Chesapeake'i laht: USA suurim suudmeala, geograafia ja faktid
Avasta Chesapeake'i laht – USA suurim suudmeala: geograafia, huvitavad faktid, üle 150 jõge, sillad ja lahe mõõtmed. Täielik ülevaade Marylandi ja Virginia rannikust.
Koordinaadid: 36°59′45″N 75°57′34″W / 36.99583°N 75.95944°W / 36.99583; -75.95944
Chesapeake'i laht (hääldatakse /'tʃɛsəpi:k/) on Ameerika Ühendriikide suurim suudmeala. See asub Atlandi ookeani ääres ning on suures osas ümbritsetud Marylandi ja Virginia osariigi rannikualadega. Lahe valgala ehk vesi- ja maakattvusala hõlmab umbes 64 299 ruutmiili (166 534 km²), ulatudes Columbia ringkonnas ja kuue osariigi osadesse: New York, Pennsylvania, Delaware, Maryland, Virginia ja Lääne-Virginia. Sellesse süsteemi suubub üle 150 jõe ja oja, mis annavad lahele värsket magevett ja mõjutavad selle soolsust ning ökosüsteemi.
Geograafia ja mõõtmed
Chesapeake'i laht on ligikaudu 300 km pikk, ulatudes põhjas Susquehanna jõest kuni Atlandi ookeanini lõunas. Lahe kitsaim koht asub Kenti maakonna Plum Point'i (Newtowni lähedal) ja Harfordi maakonna kaldapiirkonna (Romney Creek) vahepeal, olles umbes 4,5 km lai. Kõige laiemas kohas on laht ligikaudu 50 km lai (umbes 30 miili). Lahe keskmine sügavus on umbes 14 meetrit, kuid sügavus varieerub oluliselt sõltuvalt paiknemisest ja kanalitest.
Ökoloogia ja elustik
Chesapeake on tüüpiline suu- ehk estuaarsüsteem, kus mage- ja merevesi segunevad ning tekib brackish (poolsoolane) vesi. See mitmekesine soolsusgradient loob elupaiga paljudele kaladele, koorikloomadele ja lindudele. Laht ja selle märgalad on olulised:
- kalastikule (nt. striped bass ehk lõhe-sugulased, menhaden),
- koorikloomadele (näiteks sinikrabid ja austrid),
- läbirändavatele lindudele ja rannikuelustikule ning
- mossisele taimestikule ja soistele rannaniitudele.
Laht toimib ka olulise pesitsus-, toitmis- ja kasvualana noortele kalaliikidele, mis hiljem moodustavad kohaliku kalandusmajanduse aluse.
Inimtegevus, majandus ja ajalugu
Chesapeake'i laht on olnud inimestele tähtis juba sajandeid — piirkonnas elasid enne eurooplaste saabumist mitmed põlisrahvad ning hiljem kujunes laht oluliseks koloniaalseks ja tööstuslikuks transpordikoridoriks. Tänapäeval toetub piirkonna majandus suurel määral:
- kalapüügile ja koorikloomakasvatusele (nt austrikasvatus),
- kaubandusele ja laevaliiklusele (lahe kaudu ligipääs sisealade sadamatele),
- turismile ja vaba aja tegevustele (sõudmine, paadisõit, linnuvaatlus) ning
- kaitsealastele ja uurimisasutustele, mis tegelevad lahe uurimise ja taastamisega.
Sillad ja ühendused
Lahe üle kulgeb mitu tähtsat ühendust. Chesapeake'i lahe sild ühendab Marylandis Sandy Pointi (lähedal Annapolisele) Kent Islandiga. Virginias ühendab Chesapeake Bay Bridge-Tunnel rannikul Virginia Beachi ja Cape Charlesi vahel paiknevat maanteevõrku — see kompleksne silla- ja tunneliühendus võimaldab nii sõidukite kui ka laevaliikluse sujuvamat liikumist piirkonnas.
Keskkonnaprobleemid ja kaitse
Viimastel aastakümnetel on Chesapeake'i lahe seisukord olnud murettekitav: intensiivne põllumajandus, linna- ja tööstusareng ning reovee- ja lämmastikufosfori heide on põhjustanud toitainete ülekülluse. See omakorda soodustab vetikate kasvamist, väheneb vees oleva hapniku sisaldus (hüpoksia) ning halveneb elupaik noortele kaladele ja koorikloomadele.
Peamised ohud ja murekohad:
- toitainete (lämmastiku ja fosfori) üleküllus,
- pruun- ja settesaaste ning erosioon,
- linna- ja rannikualade arendus, mis hävitab märgalasid ja rannaniitusid,
- mitteautoktoonsed invasiivliigid, nt agressiivsed taimed, mis vallutavad rannaala.
Lahe kaitseks ja taastamiseks töötab mitu koostööprojekti ja ametkonda, sealhulgas osariikide ning föderaalagentuuride partnerlused. Nende eesmärk on leevendada reostust, taastada austrite ja muude võtmetähtsusega liikide populatsioone, ning kaitsta ja taastada märgalaelupaiku.
Külastamine ja vaba aeg
Chesapeake'i laht pakub rohkesti vaba aja tegevusi: paadisõit, kalapüük, kajakisõit, linnuvaatlus, matkarajad ja muuseumid, mis tutvustavad lahe loodus- ning kultuurilugu. Paljud ranna- ja looduskaitsealad on avalikkusele ligipääsetavad, pakkudes võimalust näha nii looduslikke märgalasid kui ka inimtekkelist rannaruum.
Chesapeake'i laht on nii looduslik aare kui majanduslik ressurss ning selle tervis mõjutab miljoneid inimesi ja lugematuid liike. Seetõttu on lahe pikaajaline säilimine ja taastamine ühine huvi nii kohalikul kui riiklikul tasandil.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Chesapeake'i laht?
V: Chesapeake'i laht on Ameerika Ühendriikide suurim suudmeala. See asub Atlandi ookeani ääres ning on ümbritsetud Marylandi ja Virginia osariigis.
K: Kui suur on selle valgala?
V: Selle valgala hõlmab 64 299 ruutmiili (166 534 km2 ) Columbia ringkonnas ja kuue osariigi osades: New York, Pennsylvania, Delaware, Maryland, Virginia ja Lääne-Virginia.
K: Kui pikk on see?
V: Chesapeake'i laht on umbes 300 km pikk Susquehanna jõest põhjas kuni Atlandi ookeanini.
K: Kui lai on see kõige kitsamas kohas?
V: Kenti maakonna Plum Point'i (Newtowni lähedal) ja Harfordi maakonna kalda lähedal Romney Creeki juures on ta kõige kitsamas kohas umbes 4,5 km (2,8 miili) lai.
K: Kui lai on selle laius kõige laiemas kohas?
V: Kõige laiemas kohas on ta 50 km lai.
K: Kui sügavale ulatub see keskmiselt?
V: Laht ulatub keskmiselt 14 m (46 jalga) sügavaks.
K: Kas selle kohal on sillad?
V: Jah, üle selle on kaks silda - Chesapeake Bay Bridge ületab lahe Marylandis Sandy Pointist (Annapolise lähedal) Kent Islandini; samas kui Chesapeake Bay Bridge-Tunnel Virginias ühendab Virginia Beachi ja Cape Charlesi vahel.
Otsige