Indiaanlased
Põlisameeriklased (ka Ameerika põliselanikud, Ameerika indiaanlased, indiaanlased või Ameerika põlisrahvad) on inimesed ja nende järeltulijad, kes asusid Ameerika mandril eurooplaste saabumise ajal. On palju erinevaid indiaanlaste hõime, millel on palju erinevaid keeli. Kanadas ja USAs kokku on üle kolme miljoni indiaanlase. Ladina-Ameerikas elab umbes 51 miljonit indiaanlast.
Mõnikord nimetatakse neid inimesi indiaanlasteks, kuid see võib olla segadust tekitav, sest see on sama sõna, mida kasutatakse Indiast pärit inimeste kohta. Kui Christoph Kolumbus uuris, ei teadnud ta veel Ameerikast. Ta oli Kariibi mere ääres, kuid arvas, et on Ida-Indias, mistõttu ta nimetas inimesi indiaanlasteks.
Paljud indiaanlased surid pärast eurooplaste tulekut Ameerikasse. Oli haigusi, mis tulid koos eurooplastega, kuid olid indiaanlaste jaoks uued. Eurooplastega peeti lahinguid. Paljud põliselanikud said haiget või tapeti asunike poolt, kes võtsid nende maad.
Origins
Põlisameeriklaste esivanemad tulid Aasiast Ameerikasse. Mõned neist võisid tulla Ameerikasse 15 000 aastat tagasi, kui Alaska oli Beringi maismaasilla kaudu ühendatud Siberiga.
Esimesed inimesed Ameerikas tulid Siberist, kui Beringi väina ületas jääsild. Külma, kuid peamiselt rohumaad sisaldavat tasandikku, mis ühendas Siberit Kanadaga, nimetatakse Beringiaks. Arvatakse, et mõned tuhanded inimesed saabusid Beringiasse Ida-Siberist viimase jääaja maksimumi ajal, enne kui nad kolisid Ameerikasse millalgi 16 500 aastat enne praegust aega (BP). See oleks toimunud siis, kui Ameerika liustikud, mis blokeerisid tee lõunasse, sulasid, kuid enne seda, kui silla kattis meri umbes 11 000 aastat tagasi (BP).
Enne Euroopa koloniseerimist asustasid Beringiat mõlemal pool väinasid jupikid. See kultuur elab piirkonnas tänapäevalgi koos teistega. 2012. aastal teatasid Venemaa ja Ameerika Ühendriikide valitsused plaanist luua ametlikult "piiriülene Beringia ühise pärandi ala". Muuhulgas looks see kokkulepe tihedad sidemed Beringi maasilla riikliku kaitseala ja Cape Krusensterni rahvusmonumendi vahel Ameerika Ühendriikides ning Beringia rahvuspargi vahel Venemaal.
Ameerika põliselanikud on jagunenud paljudeks väikesteks rahvasteks, mida Kanadas nimetatakse First Nations'iks ja mujal hõimudeks.
Seotud leheküljed
- Esimesed rahvused
- Tasandike indiaanlased
- Ameerika Ühendriikide põlisameeriklased
Küsimused ja vastused
K: Kes on indiaanlased?
V: Põlisameeriklased on põlisrahvad ja nende järeltulijad, kes elasid Ameerikas enne eurooplaste saabumist.
K: Mis on indiaanlaste teine nimetus?
V: Ameerika põlisrahvaste teised nimetused on Ameerika aborigeenid, Ameerika indiaanlased, indiaanlased või Ameerika põlisrahvad.
K: Miks arvavad mõned inimesed, et indiaanlaste indiaanlaseks nimetamine on rassistlik?
V: See võib olla segadust tekitav, sest see on sama sõna, mida kasutatakse Indiast pärit inimeste kohta. Kui Christoph Kolumbus uuris, ei teadnud ta Ameerikat ja arvas, et on Ida-Indias, mistõttu nimetas ta inimesi indiaanlasteks. Tänapäeval arvavad mõned, et indiaanlaste indiaanlaseks nimetamine on rassistlik, sest see jäädvustab seda arusaamatust.
Küsimus: Mitu erinevat indiaanlaste hõimu on olemas?
V: On palju erinevaid indiaanlaste hõime, millel on palju erinevaid keeli. Mõned hõimud olid jahimehed-koguhoidjad, kes liikusid ühest kohast teise, samas kui teised elasid ühes kohas ja ehitasid linnu ja kuningriike.
K: Mis juhtus paljude põlisrahvastega pärast seda, kui eurooplased tulid Ameerikasse?
V: Paljud põliselanikud said vigastada, tapeti või olid sunnitud oma kodudest lahkuma, sest asunikud võtsid nende maad eurooplastega kaasa tulnud haiguste ja nendega peetud võitluste tõttu.
K: Kui palju põlisameeriklasi elab tänapäeval?
V: Tänapäeval elab Kanadas ja USAs kokku üle kolme miljoni põlisameeriklase ja veel umbes 51 miljonit Ladina-Ameerikas.
K: Milliste probleemidega seisavad mõned tänapäeva indiaanlased silmitsi?
V: Paljud tänapäeva põlisameeriklased räägivad ikka veel emakeeli ja omavad oma kultuuritavasid, samas kui teised on võtnud üle mõned lääne kultuuri osad, kuid kõik nad seisavad silmitsi diskrimineerimise ja rassismiga.
