Mis on rohekivimivööndid? Vanad metamorfoosunud vulkaanilised kivimid
Rohekivimivööndid on väga vanade metamorfoositud vulkaaniliste kivimite suured piirkonnad. Nimi tuleneb kivimites sisalduvate mineraalide rohelisest värvusest. Tüüpilised rohelised mineraalid on kloriit, aktinoliit ja muud rohelised amfiboolid.
Rohekivimivööndid moodustusid algselt vulkaanilistest kivimitest, näiteks basaltist. Moodustised sisaldavad sageli lavasid (sh pillow-laavade) ja vulkaanilisi tuffe, samuti harvem komatiite ja saite, mis annavad vihjeid iidse Maa kõrgetest mantliprotsessidest. Vööd tekkisid iidsetes ookeanide levikukeskustes ja vulkaanilistel saarekaartel ning võivad ulatuda mitu tuhat kilomeetrit pikkuseks. Hiljem on need metamorfoositud, kusjuures vulkaaniliste moodustiste vahele on jäänud vähemal määral settekivimeid, näiteks liivakive, muda ja banded iron formation’e (BIF).
Moodustumine ja struktuur
Rohekivimivööndid on tavaliselt korduvad, kihilised komplektid, kus vahelduvad mafilised vulkaanilised vood ja neis vahekihistused. Struktuuriliselt võivad esineda voldid, nihkevööndid ja metamorfoosijärgsed korduvalt üle töötlemised. Sageli eristuvad selgesti vanemad graniid- ja gneissimassiivid, mille vahel paiknevad need pikad vööd.
Mineralogia ja metamorfism
Vöötides domineerivad mafilised kivimid, mis sisaldavad palju magneesiumi ja ränidioksiidi. Metamorfoosi käigus on algsed vulkaanilised mineraalid asendunud rohelisteks metamorfseteks mineraalideks (näiteks kloriit, aktinoliit, serpriintiin jne), mis annavad kivimitele iseloomuliku rohelise tooni. Metamorfsus on tavaliselt greenschist- kuni amphibooliidi-faas (sõltuvalt rõhust ja temperatuurist), kuid kohati võib esineda ka kõrgema kraadi muutusi.
Vanus ja levik
Need vanades ookeanides tekkinud rohekivivööndid on nüüd maismaal arhea- ja proterosoikumi kratoonides, kus nad paiknevad sageli graniidi- ja gneissikehade vahel. Rohekivimivööndite uurimine annab olulist teavet varajase Maa tektoonika, ookeanipõhja ja mantli temperatuuride kohta ning aitab rekonstrueerida Maa varajasi maastikke.
Majanduslik tähtsus
Rohekivimivööndid on geoloogiliselt ja majanduslikult tähtsad, sest neis esinevad sageli metalliliste mineraalide leiukohad. Sageli leitakse kulda (sh kvarts-tanste ja sulfiidsetes auroritest), vask-, plii- ja tsinkisetteid ning mõnikord ka plaatina-grupi elemente ja rauda. Mõned maailma tähtsad vase-kulla leiukohad ja varased kaevanduskeskused on seotud just rohekivimitega.
Kokkuvõte
Rohekivimivööndid on iidsetest ookeanilistest vulkaanilistest setikutest ja vooditest tekkinud, hiljem metamorfoosunud mafitest kivimitest koosnevad pikad vööd, mis paiknevad peamiselt vanades kratoonides. Nende uurimine aitab mõista Maa varajast ajalugu, mantli ja koore arengut ning pakub olulisi majanduslikke ressursse.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rohekivivööndid?
V: Rohkekivivööndid on väga vanade metamorfoositud vulkaaniliste kivimite suured piirkonnad, mis on algselt moodustunud vulkaanilistest kivimitest, näiteks basaltist.
K: Miks nimetatakse neid vöösid rohekiviks?
V: Nimi tuleneb kivimites sisalduvate mineraalide, nagu kloriit, aktinoliit ja muud rohelised amfiboolid, rohelisest värvusest.
K: Kus tekkisid rohekivivööndid?
V: Rohkekivivööndid moodustusid iidsetes ookeanide levikukeskustes ja vulkaanilistel saarekaartel.
K: Kas rohekivivööd on leitud ainult ookeanides?
V: Ei, need rohekivivööd, mis moodustusid iidsetes ookeanides, leidub nüüd maismaal arhea- ja proterosoikumi kratoonides graniidi- ja gneissikehade vahel.
K: Milliseid kivimeid leidub rohekivivööndites?
V: Tegemist on mafiliste kivimitega, mis tähendab, et neis on palju magneesiumi ja ränidioksiidi.
K: Kui pikad võivad rohekivivööd olla?
V: Rohkekivivööndid võivad olla mitu tuhat kilomeetrit pikad.
K: Kuidas tekkisid rohekivivööd?
V: Rohkekivivööndid moodustusid algselt vulkaanilistest kivimitest, näiteks basaldist, mis hiljem metamofosformeerusid, kusjuures vulkaaniliste moodustiste vahele jäid väiksemad settekivimid.
