Eoarhea — Arheani 1. geoloogiline ajastu (4,0–3,6 miljardit aastat tagasi)
Eoarhea (eoarhea) on arhea 1. geoloogiline ajastu, mis algas 4 miljardit aastat tagasi ja lõppes 3,6 miljardit aastat tagasi. Enne seda oli Hadean Sellele järgneb paleoarhea.
Eoarhea on geoloogia varaseim periood pärast maakoorte tahkumist. Elu abiootiline teke (abioogenees) on dateeritud ajavahemikku 4 kuni 3,6 miljardit aastat tagasi, mil atmosfäärirõhu väärtused ulatusid umbes 100 kuni 10 baarini.
Geoloogilised tunnused
Eoarhea iseloomustas aktiivne vulkanism, kõrge maa sisemine soojusvoog ja varajaste kivimikomplekside — eriti greenstone-vööndite ja TTG (tonaliit‑trondhjemiit‑granodioriidi) massiivide — teke. Paljud tänapäeval tuntud vanimad kivimid (näiteks Isua graniidid ja teised varased arktooskorpusid) pärinevad sellest ajast või vahetult sellest järgnevast perioodist. Eoarheas hakkasid tekkima esimesed stabiilsemad maa‑plaaditaolised moodustised ehk protokontinendid, kuigi tektoniiline aktiivsus oli intensiivsem ja plaatidevektorid võisid erineda hilisematest plaattektoonika mudelitest.
Atmosfäär ja ookeanid
Ajastu algusaegadel oli Maa atmosfäär suuremalt jaolt redutseeriv — vabas hapnikus vaene ja rikkalikult CO2, CH4, H2 ning N2. Temperatuur ja atmosfäärirõhk on rekonstrueerimisele alluvad ning hinnangud varieeruvad: mõned mudelid näitavad oluliselt tihedamat atmosfääri kui praegu, teised eelistavad mõõdukaid väärtusi. Oluline on rõhutada, et täpsed näitajad (näiteks teksti alguses toodud 100–10 baari) on väga ebakindlad ja sõltuvad eeldustest ning meetoditest.
Varased ookeanid võisid olla happelisema ja mineraaliderikkamad kui tänapäevased mered; intensiivne vulkaaniline sissevool ja hüdrotermilised süsteemid muutsid keemilist koosseisu ning aitasid luua tingimusi orgaaniliste ühendite jaotuseks ja konsentratsiooniks.
Elu teke ja varajane bioloogia
Kuigi elu täpne tekkekoht ja -aeg on endiselt vaidluse objekt, viitavad mitmed tõendid sellele, et biokeemilised protsessid ja varajane elutegevus olid võimalikud juba Eoarhea lõpus või isegi varem. Mõned tähtsad punktid:
- Isotoopilised signaalid: δ13C lämmastiku ja süsiniku isotoopiaandmed mõnes väga vanas kivimis viitavad bioloogilisele süsiniku eraldumisele ~3,8–3,5 miljardit aastat tagasi, kuid need tulemused on tihti vastuolulised ja tõlgendused ei ole ühemõttelised.
- Fossiilse materjali kahtlused: pilbara ja mõnede teiste paikade ~3,5 miljardiaastased stromatoliidilaadsed moodustised võivad olla elutegevuse jäljed; siiski on alati vaja eristada bioloogilist ja abioloogilist päritolu.
- Võimalikud elupaigad: hüdrotermilised ventiilid ja kuumavee allikad, kaldalised veekogud ja muda – need kõik on peetud elule soodsateks kohtadeks, kus abiotsed orgaanilised protsessid võivad üle minna isereguleeruvaid biokeemilisi ahelikke toetavaks elu vormiks.
Meetodid ja tõendid
Ajastu ja selle sündmuste dateerimiseks kasutatakse peamiselt radiomeetrilist dateerimist (nt U–Pb tsirkoni vanus määramine), geokeemilisi signatuure ning kivimite tektoonilist ja mineraloogilist analüüsi. Varasemad 4+ miljardiaastased tsirkonid (nt Jack Hills) annavad teavet Maapinna varasema ajaloo ja kriitiliste protsesside kohta, ka kui need tsirkonid on pärit vanematest, osaliselt kokku lagunenud kividest.
