Ida-Timor — Demokraatlik Vabariik Kagu-Aasias: Dili, Oecusse, faktid
Avasta Ida-Timor — Demokraatlik Vabariik Kagu-Aasias: Dili, Oecusse, ajalugu, geograafia ja tähtsamad faktid reisijale ja huvilisele.
Ida-Timori Demokraatlik Vabariik ehk Ida-Timor on riik Kagu-Aasias. See asub Timori saare idaosas. See hõlmab ka väiksemaid saari Atauro ja Jaco saar ning väikest piirkonda, mida nimetatakse Oecusse'iks, mis asub Timori läänepoolses osas. Oecusse on eksklaav, mis tähendab, et see on riigi põhiosast eraldatud teise riigi osaga. See teine riik on Indoneesia.
Pealinnas ja suurimas linnas Dilis elab sada viiskümmend tuhat inimest. Järgmine suurim linn on Baucau. (vt Ida-Timori asulate loetelu).
Ida-Timori nimi tuleneb malai keele sõnast timur, mis tähendab "ida".
Ta on ÜRO, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni ja Portugali Keelega Riikide Ühenduse liige.
Kiired faktid
- Riiklik nimetus: Ida‑Timori Demokraatlik Vabariik (Timor‑Leste).
- Pindala: umbes 14 874 km² (sh eksklaav Oecusse ja väikesaared).
- Rahvaarv: ligikaudu 1,3–1,4 miljonit inimest (hinnanguline).
- Pealinn: Dili (suurim linn ja administratiivne keskpunkt).
- Ametlikud keeled: tetum ja portugali keel; konstitutsioon tunnistab ka indoneesia ja inglise keele kui töökeelte rolli.
- Usund: enamus elanikkonnast on roomakatoliiklikud kristlased.
- Valuuta: USA dollar (ametlikult) ja kohalikud senti‑mündid mõnel ajal.
- Ajakava: UTC+9.
Ajalugu lühidalt
Ida‑Timor oli pika aja Portugali koloonia (Portugali Timor). Pärast Portugali vägede lahkumist 1975 püsis riik lühikest aega iseseisvana, kuid samal aastal vallutas ja annekteeris Ida‑Timori Indoneesia. Pärast 1999. aasta rahvahääletust, kus enamus elanikkonnast hääletas iseseisvuse poolt, juhtis ÜRO üleminekuperioodi (UNTAET). Ida‑Timor kuulutati ametlikult iseseisvaks 20. mail 2002.
Halduse ja territooriumi eripärad
Riigi põhiosa moodustub ida‑Timori mandriosast Timori saarel. Eksklaav Oecusse (tuntud ametlikult ka kui Oecusse‑Ambeno) asub Timori lääneosas ja on eraldi haldusüksus. Lisaks kuuluvad riiki Atauro ja Jaco saar.
Keel ja kultuur
Tetum ja portugali keel on riigi ametlikud keeled; tegutseb rikkalik segupunkt Aasia ja Portugali pärandist. Portugali kolonialism ja hilisem rahvusliku liikumise pärand on mõjutanud haridust, õigussüsteemi ja religiooni. Katoliiklusele annab tugeva kohalolu ka kuulus iseseisvusliikumine ja kiriku roll ühiskonnas.
Majandus
Majandus tugineb suuresti nafta‑ ja gaasivarudele (nt Timori lahe projektid), mis on riigi tulude peamine allikas. Samas on majandusvaldkond haavatav tooraine hinnakõikumistele ja naftatulu vähenemisele. Suur osa elanikkonnast tegeleb väiketootmise ja põllumajandusega (kohvi on üks tähtsamaid eksporttooteid). Riik on sõltuv arengutoetusest ja välisinvesteeringutest ning püüab mitmekesistada majandust, arendada infrastruktuuri ja turismi.
Rahvusvaheline staatus
Ida‑Timor on alates 2002. aastast ÜRO liige ja samal aastal astus see ka Portugali Keelega Riikide Ühendusse (CPLP). Riik on aktiivne rahvusvahelises diplomaatias ja teeb koostööd regionaalsete organisatsioonidega. Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) täisliikmeks saamine on olnud pikaaegne poliitiline eesmärk ning riik on aastate jooksul taotlenud ja arutanud lähenemist ASEANile.
Keskkond ja kliima
Ilm on troopiline — kuiv hooaeg kestab tavaliselt mai‑oktoober ja vihmaperiood novembrist aprillini. Maastik on mägine ning rannikualad vahelduvad kokkukäivete ja lahtedega. Riigi looduskeskkond on rikas liigirikkuse poolest, kuid konfliktide ja arenguga seotud tegevused on tekitanud probleeme mullaerosiooni ja metsade kadumise näol.
Praktiline teave reisijale
- Transport: Dili on peamine sisenemispunkt (lennujaam ja sadam). Teed on osaliselt korrastatud, ent mägistel aladel võivad need olla kehvad ja ligipääs raskendatud vihmaperioodil.
- Tervis: vaktsineerimisteavet ja reisimissoovitusi tasub kontrollida enne reisi; tervishoiuteenused väljaspool Dili on piiratud.
- Kultuurinõu: austada religioosseid tavasid ja kohalikke kombeid; portugali või tetumi keele sõnad aitavad kontakti luua.
