Vaalbara
Vaalbara on Maa esimese superkontinendi nimi arhea ajastul.
Vaalbara hakkas moodustuma umbes 3600 miljonit aastat tagasi (mya). See tekkis umbes 3 100 mya ja lagunes 2 500 mya. Vaalbara nimi pärineb Lõuna-Aafrika Kaapvaali kraatoni ja Lääne-Austraalia Pilbara kraatoni nimest. Need kratoonid ühinesid Vaalbara superkontinendiks.
Lõuna-Aafrika Kaapvaali kraatoon ja Lääne-Austraalia Pilbara kraatoon on kaks kõige paremini säilinud arhea-kraatooni Maal. Nende varajase prekambriumi kivimid on märkimisväärselt sarnased. Meteoriidiplahvatuste tagajärjel välja paisatud kivimaterjalist on saadud identne radiomeetriline vanus 3470 ±2 mya. Nende kahe kraatoni sarnased struktuurid on dateeritud vahemikku 3500 kuni 2700 mya. Sarnaseid rohekivivööndeid leidub Kanada Ülem-kratoni servades ning endiste Gondwana ja Laurasia mandrite kratoonides.
Paleomagnetilised andmed kratoonide kivimitest näitasid, et 3870 aastat tagasi võisid need kaks kratooni olla ühe ja sama superkontinendi osa. Nii Pilbara kui ka Kaapvaali kraatoni puhul on näha ekstensioonilõhed, mis olid aktiivsed umbes samal ajal vulkanismi ajal samal ajal, kui tekkisid kokkupõrkekihid.
Kontinentaalplaadid on perioodiliselt kokku põrganud ja koondunud orogeensete perioodide (mäestiku kujunemise) käigus, et moodustada superkontinente. Superkontinentide moodustamise, lagunemise, hajumise ja uuesti moodustumise tsükkel toimub plaattetektoonika abil umbes iga 450 miljoni aasta tagant.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vaalbara?
V: Vaalbara on Maa esimese superkontinendi nimi, mis tekkis arhailisel ajastul umbes 3600 miljonit aastat tagasi.
K: Kust pärineb nimi Vaalbara?
V: Nimi Vaalbara tuleneb Lõuna-Aafrika Kaapvaali kraatoni ja Lääne-Austraalia Pilbara kraatoni nimest, mis ühendati superkontinendi moodustamiseks.
K: Kui vanad on Kaapvaali ja Pilbara kratoonid?
V: Kaapvaali ja Pilbara kratoonid on kaks kõige paremini säilinud arhailist kratooni Maal, mille varajased prekambriumi kivimid on märkimisväärselt sarnased ja mida on dateeritud vahemikku 3500 kuni 2700 aastat tagasi.
K: Kui sageli toimub superkontinentide moodustumise tsükkel?
V: Superkontinentide moodustumise, lagunemise, hajumise ja uuesti moodustumise tsükkel toimub plaattetektoonika abil umbes iga 450 miljoni aasta tagant.
K: Millised tõendid viitavad sellele, et Kaapvaal ja Pilbara olid osa ühest superkontinendist?
V: Mõlema kraatoni kivimitest saadud paleomagnetilised andmed näitasid, et 3870 aastat tagasi võisid nad olla ühe ja sama superkontinendi osa. Mõlemal on ka ekstensioonilõhed, mis olid aktiivsed umbes samal ajal nii vulkanismi kui ka kokkupõrkekihi tekkimise ajal.
K: Kas on ka teisi piirkondi, kus leidub sarnaseid rohekivivöösid?
V: Jah - sarnaseid rohekivivöösid võib leida nii Kanada ülemise kraatoni servades kui ka teistes endistes Gondwana ja Laurasia mandrites.
K: Millal hakkas Vaalbara moodustuma?
V: Vaalbara hakkas moodustuma umbes 3600 miljonit aastat tagasi (mya) ja oli täielikult moodustunud 3100 mya, enne kui ta 2500 mya lagunes.
