ASEAN (Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon) — eesmärgid, liikmed, ajalugu

ASEAN (Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon): põhjalik ülevaade eesmärkidest, liikmetest ja ajaloost — moodustumine, laienemine ning majandus- ja poliitikakoostöö.

Autor: Leandro Alegsa

Kagu‑Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) on piirkondlik valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada rahu, poliitilist stabiilsust, majanduslikku koostööd ja sotsiaalset arengut Kagu‑Aasia riikide vahel. Asutamisdokumendi — niinimetatud Bangkok Declaration — allkirjastati 8. augustil 1967, kui Malaisia, Tai, Indoneesia, Singapur ja Filipiinid lõid organisatsiooni. ASEANi peakorter asub Indoneesias Jakartas.

Eesmärgid ja põhimõtted

ASEANi peamised eesmärgid on:

  • edendada poliitilist koostööd ja stabiilsust Kagu‑Aasia piirkonnas;
  • suurendada majanduslikku integratsiooni ja vabakaubandust liikmesriikide vahel;
  • arendada kultuurialast ja sotsiaalset koostööd ning tõsta elukvaliteeti;
  • tegutseda rahvusvaheliste küsimuste puhul ühiselt, kaitstes piirkondlikke huve.

ASEANil on ka nn „ASEAN‑way” ehk koostööstiil, mis rõhutab konsensust, diplomaatilist käsitlust ja riikide siseasjadesse sekkumise põhimõtte vältimist.

Ajalugu ja tähtsamad etapid

Enne ASEANi oli olemas lühemas koosseisus Kagu‑Aasia Assotsiatsioon (ASA), mille moodustasid Filipiinid, Malaisia ja Tai 1961. aastal. ASEANi loomise taustaks olid nii külma sõja pinged kui ka piirkondlikud julgeoleku‑ ning majanduslikud huvid.

1976. aastal kogunesid ASEANi riigid Balile, mis andis tõuke tihedamale majanduslikule ja poliitilisele koostööle. 1990ndatel hakkasid liikmed samme astuma integratsiooni suunas — näiteks AFTA (ASEAN Free Trade Area) algatati 1992. aastal ja hiljem loodi ka ASEAN Economic Community (AEC) eesmärgiga süvendada majanduslikku integratsiooni. 2007. aastal võeti vastu ASEAN Charter, mis andis organisatsioonile õigusliku aluse ja täpsustas institutsionaalseid ülesandeid.

Liikmesriigid ja laiendused

Algselt oli ASEANis viis liiget (1967). Hiljem on liikmeskond kasvanud järk‑järgulise laienemise teel:

Ida‑Timor (Timor‑Leste) on avaldanud soovi liituda ASEANiga ja on olnud liitumisprotsessi staadiumis; seisuga 2024 ei olnud ta veel täieõiguslik liikmesriik. Lisaks on piirkonnas olnud arutelusid võimalike assotsiatsioonide ja uute kandidaatriikide teemal (nt Paapua Uus‑Guinea).

Majandus, elanikkond ja peamised sektorid

ASEANi riikide kombineeritud elanikkond moodustab olulise osa maailmast — ligikaudu 8% kogu maailma elanikest (sõltuvalt allikatest umbes mõnesaja miljoni kuni umbes 650–700 miljoni inimese vahemikus, sest rahvaarvud varieeruvad riigiti ja ajas). Religiooniliselt on piirkond mitmekesine:

Majanduslikult on piirkond mitmekesine: olulised tööstusharud hõlmavad elektroonikat, nafta‑ ja gaasitööstust, puitu, aga ka palmõli, kummitoodangut, tekstiili, põllumajandussaadusi ning turismi. Liikmesriikide majanduslik jõudlus varieerub — on nii kiiresti kasvavaid riike kui ka vaesema infrastruktuuriga riike — ning regiooni kogumajandus on tõsiseltvõetav ülemaailmne tegija (sisemajanduse kogutoodangu suuruse hinnangud sõltuvad aastast ja allikast; üldiselt liigub see triljonite USA dollarite suurusjärgus). See kõik rõhutab vajadust piirkondliku koostöö ja investeeringute järele.

Institutsioonid ja koostöövormid

ASEANil on oma sekretariaat Jakartas, mis koordineerib programmi‑ ja poliitikaarendust. Olulised initsiatiivid ja raamistikud on:

  • AFTA (ASEAN Free Trade Area) ja hilisemad meetmed tollide vähendamiseks;
  • ASEAN Economic Community (AEC) – majandusintegratsiooni raamistik;
  • ASEAN Charter (2007) – organisatsiooni õiguslik alus;
  • erinevad sektoripõhised foorumid (haridus, tervishoid, keskkond, julgeolek jne.).

