Eotseeni–Oligotseeni väljasuremine: põhjused ja tagajärjed

Eotseeni lõpp oli oligotseeni algus (33,9 miljonit aastat tagasi). Seda perioodi iseloomustab ulatuslik taimestiku ja loomastiku vaheldumine: paljud soojemate tingimustega liigid kadusid või nende levik vähenes ning asemele tuli külmale sarnasemaid ja avaramaid elupaiku eelistavaid vorme.

Põhiline väljasuremine ja selle ulatus

Enamik mõjutatud organismidest olid mere- või veeorganismid. Nende hulka kuulusid ka viimased iidsed vaalalised, arheoketid, kes kadusid või kahanesid järsult. Veeökosüsteemides toimus olulisi liigikaotusi, eriti pinnavee ja madalate lahtede nannoplanktoni ja foraminifera kogukondades, mis reageerisid kiiresti elupaikade muutustele ja toitainete ringluse nihkele.

Põhjused ja mehhanismid

See oli suurte kliimamuutuste, eriti jahtumise aeg. Juhtiv teaduslik teooria kliima jahtumise kohta sel ajal ennustab atmosfääri süsihappegaasi vähenemist, mis hakkas eotseeni keskel ja lõpus järk-järgult langema. Süsinikdioksiidi püsiv langus võis viia temperatuuride alanemiseni ja soodustada jääkorgi tekkimist.

Esialgu ei seostatud seda ühegi suurema kokkupõrke või katastroofilise vulkaanilise sündmusega. Kuid tänu uutele andmetele on mitmeid võimalikke tegureid, mis võisid koos väljasuremist kiirendada:

  • Atmosfääri CO2 vähenemine — võib olla põhjustatud suurenenud kivimite ilmastikuminekust (weathering), süsiniku paigutumisest ookeanipõhja või muutustest mere-kõrge produktiivsuse mustrites.
  • Mere- ja maastiku muutused — Antarktika jääkihi teke tõi kaasa merevee taseme languse ja lahealade kadumise, mis vähendas madalate rannikualade elupaiku.
  • Võimalik vulkaaniline mõju — intensiivne vulkaaniline aktiivsus võib nii lühiajaliselt jahutada atmosfääri tahma ja aerosoolide abil kui ka pikaajaliselt muuta süsiniku ringlust.
  • Meteoriidi kokkupõrked — umbes selle aja lähedal toimusid mitu suurt meteoriidi kokkupõrget. Üks selline sündmus põhjustas 40 km kaugusel Chesapeake'i lahe kraatri ja teine 100 km kaugusel Kesk-Siberis asuvas Popigai kraatris, mis hajutas prahti võib-olla kuni Euroopani. Popigai meteoriidi uus dateerimine viitab sellele, et see võib olla massilise väljasuremise põhjuseks või vähemalt tugevalt mõjutanud keskkonnatingimusi.

Tõendid ja geokeemilised märgid

Oodatud signatuuride hulka kuuluvad muutused ookeanide keemias ja isotoopides. Hapniku isotoopide muutused (Oi-1 sündmus) on üks selgemaid tunnuseid, mis näitab jahenemist ja jääkihi tekkimist — see sündmus on tihedalt seotud Antarktika jääkatte algusega. Oi-1 vastab globaalsele signaalile, kus kaldal ja ookeanis registreeriti temp ja merevee soolsuse muutusi ning orgaanilise ja süsinikainete jaotuse nihkeid.

Tagajärjed elustikule ja maastikule

Väljasuremine ja kliimamuutused muutsid pinnase- ja taimkatte koosseisu: soojad ja niisked metsad taandusid, nende asemele tulid jahedamad okasmetsad ja avaramad lehtmetsad ning lõpuks ka avatud rohumaad. See mõjutas järk-järgult maismaise fauna evolutsiooni — tekkisid uued kohastumused külmematele tingimustele ning paljud tänapäevaste selgroogsete rühmade algkujundid hakkasid levima ja mitmekesistuma oligotseeni jooksul.

Meres tõi jääkihi teke ja merevee taseme langus kaasa laialdaste ranniku- ja madalaveekogude elupaikade kahanemise — see oli peamine põhjus paljude mereorganismide väljasuremiseks või leviku kahanemiseks. Samal ajal avanesid uued ökoloogilised lüngad, mida täitsid kohanejad liigid, mis lõpptulemusena muutis maailmamerede ja maismaa ökosüsteeme püsivalt.

Kokkuvõte

Eotseeni–oligotseeni piir tähistab suurt globaalse kliima ja elustiku ümberkorraldust: jahenemine, atmosfäärse CO2 vähenemine, jääkihi teke Antarktikal ning nii looduslike katastroofide kui ka pidevate geoloogiliste protsesside koosmõju viisid paljude liigirühmade tugevate muutusteni. Väljasuremine mõjutas eelkõige meres toimetavaid organisme, kuid selle pikaajalised tagajärjed kujundasid ka maismaa ökosüsteeme ja edasist evolutsiooni.

VäljasurumineZoom
Väljasurumine

Küsimused ja vastused

K: Mis on eotseen ja millal see lõppes?


V: Eotseen oli geoloogiline ajastu Maa ajaloos ja see lõppes 33,9 miljonit aastat tagasi.

K: Mis tähistasligotseeni algust?


V: Eotseeni lõpp tähistas oligotseeni algust.

K: Mis juhtus üleminekul eotseenist oligotseeni?


V: Toimus ulatuslik taimestiku ja loomastiku vahetus, mille käigus surid välja paljud mere- ja veeorganismid, sealhulgas viimased iidsed vaalalised.

K: Kas oli mingi suur kokkupõrge või vulkaaniline sündmus, mis põhjustas kliima muutumise oligotseeni alguses?


V: Kliimamuutused ei olnud alguses seotud ühegi suurema kokkupõrke või katastroofilise vulkaanilise sündmusega, kuid vulkaaniline tegevus võis mängida oma rolli.

K: Kas eotseenist oligotseeni ülemineku ajal toimusid meteoriidimõjutused, mis võisid mängida rolli väljasuremisjuhtumi toimumisel?


V: Jah, toimus mitu suurt meteoriidi kokkupõrget, sealhulgas üks, mis lõi Chesapeake'i lahe 40 km läbimõõduga põrgukraatri, ja teine 100 km pikkune Popigai kraater Kesk-Siberis.

K: Milline on juhtiv teaduslik teooria kliima jahtumise kohta sel ajavahemikul?


V: Juhtiv teaduslik teooria on, et toimus atmosfääri süsihappegaasi vähenemine, mis aeglaselt vähenes eotseeni keskel ja lõpus ning saavutas tõenäoliselt mingi lävendi umbes 34 miljonit aastat tagasi.

K: Milline sündmus tähistab Antarktika jääkatte algust ja kuidas on see seotud üleminekuga eotseenist oligotseeni?


V: Oligotseeni Oi-1 sündmus, hapniku isotoopide muutus, tähistab Antarktika jääpinna katvuse algust ja on tihedalt seotud üleminekuga eotseenist oligotseeni.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3