Pennsylvania – võtmetõed: asukoht, ajalugu, suurlinnad ja Amish-kogukond
Avasta Pennsylvania — asukoht, ajalugu, suurlinnad nagu Philadelphia ja Harrisburg ning unikaalne Amish-kogukond. Sügav ülevaade Keystone State'i kultuurist ja pärandist.
Pennsylvania on üks Ameerika Ühendriikide 50 osariigist. See asub riigi kirdeosas ja on pindalalt ja elanike arvult üks keskmise suurusega osariike. Ta piirneb läänes Ohio, lõunas Maryland ja Delaware, edelas Lääne-Virginia, idas New Jersey ning põhjas New York ja Erie järvega. Pennsylvania pindala on ligikaudu 119 000 km² ja rahvaarv jääb vahemikku umbes 12–13 miljonit elanikku.
Pennsylvania osariigi pealinn on Harrisburg. Suurim linn on Philadelphia, mis on kultuuri- ja majanduskeskus idapoolses osariigiosas. Osariigi hüüdnimi on "The Keystone State", sest asukoht tolleaegses kolooniate ja postiteede võrgustikus oli keskne. Varem oli osariigi kuberneriks Tom Wolf; alates 2023. aastast on kuberner Josh Shapiro.
Geograafia ja kliima
Pennsylvania geograafia on mitmekesine: ida- ja keskossa jäävad rannikualad ja alluvused Delaware'i jõele, keskosas ja läänes kõrgemad mäeahelikud (Appalachi harud) ning põhja-lääneosas Erie järv. Osariigi reljeef mõjutab kliimat – põhjaosas ja mägedes on jahedam ning lumisem talv, samas kui ida- ja lõunaosa kliima on niiskem ja soojem. Keskmine aastane sademete hulk on enamasti mõõdukas, suvised tormid ja talvised lumesajud on tavalised.
Lühike ajalooülevaade
Pennsylvania mängis olulist rolli Ameerika riigi tekkimisel: siin toimusid tähtsad sündmused Ameerika revolutsioonis ning Philadelphias asusid nii Declaration of Independence kui ka mitmeid varajase föderaalvalituse institutsioone. 18. ja 19. sajandil kasvas Pennsylvania kiiresti tänu kaevandamisele, terase- ja masinaehitusele — sellest kujunes üks Ameerika tööstuslikumaid piirkondi. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi keskpaigas mängis osariik olulist rolli ka transpordivõrgustike ja raudteede arengus. 20. sajandi teisest poolest alates on majandus struktuuriliselt ümber kujunenud – kahanes traditsiooniline raske tööstus, suurenes teenindussektor ja kõrgharidus.
Suurlinnad ja piirkonnad
- Philadelphia — suurim linn, ajalooline ja kultuuriline keskus, kuulus Independence Halli, Liberty Belli ja rikkaliku muuseumipargiga.
- Pittsburgh — lääneosas asuv linn, ajalooliselt terasetööstuse keskus, nüüd tuntud ka tehnoloogia- ja tervishoiusektori poolest.
- Harrisburg — osariigi pealinn, riigihalduse ja kohaliku poliitika keskus.
- Teised olulised piirkonnad: Lehigh Valley (Allentown), Scranton–Wilkes-Barre, Lancasteri ümbrus ning Erie põhjas.
Amish-kogukond
Pennsylvania on kuulus oma suure ja nähtava amishi kogukonna poolest, mille juured ulatuvad 18. sajandisse, kui immigrandid Euroopast (peamiselt Šveitsist ja Saksamaalt) rajasid siia kogukondi. Amishid elavad eelkõige Lancasteri maakonnas ja selle ümbruses ning osaliselt ka teistes piirkondades. Nad on tuntud lihtsa elu-, riietumis- ja usuelu poolest, väldivad laialdaselt tänapäevaseid tehnoloogiaid ning hoiavad tugevat kogukonnatunnet. Samas on amish-külastused ja käsitöötöökojad populaarsed ka turismisihtkohad – külastajad saavad tutvuda käsitöö, põllumajanduse ja traditsiooniliste majapidamisviisidega. Amishide keel on tavaliselt pittsburglike pern ja saksa keele murre (Pennsylvania Dutch) ning nad on oluline osa osariigi kultuurilisest mitmekesisusest.