ASEANi piirkondlik foorum (ARF)

ASEAN on initsieerinud ja osalenud laiemates piirkondlikes koostööformaatides, näiteks ASEANi piirkondlik foorum (ARF), mille eesmärk on julgeoleku ja usalduse suurendamine piirkonnas. ARFis osaleb kokku 27 riiki/partnerit ning see hõlmab nii ASEANi liikmeid kui ka mitmesuguseid partnereid ja vaatlejaid. Nende hulka kuuluvad (nimi‑järjekorras loetelu originaalsetest osalijatest): Malaisia, Tai, Indoneesia, Singapur, Filipiinid, Vietnam, Brunei, Laos, Myanmar, Kambodža, Austraalia, Kanada, Hiina Rahvavabariik, Euroopa Liit, India, Jaapan, Põhja‑Korea, Lõuna‑Korea, Mongoolia, Uus‑Meremaa, Pakistan, Paapua Uus‑Guinea, Venemaa, Ida‑Timor, Ameerika Ühendriigid ja Sri Lanka.

Kohtumised ja otsustamine

ASEANi riikide juhid kohtuvad regulaarselt: igal aastal peetakse ASEANi tippkohtumine (Summit), kus arutatakse poliitikat, majandust ja piirkondlikke küsimusi. Tippkohtumised ja nendega seotud kõrgetasemelised kohtumised kestavad tavaliselt mitu päeva ning hõlmavad mitut paralleelset arutelu ja koostöövormi.

Väljakutsed ja tulevikuvaated

ASEAN seisab silmitsi mitmete väljakutsetega: majandusliku ebavõrdsuse vähendamine liikmesriikide vahel, inimõiguste ja demokraatia küsimused, mereni ja territoriaalsed pinged (nt Lõuna‑Hiina mere piirkonnas), keskkonnaprobleemid ning vajadus modernse infrastruktuuri ja oskustepõhise majanduse järele. Samas on regiooni tugevuseks noor ja kasvav elanikkond, strateegiline asukoht rahvusvahelises kaubanduses ning kasvavad investeeringud tehnoloogiasse ja tootmises.

Kokkuvõttes on ASEAN oluline regionaalne jõud, mille mõju maailmamajandusele ja geopoliitikale on järk‑järgulise integratsiooni ja koostöö kaudu kasvanud. Organisatsiooni edasine areng sõltub suutlikkusest ühendada majanduslikud huvid, lahendada piirkondlikke pingeid ning kohaneda globaalse muutuva olukorraga.

Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon ortograafilises projektsioonisZoom
Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon ortograafilises projektsioonis

Küsimused ja vastused

K: Mis on Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN)?


V: Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN) on rahvusvaheline organisatsioon, mille moodustasid 8. augustil 1967 Malaisia, Tai, Indoneesia, Singapur ja Filipiinid. Selle eesmärk on edendada poliitilist ja majanduslikku koostööd oma liikmesriikide vahel.

K: Kus asub ASEANi peakorter?


V: ASEANi peakorter asub Indoneesias Jakartas.

K: Mitu liiget on ASEANil?


V: ASEANil on praegu 10 liiget - Malaisia, Tai, Indoneesia, Singapur, Filipiinid, Vietnam, Brunei Darussalam, Laos, Myanmar, Kambodža ja Ida-Timor. Paapua Uus-Guinea ja Sri Lanka on samuti ASEANi vaatlejad.

K: Millised inimesed elavad ASEANi riikides?


V: ASEANi riikides elab umbes 8% maailma elanikkonnast. Nendes riikides elab umbes 240 miljonit moslemit, peamiselt Indoneesias, Malaisias ja Bruneis. Umbes 170 miljonit kristlast elab nendes riikides, peamiselt Filipiinidel, ja umbes 170 miljonit budisti elab nendes riikides, peamiselt Tais, Myanmaris, Laoses, Kambodžas, Vietnamis ja Singapuris.

Küsimus: Millised on ASEANi riikide peamised tooted?


V: ASEANi riikide peamised tooted on elektroonika, nafta ja puit.

K: Kui suur on kõigi ASEANi riikide sisemajanduse kogutoodang (SKT) kokku?


V: Kõigi ASEANi riikide sisemajanduse kogutoodang (SKP) kokku on 1073,9 miljardit USA dollarit.

K: Mis on ARFi eesmärk?


V: ARFi (ASEANi piirkondlik foorum) eesmärk on pakkuda 27 liikmesriigi juhtidele platvormi, et arutada omavahel julgeoleku- ja majanduskoostööga seotud küsimusi.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3