Malai saarestik (Indo‑Austraalia) — Kagu‑Aasia saarestik üle 25 000 saare
Avasta Malai saarestik: Kagu‑Aasia üle 25 000 saare — Indoneesia, Filipiinid, Singapur jt. Suurim saarestik maailmas, rikkalik loodus, mitmekesine kultuur ja ajalugu.
Malai saarestik viitab Kagu-Aasia mandriosa ja Austraalia vahelisele saarestikule. Seda nimetatakse ka Ida-India saarestikuks, Indo‑Austraalia saarestikuks, Indoneesia saarestikuks ning mõnikord ka lihtsalt Kagu‑Aasia saarestikuks.
Saarestik asub India ookeani ja Vaikse ookeani vahel ning hõlmab üle 25 000 saare. See on pindalalt üks maailma suurimaid saarestikke ning saarte arvult väga suur rühm. Saarestikku kuuluvad suuremates piirides Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Brunei, Ida-Malaisia ning Ida-Timor.
Uus-Guinea saart või Paapua Uus-Guinea saari ei ole alati lisatud Malai saarestikku käsitlevates definitsioonides — mõnikord loetakse need eraldi biogeograafilisse piirkonda. Indoneesia Molukki saared (varem tuntud kui vürtsisaared) kuuluvad tavaliselt Malai saarestikku.
Geograafia ja peamised saared
Malai saarestik koosneb nii suurtest kui väikestest saartest: suurimate hulka kuuluvad näiteks Sumatra, Java, Borneo (sageli jagatud mitme riigi vahel), Sulawesi, Luzon ja Mindanao Filipiinidel ning paljud teised. Saared paiknevad tihti vulkaaniliste seljakettide, mandrilate ja tektooniliste plaatide piiril, mistõttu piirkond on nii vulkaaniliselt aktiivne kui ka maavärinate suhtes haavatav.
Geoloogia ja kliima
Saarestiku teke on seotud Indo‑Austria ja Vaikse ookeani tektoonilise liikumisega, mis on tekitanud palju vulkaane, mäeahelikke ja sügavmerekurkandesid. Kliima on enamasti troopiline: aastaajad vahelduvad peamiselt vihmaperioodide ja kuivade perioodidega (mussoonid). Madalamad alad on kaetud ulatuslike troopiliste vihmametsadega, rannikualadel leidub mangroove ja korallrahusid.
Elustik ja biogeograafia
Malai saarestik on maailmas tuntud erakordselt suure liigirikkuse ja suure hulga endeemiliste liikide poolest. Piirkond kuulub mitmesse bioloogilisse tsooni, kus Aasia ja Austraalia faunad kohtuvad — seda piiri tähistab ajalooliselt nn Wallace'i joon / Wallace Line, mis eristab Aasia tüüpi ja Austraalia tüüpi looma‑ ja taimeliike. Paljud saared on bioloogilised kuumad kohad (biodiversity hotspots) ja sisaldavad ohtralt orkideid, metsloomi, linde, röövkalasid ja mereelustikku.
Inimühiskond, keel ja ajalugu
Malai saarestik on tihedalt asustatud alates antiikajast. Regioon on etniliselt, keeleliselt ja kultuuriliselt väga mitmekesine — seal räägitakse sadu Austronesia ja muidu keeli, ning toimunud on pikaajaline meresiteede kaubandus (vürtsikaubandus, riis, riisikasvatus). Koloniaalajal olid piirkonnas aktiivsed Euroopa võimud (Portugali, Hispaania, Hollandi, Briti jpt) ning see mõjutas tugevalt poliitikat, majandust ja kultuuri. Tänapäeval on saarestiku riikide elatusallikateks kalapüük, põllumajandus (nt riis, kookospähkel, palmiõli), kaevandamine ja turism.
Olukord ja keskkonnaprobleemid
- Massiline metsade raadamine ja palmiõli istanduste rajamine on vähendanud elupaiku ning ohustanud tähtsaid liike.