See kokkuvõte annab ülevaate Ida‑Timorist: geograafiline asend, peamised linnad ja saared, keel ja kultuur ning lühike ajalooline ja majanduslik käsitlus. Vajadusel saan lisada täpsemaid andmeid (näiteks administratiivjaotuse, viimaste rahvaloenduste andmed või reisisoovitused).
Ajalugu
Pikka aega kontrollis Portugal Ida-Timorit ja nimetas seda Portugali Timori kolooniaks. Aastal 1975 lahkus Portugali armee ja Ida-Timori vallutas (võttis üle) Indoneesia armee 1975. aastal. Invasioon oli väga vägivaldne. Armee jäi sinna kuni 1999. aastani, mil nad loobusid ÜRO abiga territooriumi kontrollimisest.
Ameerika Ühendriikide valitsus ütles toona, et ta ei teadnud, et Indoneesia kavatseb tungida Ida-Timorisse. Kuid salajased dokumendid, mis avaldati aastatel 2002-2005, näitavad, et Ameerika Ühendriikide välisminister Henry Kissinger teadis ja toetas sissetungi.
Kui ta sai iseseisvaks 20. mail 2002, sai temast esimene riik, mis sai iseseisvaks kahekümne esimesel sajandil (alates 2001. aastast). aastal, kui Montenegro sai iseseisvaks, ei olnud Ida-Timor enam kõige uuem riik.
Sellest ajast alates ei ole Ida-Timorile uudistes palju tähelepanu pööratud. Hiljuti tegi Kolumbia muusikakunstnik Shakira laulu nimega "Timor", mis räägib sellest riigist. Tähelepanu on tingitud sellest, et Ida-Timoris on toimunud võitlus jõukude (relvadega kurjategijate rühmad) ja julgeolekujõudude (riigi armee) vahel. Austraalia, mis on suur lähedal asuv riik, saatis sinna väed rahu sõlmima.
Ida-Timor on väike riik, mis asub Austraalia ja Indoneesia vahel. 3000 aastat tagasi oli Ida-Timor mägine saar, mis koosnes Uus-Guineast, Austraaliast ja Melaneesiast sisserännanud põlisrahvastest.
Sellel saarel otsisid uut elu mõned Austroneesiast pärit sisserändajad. Mõned inimesed saabusid Lõuna-Hiinast ja Põhja-Indohiinast, kes otsisid kaubandust, sest Ida-Timoril olid ressursid, mida sai eksportida, nagu sandlipuu, mesi, orjad ja vaha.
Teise maailmasõja ajal okupeerisid jaapanlased selle piirkonna ja kohtasid tugevat vastupanu oma püüdlustele sundida elanikkonda kasvatama toiduaineid oma vägedele ja ekspordiks. Sel ajal suri 30% elanikkonnast.
25. aprillil 1974 korraldasid Portugali relvajõud eesotsas kindral António de Spínolaga Salazari režiimi vastu sõjaväelise riigipöörde, mida nimetati nelkide revolutsiooniks. Pärast seda revolutsiooni otsustas Portugal anda koloniseeritud riikidele vabaduse.
Geograafia
Ida-Timor on suurim Väike-Sunda saartest. Saarest põhja pool asuvad Ombai väin, Wetari väin ja suurem Banda meri. Lõunas eraldab saart Austraaliast Timori meri.
Riigis on palju mägesid. Selle kõrgeim punkt on Tatamailau (tuntud ka kui Ramelau mägi) 2963 meetri kõrgusel. Kliima on troopiline ning üldiselt kuum ja niiske.
Nino Konis Santana rahvuspark asub saare idaosas. Park hõlmab korallrahusid, rannikuala ja mägesid.
Omavalitsused
Ida-Timor on jagatud 13 omavalitsusüksuseks. Varem nimetati neid ringkondadeks. Omavalitsused on jagatud haldusüksusteks (endised alampiirkonnad) ja jagunevad omakorda sukoseks. Need 13 omavalitsusüksust on järgmised:
Galerii
· .jpg)
Kanuumatkad Dili kaldal
· 
Tatamailau mägi
· -APiazza.JPG)
Korallriff Dili lähedal
· 
Karau dikuriga mängiv mees
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Ida-Timor?
V: Ida-Timor asub Kagu-Aasias Timori saare idapoolsel küljel.
K: Millised väiksemad saared kuuluvad Ida-Timori koosseisu?
V: Ida-Timori hulka kuuluvad väiksemad saared on Atauro ja Jaco saar.
K: Mis on eksklaav?
V: Eksklaav on väike ala, mis on riigi põhiosast eraldatud teise riigi osaga.
K: Miks on Oecusse eksklaaviks?
V: Oecusse on eksklaav, sest see on Ida-Timori põhiosast eraldatud Indoneesia osaga.
K: Mis on Ida-Timori pealinn ja suurim linn?
V: Ida-Timori pealinn ja suurim linn on Dili.
K: Milline on järgmine suurim linn Ida-Timoris?
V: Järgmine suurim linn Ida-Timoris on Baucau.
K: Millise rahvusvahelise organisatsiooni liige on Ida-Timor?
V: Ida-Timor on ÜRO, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni ja Portugali Keelega Riikide Ühenduse liige.
Otsige