Ekstratroopiline tsüklon
Ekstratroopiline tsüklon (nimetatakse ka keskmiste laiuskraadide tsükloniks) on tsükloni liik. See on suur madalrõhuala, kus on pilvi, vihma ja tugevat tuult. Need tekivad piirkondades, mis asuvad ekvaatorist 30° - 60° laiuskraadi vahel. Need ei ole samad kui troopilised tsüklonid või polaaralade madalrõhualad. Need on tegelikult paljud külmade ja soojade frontide massid, mis tekitavad vihma, tugevat tuult ja mõnikord ka tornaadosid ja isegi rahet.
Ekstratroopiline tsüklon pöördub põhjapoolkeral vastupäeva. Kuju on ringikujuline või ovaalne. Tavapärane suurus on umbes 1000 km läbimõõduga. Need tsüklonid on tavaliselt seotud frondidega. Rinne on ilmamuutuste süsteem. Selle põhjustab väga külma õhumassi kohtumine väga kuuma õhumassiga. Tsüklonis on sooja frondi ja külma frondi süsteem. Tsükloni keskus on pilvisem. Samuti on väga suur sademete tõenäosus. Tuul on tugev ja muudab oma suunda, kui soe front möödub. Ilm on stabiilne ja udu on tavaline. Külma frondi möödudes muutub tuul, temperatuur langeb ja ka vihm on tavaline.
Mõned ekstratroopilised tsüklonid tekivad troopilistest tsüklonitest, mis nõrgenevad, kuid ei sure, kui nad liiguvad üle külma vee. Mõnikord võivad need ilmastikualad muutudes ekstratroopilisteks tsükloniteks muutuda isegi tugevamaks kui varem. Troopilistest tsüklonitest moodustudes võib neil olla veel silm (koht troopilise tsükloni keskel, mis ei ole nii tuuline, pilvine või vihmane). Euroopa tuulestormid tekivad mõnikord siis, kui Atlandi ookeani loodeosast tulev tuul kannab neid rohkem ida ja põhja poole, Euroopa suunas. Nor'eastrid tabavad sageli Põhja-Ameerika kirdeosa ja tekivad siis, kui on külm, enamasti hilissügisel. Atlandi ookeani läänepoolsest osast tulev tuul viib neid põhja poole. Nad muutuvad tugevamaks ja heidavad lund piirkondadele, kuhu see liigub. Kui põhjakaare rõhk langeb ja muutub tugevamaks, rohkem kui ühe millibaari võrra tunnis, nimetatakse seda ilmapommiks. Näiteks orkaan Hazel oli ekstratroopiline, kuid ikka veel orkaanitasemel, kui ta Torontosse jõudis.
Tsüklonaalsed defektid esinevad tavaliselt seeriatena, mida nimetatakse "tsüklonite perekondadeks". Tavaliselt on tegemist 3 või 4 tsükloni vööndiga, mis on erinevates etappides. Tsüklonil on mitu arenguetappi. Kõigepealt on tsükloni tekkimise staadium. Teine etapp tähendab, et tsüklon tugevneb. Sel hetkel on nii soe kui ka külm front väga suur. Süsteem liigub väga kiiresti. Külm front on üldiselt kiirem, mis tähendab, et ta jookseb sooja rinde alla. See põhjustab oklueeritud rinde. Ilm on mõlemat tüüpi frondide puhul sarnane. Kolmas etapp lõpeb piirkonna täitumisega õhuga. Rõhk tõuseb. Neljas etapp tähendab, et tsüklonaalse ilma tunnused kaovad.
Tsüklon Oratia, millel on ekstratroopilistele tsüklonitele iseloomulik komakujuline kuju, Euroopa kohal 2000. aasta oktoobris.
Ekstra-troopilise orkaani Cristobal (2014) jäänuk.
Võimas ekstratroopiline tsüklon Vaikse ookeani põhjaosa kohal 2018. aasta jaanuaris, millel on silmaga sarnane joon ja pikk külm front, mis ulatub troopikasse
Märkimisväärsed tormid
Krimmi sõja ajal 14. novembril 1854. aastal toimunud äge torm hävitas 30 laeva ja andis tõuke esimestele uuringutele meteoroloogia ja meteoroloogiliste prognooside kohta Euroopas. Ameerika Ühendriikides 1962. aasta Kolumbuse päeva torm, üks paljudest Vaikse ookeani loodetormidest. Ka orkaan Sandy muutus enne maalejõudmist ekstratroopiliseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ekstratroopiline tsüklon?
V: Ekstratroopiline tsüklon on teatud tüüpi suur madalrõhuala, mis on pilvede, vihma ja tugeva tuulega ja mis esineb 30° - 60° laiuskraadide vahelistel aladel ekvaatorist.
K: Mille poolest erineb ekstratroopiline tsüklon troopilistest tsüklonitest või polaarjoone madalrõhualadest?
V: Ekstratroopilised tsüklonid ei ole sama, mis troopilised tsüklonid või polaaralade madalrõhualad. Need on tegelikult paljud külmade ja soojade frontide massid, mis tekitavad vihma, tugevat tuult ja mõnikord ka tornaadosid ja isegi rahet.
Küsimus: Millises suunas ekstratroopilised tsüklonid põhjapoolkeral pöörduvad?
V: Ekstratroopilised tsüklonid pöörduvad põhjapoolkeral vastupäeva.
K: Millise kujuga on ekstratroopiline tsüklon tavaliselt?
V: Ekstratroopilise tsükloni kuju on tavaliselt ringikujuline või ovaalne, mille tavaline läbimõõt on umbes 1000 km.
K: Mis võib juhtuda, kui troopiline torm muutub nõrgaks, kuid ei sure, kui ta liigub üle külma vee?
V: Kui troopiline torm muutub nõrgaks, kuid ei sure, kui ta liigub üle külma vee, võib temast saada ekstratroopiline torm, mis võib olla isegi tugevam kui varem. Sellel võib endiselt olla silm (koht troopilise tsükloni keskel, mis ei ole nii tuuline, pilvine või vihmane).
K: Kuidas tekivad Euroopa tuulestormid?
V: Euroopa tuulestormid tekivad siis, kui Atlandi ookeani loodeosast tulev tuul kannab neid rohkem ida ja põhja poole, Euroopa suunas.
K: Kuidas tekivad nor'eastrid?
V: Nor'eastrid tabavad sageli Põhja-Ameerika kirdeosa ja tekivad siis, kui on külm, kõige sagedamini hilissügisel. Atlandi ookeani läänepoolsest osast puhuv tuul liigutab neid põhja poole, mistõttu nad muutuvad tugevamaks ja kukutavad lund piirkondadesse, kuhu nad liiguvad.