Majandus
Pennsylvania majandus on mitmetahuline: tugev tööstuslik ajalugu on andnud aluse metallurgia-, masinaehituse- ja keemiatööstusele, samas on tähtis roll ka energeetikal (sh maagaas ja kivisüsi), põllumajandusel (piimandus, teraviljad, puuviljad), tervishoiul, haridus- ja teenindussektoril. Viimastel aastakümnetel on kasvanud ka finantsteenuste, tehnoloogia- ja ülikoolikeskuste tähtsus. Osariigi majanduse üks tugevusi on laialdane infrastruktuur ja strateegiline asukoht idapoolsetel turgudel.
Kultuur ja turism
Pennsylvania pakub palju ajaloolisi ja kultuurilisi vaatamisväärsusi: Philadelphias asuvad Independence Hall ja Liberty Bell, Gettysburg on tuntud ameerika kodusõja lahingupaigana ja muuseumina, Hershey on populaarne šokolaadi- ja pereturismi sihtkoht ning Pocono mäestik meelitab loodushuvilisi ja talispordisõpru. Osariigis on palju muuseume, teatreid, festivalisid ja ülikoole, mis rikastavad kultuurielu.
Transport ja infrastruktuur
Pennsylvania on hästi ühendatud maantee-, raudtee- ja lennuvõrgustikuga. Suuremad linnad on seotud interstates maanteede võrgustikuga ning mitmed rahvusvahelised ja regionaalsed lennujaamad teenindavad reise nii sise- kui rahvusvaheliselt. Kaubavedu ja logistika on osariigi olulised tööstused tänu strateegilisele asukohale idarannikul.
Praktiline info ja kokkuvõte
Pennsylvania on osariik, kus kohtuvad pikk ajalugu, tööstuslik pärand, mitmekesine maastik ja tugev kultuuriline traditsioon – alates suurlinnade kosmopoliitsest elust kuni maapiirkondade amish-kogukondadeni. See teeb osariigist huvitava sihtkoha nii ajaloohuvi, looduses viibimise kui ka tööstus- ja majandusajaloo uurijatele.
Pennsylvania interaktiivne kaart
Ajalugu
Pennsylvania oli enne eurooplaste asustamist koduks paljudele indiaanlaste rühmadele. Nende hulka kuuluvad Delaware'i, Susquehanna ja irokeesid.
Esimesed Euroopa asunikud Pennsylvanias olid pärit Rootsist. Nad saabusid 1643. aastal. Hiljem valitsesid piirkonda Madalmaad ja Suurbritannia. Aastal 1681 andis InglismaaCharles II maa William Pennile. Penn kasutas maad kveekerite kodu loomiseks. Maa sai tuntuks kui "Penn's Woods", sest Pennsylvanias on palju metsi. Ladina keeles on see "Pennsylvania". See võeti vastu koloonia nimeks.
Vahepeal võitlesid osariigi lääneosas Prantsusmaa ja Suurbritannia armeed Ohio jõe allika üle kontrolli saavutamiseks. See konflikt oli osa Prantsuse ja indiaanlaste sõjast. Suur-Britannia võitis lõpuks konflikti selle koha pärast ja ehitas Fort Pitt'i nimelise kindluse. Fortist kasvas välja linn, mida nüüd nimetatakse Pittsburghiks.
Delaware'i osariik oli kunagi Pennsylvania osa. Delaware moodustati 1704. aastal, kui kolm Pennsylvania krahvkonda lahkusid kolooniast ja lõid oma valitsuse.
Pennsylvania oli üks 13 kolooniast, mis võitlesid Ameerika revolutsioonis Suurbritannia vastu. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon allkirjastati Philadelphias. Benjamin Franklin, revolutsiooni oluline tegelane, oli samuti pärit Philadelphiast. Pennsylvania oli teine osariik, mis liitus Ameerika Ühendriikidega. Philadelphia oli Ameerika Ühendriikide pealinn enne Washingtoni.
