Eotseen: paleogeeni teine ajastu (56–33,9 miljonit aastat tagasi)

Eotseen oli paleogeeni teine geoloogiline ajastu. See algas 56 miljonit aastat tagasi ja lõppes 33,9 miljonit aastat tagasi. Enne seda oli paleotseen ja pärast seda oliligotseen.

Ajaperiood ja jaotused

Eotseeni jagatakse tavaliselt neljaks alajaotuseks: Ypresian (umbes 56–47,8 Ma), Lutetian (47,8–41,2 Ma), Bartonian (41,2–37,8 Ma) ja Priabonian (37,8–33,9 Ma). Need jaotused põhinevad fossiiliridade ja stratigraafiliste tunnuste muutustel ning aitavad kirjeldada nii kliima- kui bioloogilisi arenguid ajastu jooksul.

Kliima

Eotseen oli üldiselt palju soojem kui tänapäeval. Eotseeni alguses toimus eriline sündmus, mida nimetatakse paleotseeni-eotseeni termiline maksimum (PETM) — lühiajaline (sadu tuhandeid aastaid) tugev soojenemine, mis tõi kaasa kiiresti muutunud kliima ja üleminekuperioodi mere- ja maismaaflooras. PETM-i ajal suurenes atmosfäärikasvihuonekaasude kontsentratsioon, meretemperatuurid tõusid ja paljud liigid kas rännanud või paiknesid ümber.

Pikemaajaline eotseeni kliima oli niiske ja troopiline kuni parasvöötme laiuskraadideni. Parasvöötme metsad ulatusid laialdaselt kuni arktilistesse ja antarktilistesse piirkondadesse, mis näitab kõrget atmosfäärilist soojust ja soojapiiride vähest kontrasti. Merepind oli kõrgem ja polaaralad olid varem jäävabad kui tänapäeval.

Taime- ja loomariik

Maa oli tugevalt metsastatud. Metsad koosnesid valdavalt leht- ja segametsadest, rohumuldade levik oli piiratud (muruvaipade laialdane levik algas pigem hilisemates perioodides). Eotseeni jooksul toimus taimede ja putukate mitmekesistumine ning paljud tänapäevased perekonnad said oma alguse.

Maailma loomastikus kujunesid välja paljud tänapäevaste imetajate eelkäijad. Eotseeni tähtsaimad muutused imetajate hulgas olid:

• varajased primatid (esimesed perekonnad, mis viivad kaasaegsete primaatide suunas),
• varased hobuslased (pehkivad väikse suurusega ja mitme varbaga),
• mürgised ja mittetäielikult arenenud nägemisega roti‑sugused närilised,
• erinevad põhilised ülikehad nagu varased ümarjalgade ja teiste pärismetsalist tüübid.

Because grasses were still relatively rare, many herbivores were browsers rather than grazers — in the original text phrasing: paljud taimtoidulised imetajad olid söödavad, mitte karjatajad (ehk lehesööjad, mitte rohusööjad).

Mereelu

Avamered olid soojad ja troopilised meriökosüsteemid laienesid laialdaselt. Eotseenis arenesid ja mitmekesistus mitmed mereliikide rühmad: korallrahud, molluskid, foraminifeerid ja kalad. Samal ajal toimusid olulised arengud imetajate veesiseses evolutsioonis — tekitasid esimese suurema laine kütustena tuntud arhaeotsiidid (archaeoceti) vormid, millest hiljem arenesid tänapäeva vaalad (Cetacea). Mõned hilise eotseeni vaalad, nagu Basilosaurus, olid juba suured mereimetajad.

Tektoonika ja geograafia

Eotseeni jooksul jätkus superkontinentide ja ookeanide ümberpaiknemine: Gondwana fragmenteerumine ja tektoonilised liikumised muutusid eriti olulisteks; India massiiv liikus ja hakkas kokkupõrkama Aasiaga, mis viis lõpuks Himalaja algse üleskuhjadesse. Need protsessid mõjutasid ookeanivoolusid ja kliimat pikaajalises plaanis.

Eotseeni lõpp ja väljasuremine

Eotseeni lõpp (33,9 Ma) tähistab üleminekut oligotseeni ja seejuures toimus märgatav kliimakujunemine: temperatuuri langus, ookeaniringluse muutused ja Antarktika jääkamara teke. See üleminek viis suurte muutusteni nii taimestikus kui ka loomastikus — paljud liigid kadusid või kohanesid uute tingimustega.

Väljasuremuse põhjused on keerulised ja tõenäoliselt mitmekülgsed. Mitmed tegurid võisid kaasa aidata: globaalse kliima ja atmosfääri CO2 taseme langus, ookeanivoolude ümberkujunemine ning võimalikud äkilised sündmused. On pakutud, et osaliselt võisid mõju avaldada ka ülisuured löögikraatrite moodustised hilise eotseeni ajal — näiteks meteoriidi sisselöögid Siberis (Popigai) ja Chesapeake'i lahes, vt lähemat infot: Eotseen-Oligotseeni väljasuremisjuhtum. Kuigi need löögid võisid süvendada keskkonnakriisi, ei ole teadlased üksmeelel, et need oleksid olnud ainsad või peamised põhjused; tõenäoliselt mõjutasid niigi muutuvat kliimat ja meresüsteeme mitmed tegurid koos.

Oluline pärand

Eotseeni aeg on geoloogiliselt ja bioloogiliselt oluline, sest selles perioodis pandi alus paljudele tänapäevastele taim- ja loomagruppidele, arenesid esimesed selgelt tuvastatavad primaadid ning toimusid suured kliimauuendused, mis mõjutasid edasist Maa ajalugu. Fossiilide kaudu annavad eotseeni kihid väärtuslikku teavet Maa kliima, ökosüsteemide ja evolutsiooniprotsesside kohta.

Küsimused ja vastused

K: Milline oli teine geoloogiline ajastu paleogeenis?

K: Millal algas ja millal lõppes eotseen?

K: Mis eelnes ja mis järgnes eotseenile?

K: Kui soe oli kliima sel perioodil võrreldes tänase kliimaga?

K: Mis põhjustas suure väljasuremisjuhtumi eotseeni alguses?

K: Kui suur oli enamik imetajatest sel ajavahemikul?

K: Mis põhjustas selle ajastu lõpus väljasuremise?

Otsing