ja tagasi väga soojale. Kliimamuutuste tulemuseks olid muutused ookeanide tsirkulatsioonis. Nii põhjavee (ookeani põhja) kui ka pelaagiline loomastik sattus tingimustesse, millega nad ei suutnud toime tulla.
Rohkem kui 100 selgrootute perekonda suri välja ordoviitsiumi lõpu väljasuremise käigus, kokku peaaegu pooled perekonnad. Brachiopoodid ja mürkjalgsed hävisid, samuti paljud trilobiitide, konodontide ja graptoliitide perekonnad.
Selle põhjuseks oli tõenäoliselt Appalache'i mäestiku tõus ja erosioon. Tõusuga sattus atmosfääri palju CO2 ja erosioon viis selle välja.
Seotud leheküljed
- Väljasurnud sündmuste loetelu
Küsimused ja vastused
K: Mis on end-ordoviitsiumi väljasuremisjuhtum?
V: End-Ordoviitsiumi väljasuremisjuhtum on fanerosoikumi eoni suuruselt kolmas väljasuremisjuhtum. See toimus ordoviitsiumi perioodil, mis järgnes kambriumi perioodile ja millele järgnes siluri periood.
Küsimus: Millist tüüpi organisme mõjutas see väljasuremisjuhtum?
V: Selle väljasuremisjuhtumi poolt mõjutatud elustik oli peaaegu täielikult mereline, maismaal ei olnud ühtegi elusolendit, välja arvatud bakterid ja võib-olla mõned ainuraksed vetikad. Selle sündmuse käigus suri välja üle 100 selgrootute perekonna, sealhulgas brakioopoodid, brüozoonid, trilobiidid, konodontid ja graptoliidid.
K: Kuidas see väljasuremine toimus?
V: See väljasuremine toimus kahes etapis - esiteks põhjustas kliimamuutus väga soojalt väga külmale, mis põhjustas merede veevahetuse ja anoksilise vee tõusu, mis tappis suurema osa planktonist; teiseks soojenes ookean uuesti, liustikud sulasid ja anoksilised tingimused jõudsid mandrilavale, mis tappis taas loomastiku.
K: Mis põhjustas need kliimamuutused?
V: Nende kliimamuutuste põhjuseks oli tõenäoliselt Appalache'i mäestiku tõus ja erosioon, mis tõi atmosfääri palju CO2 ja võttis selle siis jälle välja.
K: Mitu sugukonda mõjutas see väljasuremisjuhtum?
V: See väljasuremisjuhtum mõjutas peaaegu poolt kõigist sugukondadest.
K: Kas see massiline väljasuremine mõjutas ka maismaaorganisme?
V: Ühtegi maismaaorganismi ei mõjutanud see, sest sel ajal ei olnud maismaal ühtegi elusolendit, välja arvatud bakterid ja võib-olla mõned ainuraksed vetikad.
K: Kas selle aja jooksul oli tõendeid ulatuslikust jäätumisest? V: Jah, külma faasi ajal, mil temperatuurid oluliselt langesid, oli selgeid tõendeid ulatuslikust jäätumisest.
