Rohukivivöönd
Gröönikivivööndid on väga vanade metamorfoositud vulkaaniliste kivimite suured piirkonnad. Nimi tuleneb kivimites sisalduvate mineraalide rohelisest värvusest. Tüüpilised rohelised mineraalid on kloriit, aktinoliit ja muud rohelised amfiboolid.
Rohukivivööndid moodustusid algselt vulkaanilistest kivimitest, näiteks basaltist. Vööd moodustusid iidsetes ookeanide levikukeskustes ja vulkaanilistel saarekaartel. Need võivad olla mitu tuhat kilomeetrit pikad. Hiljem on need metamorfoositud, kusjuures vulkaaniliste moodustiste vahele on jäänud vähemal määral settekivimeid.
Need vanades ookeanides tekkinud rohekivivööndid on nüüd maismaal arhea- ja proterosoikumi kratoonides graniidi- ja gneissikehade vahel. Need kivimid on mafilised, mis tähendab, et neis on palju magneesiumi ja ränidioksiidi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rohekivivööndid?
V: Rohkekivivööndid on väga vanade metamorfoositud vulkaaniliste kivimite suured piirkonnad, mis on algselt moodustunud vulkaanilistest kivimitest, näiteks basaltist.
K: Miks nimetatakse neid vöösid rohekiviks?
V: Nimi tuleneb kivimites sisalduvate mineraalide, nagu kloriit, aktinoliit ja muud rohelised amfiboolid, rohelisest värvusest.
K: Kus tekkisid rohekivivööndid?
V: Rohkekivivööndid moodustusid iidsetes ookeanide levikukeskustes ja vulkaanilistel saarekaartel.
K: Kas rohekivivööd on leitud ainult ookeanides?
V: Ei, need rohekivivööd, mis moodustusid iidsetes ookeanides, leidub nüüd maismaal arhea- ja proterosoikumi kratoonides graniidi- ja gneissikehade vahel.
K: Milliseid kivimeid leidub rohekivivööndites?
V: Tegemist on mafiliste kivimitega, mis tähendab, et neis on palju magneesiumi ja ränidioksiidi.
K: Kui pikad võivad rohekivivööd olla?
V: Rohkekivivööndid võivad olla mitu tuhat kilomeetrit pikad.
K: Kuidas tekkisid rohekivivööd?
V: Rohkekivivööndid moodustusid algselt vulkaanilistest kivimitest, näiteks basaldist, mis hiljem metamofosformeerusid, kusjuures vulkaaniliste moodustiste vahele jäid väiksemad settekivimid.