- Korallriffide hävitamine, mere reostus ja ülepüük ohustavad mereökosüsteeme.
- Kliimamuutused ja merepinna tõus kujutavad riske madalatele rannikualadele ja saarestike elukeskkonnale.
- Säästva arengu ja looduskaitse projektid püüavad tasakaalustada majandusarengut ning looduskaitset, kuid seadusandlus ja jõustamine on piirkonniti ebavõrdne.
Tähtsamad piirkonnad ja eripärad
Molukid (vürtsisaared) on ajalooliselt tuntud kui vürtsikaubanduse keskused; Filipiinid ja Indoneesia on suured elanikkonnakeskused ning olulised merelised transpordirajad läbivad kogu piirkonna. Singapur on oluline sadama‑ ja kaubanduskeskus, Brunei ja Ida‑Malaisia (Borneo) on tuntud nafta‑ ja gaasitööstuse poolest. Paiksed kultuurid, religioonid ja majandusmudelid on väga mitmekesised.
Kokkuvõttes on Malai saarestik üks maailma mitmekesisemaid ja geograafiliselt keerukamaid piirkondi, kus looduslik mitmekesisus ja inimtegevus on tihedalt põimunud. Saarestiku säilitamine ja säästlik majandamine on regiooni elurikkuse ning kohalike kogukondade tuleviku seisukohalt olulised.
Wallace'i liin; Bali ja Lombok, tähistamata, asuvad edelaosas.
Looduslugu
Malaisia saarestik on kahe suure tektoonilise plaadi kokkupuutepunkt ning piirkond, kus orogenees (mäed) ja vulkaanid on tavalised.
Wallace'i liin on biogeograafia võtmetermin. See kulgeb Bali ja Lomboki vahel, mida lahutab sügav ja kiire veekogu. Ühel pool on Austraalia liigid ja teisel pool Aasia liigid. Selle piirkonna looduse ajalugu uuris Alfred Russel Wallace, kes veetis vürtsisaartel kaheksa aastat.
"Selles saarestikus on rangelt piiritletud kaks erinevat faunat, mis erinevad üksteisest sama palju kui Aafrika ja Lõuna-Ameerika faunad... ometi ei ole kaardil ega saarte pinnal midagi, mis nende piire tähistaks. Piirijoon kulgeb saarte vahel, mis on üksteisele lähemal kui teised samasse rühma kuuluvad saared. Ma usun, et läänepoolne osa on eraldunud Aasia mandriosa, samas kui idapoolne osa on endise Vaikse ookeani läänepoolse mandriosa fragmentaarne pikendus".
Küsimused ja vastused
K: Mis on Malai saarestik?
V: Malaisia saarestik on Kagu-Aasia mandriosa ja Austraalia vahel asuv saarestik.
K: Millised on veel mõned nimed, mida Malaia saarestikku on kutsutud?
V: Malaia saarestikku on aja jooksul nimetatud ka Ida-India saarestikuks, Indo-Austraalia saarestikuks, Indoneesia saarestikuks ja muudeks nimedeks.
K: Kus asub Malaia saarestik?
V: Malaia saarestik asub India ja Vaikse ookeani vahel.
K: Mitu saart on Malaia saarestikus?
V: Malaia saarestikus on üle 25 000 saare.
K: Kas Malaia saarestik on maailma suurim saarestik?
V: Jah, Malaia saarestik on pindalalt suurim saarestik maailmas.
K: Millised riigid kuuluvad Malaia saarestikku?
V: Malaia saarestikku kuuluvad Indoneesia, Filipiinid, Singapur, Brunei, Ida-Malaisia ja Ida-Timor.
K: Kas Paapua Uus-Guinea ja Uus-Guinea kuuluvad Malaia saarestikku?
V: Uus-Guinea saar või Paapua Uus-Guinea saared ei kuulu alati Malaia saarestiku määratlustesse, kuid Indoneesia Molukki saared kuuluvad sinna.
Otsige