Eoon (aeon) – geoloogia määratlus, ajastud ja näited

Eoon (aeon) – selgitus geoloogia pikimatest ajavahemikest: ajastud, perioodid, näited ja tähtsaimad sündmused, kronoloogia ja fanerosoikumi ülevaade.

Eoon (või aeon) on maateadustes kõige pikem ajajaotus, mis tähistab suuri ajavahemikke Maa ajaloos. Eoonid kestavad tavaliselt sadu miljoneid kuni miljardeid aastaid ja jagunevad omakorda lühemateks geoloogilisteks ühikuteks. Näiteks kirjeldab eoon Maa eksistentsi osa, mis kestab sadu miljoneid või isegi miljardeid aastaid ning seda kasutatakse koos teiste geoloogiliste mõistetega Maa ajaloo järjestamiseks ja teaduslikuks võrdlemiseks.

Eooni koht geoloogilises hierarhias

Suhteliselt lihtsustatult on geoloogilised ajavahemikud hierarhilised:

• Eoon — kõige suurem üksus.
• Era — eoonid jaotuvad eradeks.
• Periood — erad jagunevad perioodideks.
• Epohh (või ajastukene) — perioodid jagunevad epohhideks.
• Ajastu (age) — veel väiksemad üksused, mida kasutatakse detailsemaks ajastamiseks.

Ehkki eri allikates võivad mõningad nimed ja piirid erineda, on see põhistruktuur laialdaselt kasutusel. Originaaltekstis kasutatud mõisted nagu geoloogiline ajastu, ajastud, perioodid ja epohhid on kõik selle hierarhia osad.

Peamised Maa eoonid ja nende iseloomustus

Kaasaegne geoloogiline jaotus eristab tavaliselt järgmisi põhi-eoneid (ligikaudsed vanused):

• Hadean (umbes 4,6–4,0 miljardit aastat tagasi) — Maa tekke ja väga varajase arengu periood, kus moodustusid esimene kest ja atmosfäär; kivimikihid on seda eooni kohta säilinud vähe.
• Arhaikum (Archean, umbes 4,0–2,5 miljardit aastat tagasi) — mandrijääkide ja esimeste kivimite teke; ilmnesid esimesed lihtsad eluvormid (prokarüoodid), tekkinud oli ka algeline ookeaniekoloogia.
• Proterosoikum (Proterozoic, umbes 2,5 miljardit–541 miljonit aastat tagasi) — suurte geokeemiliste muutuste periood, sh atmosfääri hapnikurikkuse (Suure Oksegeenimise ehk Great Oxidation Event) suurenemine; tekkisid keerukamad rakkude vormid (eukarüoodid) ja mitmerakuliste organismide algus.
• Fanerosoikum (Phanerozoic, umbes 541 miljonit aastat tagasi kuni tänapäev) — eoon, mille jooksul on ilmnenud rikkalikult nähtav mitmerakuline elu. Nimi tuleb kreeka sõnadest, mis tähendavad elu, mida me näeme, ehk organismid olid piisavalt suured ja väljendunud, et neid palja silmaga eristada. Fanerosoikum hõlmab tuntud sündmusi nagu kambriumi eluplahvatus, dinosauruste ajastu ja nende väljasuremine ning inimeste ilmumine.

Kuidas eone jaotatakse ja määratakse

Geoloogid kasutavad eonide ja alamüksuste määramisel mitut meetodit:

• Stratigraafia — kivimikihtide järjestuse ja omaduste võrdlemine.
• Radiomeetriline dateerimine — kivimite vanuse määramine isotoopide lagunemisel põhinevate meetoditega, mis annab absoluutse kronoloogia.
• Biostratigraafia — fossiilide jaotuse alusel tehtav kihistumine; teatud fossiilid aitavad määrata kihistuse vanust ja ühtsust üle maailma.
• Geokeemilised ja paleomagnetilised signaalid — aitavad siduda eraldi leiukohti ja rekonstrueerida Maa varasemat keskkonda.

Nimed, mille geoloogid annavad ajastutele, perioodidele või epohhidele, peegeldavad sageli kas geograafilist piirkonda, kus need kihid on hästi säilinud, või olulist sündmust/kivimite tüüpi, nagu kirjeldatud algses lõigus: geoloogid on andnud nimed kivimeid uurides leitud ühikutele ja need nimed iseloomustavad sageli ajastu eripära.

Miks eone on tähtsad

Eoonid aitavad mõista Maa suurt ajalist skaalat ja haarata pikki protsesse, mis kujundasid planeeti ja elu. Tänu eonide mõistele saame:

• seostada suuri geoloogilisi ja bioloogilisi sündmusi (nt atmosfääri keemiline muutus või massilised väljasuremised);
• jaotada Maa ajalugu mõistetavateks lõikudeks, mis annavad konteksti evolutsioonile, kliimamuutustele ja maakoore liikumisele;
• võrrelda Maa ajaloos toimunud muutusi teiste planeetide ja taevakehade tekkega.

Lõppmõtted ja näide

Praegu elame fanerosoikumi eoonis — perioodis, millel on rikkalik fossiilne kirje ja nähtav mitmekesine elu. See eoon algas ligikaudu 541 miljonit aastat tagasi ning selle jooksul on vaheldunud palju liike, kliimat ja maastikke. Mõistes eoneid ja nende eripärasid, suudame paremini kirjeldada nii Maa varasemat arengut kui ka selle edasist muutumist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on eoon?

K: Kuidas on geoloogiline eoon määratletud?

K: Millest koosneb geoloogiline ajastu?

K: Millest koosneb üks geoloogiline periood?

K: Kuidas nimetavad geoloogid ajastuid, ajastuid, perioode ja ajastuid?

K: Mida kirjeldavad igale ajastule antud nimed?

K: Mis on fanerosoikumi eoon ja millal see algas?

Otsing