Pennsylvania

Ajalugu

Pennsylvania oli enne eurooplaste asustamist koduks paljudele indiaanlaste rühmadele. Nende hulka kuuluvad Delaware'i, Susquehanna ja irokeesid.

Esimesed Euroopa asunikud Pennsylvanias olid pärit Rootsist. Nad saabusid 1643. aastal. Hiljem valitsesid piirkonda Madalmaad ja Suurbritannia. Aastal 1681 andis InglismaaCharles II maa William Pennile. Penn kasutas maad kveekerite kodu loomiseks. Maa sai tuntuks kui "Penn's Woods", sest Pennsylvanias on palju metsi. Ladina keeles on see "Pennsylvania". See võeti vastu koloonia nimeks.

Vahepeal võitlesid osariigi lääneosas Prantsusmaa ja Suurbritannia armeed Ohio jõe allika üle kontrolli saavutamiseks. See konflikt oli osa Prantsuse ja indiaanlaste sõjast. Suur-Britannia võitis lõpuks konflikti selle koha pärast ja ehitas Fort Pitt'i nimelise kindluse. Fortist kasvas välja linn, mida nüüd nimetatakse Pittsburghiks.

Delaware'i osariik oli kunagi Pennsylvania osa. Delaware moodustati 1704. aastal, kui kolm Pennsylvania krahvkonda lahkusid kolooniast ja lõid oma valitsuse.

Pennsylvania oli üks 13 kolooniast, mis võitlesid Ameerika revolutsioonis Suurbritannia vastu. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon allkirjastati Philadelphias. Benjamin Franklin, revolutsiooni oluline tegelane, oli samuti pärit Philadelphiast. Pennsylvania oli teine osariik, mis liitus Ameerika Ühendriikidega. Philadelphia oli Ameerika Ühendriikide pealinn enne Washingtoni.

Hiljem sai Pennsylvaniast oluline tööstuskeskus. Titusville'is avastati 19. sajandil petrooleum. See oli Ameerika Ühendriikide naftatööstuse algus. Pittsburghis ja selle ümbruses leiti suuri kivisöe varusid. See põhjustas Pittsburghi muutumise suureks tööstuslinnaks.

Tööstus hakkas Pennsylvaniast lahkuma 20. sajandi lõpus, sest enamik rasketööstust viidi üle teistesse riikidesse. Paljud inimesed lahkusid samuti. See põhjustas ka paljude linnade ja asulate lagunemise.

Geograafia

Suurem osa Pennsylvaniast on osa Appalache'i mäestikust, sealhulgas osariigi kesk- ja kirdeosa. Suur osa ülejäänud osariigist on väga mägine, osaliselt tänu mägedele lähedusele ja osaliselt osariigi järskude jõeorgude tõttu. Monongahela, Allegheny ja Ohio jõed asuvad osariigi lääneosas ning Susquehanna jõgi osariigi keskosas. Osariigi loode- ja kaguosa on enamasti tasane ja madalamal asuv.

Pennsylvania on Ameerika Ühendriikide 33. suurim osariik, mille pindala on 44 817 ruutmiili. Osariigi kõrgeim punkt on Mount Davis, mis asub 3 213 jalga üle merepinna. Madalaim punkt on Delaware'i jõgi, mis asub merepinnal.

Demograafia

Pennsylvania on 6. kõige suurema rahvaarvuga osariik. Aastal 2000 oli seal 12 281 054 inimest.

Üle poole inimestest elab Pittsburghi ja Philadelphia piirkonnas. Vähesed inimesed elavad osariigi keskosa põhjaosas. Linnad ja linnad kipuvad olema väiksemad ja tihedamini asustatud kui teistes osariikides. See on tingitud sellest, et paljud Pennsylvania linnad on ehitatud mõne konkreetse tehase või tehaste ümber.

Haridus

Pennsylvanias on palju kolledžeid ja ülikoole. Ametlikult on osariigi avalik-õiguslik ülikool Pennsylvania State University. Kõige tuntumad on mõned eraülikoolide süsteemid, mida osaliselt (umbes 10%) rahastab riik, näiteks Pittsburghi ülikool (University of Pittsburgh). Osariigi tuntuim eraülikool on Pennsylvania ülikool, mis on Ivy League'i institutsioon. Pennsylvanias on ka mitu riiklikku kolledžit: Bloomsburg, California, Cheyney, Clarion, East Stroudsburg, Edinboro, Indiana, Kutztown, Lock Haven, Mansfield, Millersville, Shippensburg, Slippery Rock ja West Chester. Need neliteist kooli moodustavad ühe suurima riigi kõrgharidussüsteemi. Teised olulised eraülikoolid on Carnegie-Melloni ülikool, mis on tuntud oma arvutiteaduslike uuringute poolest, ja Bucknelli ülikool.

Seotud leheküljed

• Pennsylvania maakondade loetelu