Tähtsus ja teadusuuringud
Eoarhea on võtmetähtsusega periood Maa ajaloos, sest just sel ajal hakkasid kujunema tingimused, mis lõpuks võimaldasid bioloogilist evolutsiooni. Leitud tõendid maakoore stabiliseerumisest, ookeanide ja atmosfääri keemilisest koostisest ning varajastest biogeokeemilistest lõimedest annavad aluse mõistmaks, kuidas tekivad esimesed ökosüsteemid ja millised keskkonnatingimused need toetasid.
Paljud küsimused jäävad siiski avatud: millal ja kus täpselt elu tekkis, kui suured olid atmosfääripinge ja globaalsed temperatuuri tingimused ning kuidas toimis varajane plaattektoonika. Uued kivimileidud, täpsemad geokeemilised meetodid ja laborikatsetused abiotsestkeemiate reprodutseerimiseks aitavad järk‑järguliselt neid küsimusi lahendada.
Kronoloogia
Varem oli see ametlikult nimetamata ja seda nimetati tavaliselt varase arhea esimese osana (nüüdseks vananenud nimetus) koos hilisema paleoarhea ajastuga. See on arhea-aegkonna esimene osa, millele eelnes haadiaegkond.
Eoarhailisele ajastule järgnes paleoarhailine ajastu.
Nimi tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: eos (koidik) ja archaios (iidne). Esimene superkontinent Vaalbara tekkis selle perioodi lõpus umbes 3,6 miljardit aastat tagasi.
Geoloogia
Eoarheanile on iseloomulik, et Maal oli esimest korda kindel maakoor. Siiski võis see koor olla paljudes kohtades puudulik ja pinnal võis esineda laavaga kaetud alasid. Eoarhea algust iseloomustab raske asteroidide pommitamine Päikesesüsteemi sisemises osas: hilisem raske pommitamine. Eoarhea on meie planeedi esimene faas, millest on säilinud tahked kivimvormid. Suurim neist on Isua rohekivivöönd Gröönimaa edelarannikul. See tekkis eoarhailise ajastu ajal umbes 3,8 miljardit aastat tagasi. Kanada kilbi sees asuvad Acasta gneissid on dateeritud 4,03 ga ja on seega vanimad säilinud kivimivormid. 2008. aastal avastati Kanadas Põhja-Kveebakis asuvas Nuvvuagittuqi rohekivivööndis veel üks kivimvormatsioon, mis on dateeritud 4,28 Ga-ni. Neid moodustisi uuritakse praegu intensiivselt.
Tänapäeval tundub, et esimesed ookeanid eksisteerisid juba eoarhea ajal. []
Küsimused ja vastused
K: Mis on Eoarhaeus?
V: Eoarhea on esimene geoloogiline ajastu arhea eonis, mis algas 4 miljardit aastat tagasi ja lõppes 3,6 miljardit aastat tagasi.
K: Milline ajastu eelnes eoarhailisele ajastule?
V: Enne eoarhaia ajastut oli hadean.
K: Milline ajastu järgnes eoarhaeele?
V: Eoarhailisele ajastule järgneb paleoarhailine ajastu.
K: Mille poolest on eoarhea tuntud?
V: Eoarhea on tuntud kui varaseim geoloogiline periood pärast maakoorte tahkumist.
K: Millal on dateeritud elu abiootiline teke?
V: Elu abiootiline teke (abioogenees) on dateeritud ajavahemikku 4 kuni 3,6 miljardit aastat tagasi.
K: Milline oli atmosfäärirõhu vahemik abiogeneesi ajaaknas?
V: Atmosfäärirõhu väärtused ulatusid abioogeneesi ajaaknas umbes 100 kuni 10 baarini.
K: Mida tähendab abiogenees?
V: Abiogenees viitab elu tekkimisele anorgaanilisest ainest.