Eoon (geoloogia)
Eoon (või aeon) on termin maateadustes kõige pikemate ajavahemike kohta. See kirjeldab Maa eksistentsi osa, mis kestab sadu miljoneid aastaid.
Geoloogiline ajastu on osa Maa eksistentsist, mis koosneb mitmest erineva pikkusega ajastust. Geoloogiline ajastu koosneb kahest või enamast lühemast ajast, mida nimetatakse geoloogilisteks perioodideks. Geoloogiline periood koosneb omakorda veel lühematest aegadest, mida nimetatakse ajastuteks.
Geoloogid on andnud nimed kõigile ajastutele, ajastutele, perioodidele ja epohhidele, mida nad on kivimeid vaadeldes leidnud. Igale ajastule antud nimed kirjeldavad midagi selle aja kohta või kivimite kohta, mis sel ajal tekkisid.
Näiteks oleme praegu fanerosoikumi eonis, mis tuleb kreeka sõnadest, mis tähendavad elu, mida me näeme, st et seal olid loomad ja taimed piisavalt suured, et neid ilma läätseta näha. See ajastu algas umbes 545 miljonit aastat tagasi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on eoon?
V: Eoon on kõige pikem ajavahemik maateaduses, mis kestab sadu miljoneid kuni miljardeid aastaid.
K: Kuidas on geoloogiline eoon määratletud?
V: Geoloogiline eoon on osa Maa eksistentsist, mis koosneb mitmest erineva pikkusega ajastust.
K: Millest koosneb geoloogiline ajastu?
V: Geoloogiline ajastu koosneb kahest või enamast lühemast ajastust, mida nimetatakse geoloogilisteks perioodideks.
K: Millest koosneb üks geoloogiline periood?
V: Geoloogiline periood koosneb veel lühematest aegadest, mida nimetatakse ajastuteks.
K: Kuidas nimetavad geoloogid ajastuid, ajastuid, perioode ja ajastuid?
V: Geoloogid nimetavad kõiki ajastuid, ajastuid, perioode ja ajastuid, mida nad on kivimeid vaadeldes leidnud.
K: Mida kirjeldavad igale ajastule antud nimed?
V: Igale eonile antud nimed kirjeldavad midagi selle aja kohta või kivimite kohta, mis sel ajal tekkisid.
K: Mis on fanerosoikumi eoon ja millal see algas?
V: Fanerosoikumi eoon on praegune eoon, milles me elame ja mis algas umbes 545 miljonit aastat tagasi. See on nime saanud kreeka sõnade järgi, mis tähistavad elu, mida me näeme, viidates loomade ja taimede olemasolule, mis on piisavalt suured, et neid ilma läätsedeta näha.