Hiljem sai Pennsylvaniast oluline tööstuskeskus. Titusville'is avastati 19. sajandil petrooleum. See oli Ameerika Ühendriikide naftatööstuse algus. Pittsburghis ja selle ümbruses leiti suuri kivisöe varusid. See põhjustas Pittsburghi muutumise suureks tööstuslinnaks.
Tööstus hakkas Pennsylvaniast lahkuma 20. sajandi lõpus, sest enamik rasketööstust viidi üle teistesse riikidesse. Paljud inimesed lahkusid samuti. See põhjustas ka paljude linnade ja asulate lagunemise.
Geograafia
Suurem osa Pennsylvaniast on osa Appalache'i mäestikust, sealhulgas osariigi kesk- ja kirdeosa. Suur osa ülejäänud osariigist on väga mägine, osaliselt tänu mägedele lähedusele ja osaliselt osariigi järskude jõeorgude tõttu. Monongahela, Allegheny ja Ohio jõed asuvad osariigi lääneosas ning Susquehanna jõgi osariigi keskosas. Osariigi loode- ja kaguosa on enamasti tasane ja madalamal asuv.
Pennsylvania on Ameerika Ühendriikide 33. suurim osariik, mille pindala on 44 817 ruutmiili. Osariigi kõrgeim punkt on Mount Davis, mis asub 3 213 jalga üle merepinna. Madalaim punkt on Delaware'i jõgi, mis asub merepinnal.
Demograafia
Pennsylvania on 6. kõige suurema rahvaarvuga osariik. Aastal 2000 oli seal 12 281 054 inimest.
Üle poole inimestest elab Pittsburghi ja Philadelphia piirkonnas. Vähesed inimesed elavad osariigi keskosa põhjaosas. Linnad ja linnad kipuvad olema väiksemad ja tihedamini asustatud kui teistes osariikides. See on tingitud sellest, et paljud Pennsylvania linnad on ehitatud mõne konkreetse tehase või tehaste ümber.
Haridus
Pennsylvanias on palju kolledžeid ja ülikoole. Ametlikult on osariigi avalik-õiguslik ülikool Pennsylvania State University. Kõige tuntumad on mõned eraülikoolide süsteemid, mida osaliselt (umbes 10%) rahastab riik, näiteks Pittsburghi ülikool (University of Pittsburgh). Osariigi tuntuim eraülikool on Pennsylvania ülikool, mis on Ivy League'i institutsioon. Pennsylvanias on ka mitu riiklikku kolledžit: Bloomsburg, California, Cheyney, Clarion, East Stroudsburg, Edinboro, Indiana, Kutztown, Lock Haven, Mansfield, Millersville, Shippensburg, Slippery Rock ja West Chester. Need neliteist kooli moodustavad ühe suurima riigi kõrgharidussüsteemi. Teised olulised eraülikoolid on Carnegie-Melloni ülikool, mis on tuntud oma arvutiteaduslike uuringute poolest, ja Bucknelli ülikool.
Seotud leheküljed
- Pennsylvania maakondade loetelu
Küsimused ja vastused
K: Milline on Pennsylvania osariigi pealinn?
V: Pennsylvania osariigi pealinn on Harrisburg.
K: Milline on Pennsylvania suurim linn?
V: Pennsylvania suurim linn on Philadelphia.
K: Mis on Pennsylvania hüüdnimi?
V: Pennsylvania hüüdnimi on "The Keystone State".
K: Kes on Pennsylvania praegune kuberner?
V: Pennsylvania praegune kuberner on Tom Wolf.
K: Millist rolli mängis Pennsylvania Ameerika ajaloos?
V: Pennsylvania mängis olulist rolli Ameerika revolutsioonis.
K: Kas PA-s asuvad ainulaadsed kogukonnad? V: Jah, PA-s asuvad suured amishi kogukonnad.
K: Millise tööstusharu poolest on PA tuntud? V: PA on tuntud oma rasketööstuse poolest.
Otsige