Vietnam: Sotsialistlik Vabariik Kagu-Aasias — ajalugu, geograafia, majandus
Avasta Vietnam: põhjalik ülevaade ajaloo, geograafia ja kiire majanduskasvu kohta — Hanoi, Ho Chi Minh City, reformid, WTO ja tänane roll Kagu-Aasias.
Vietnam (vietnami keeles Cộng hòa Xã hội chủ nghĩa Việt Nam) on riik Kagu-Aasias. Riigi ametlik nimi on Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Vietnami naaberriigid on Hiina, Laos ja Kambodža. Vietnam on üks vähestest riikidest, kus valitseb kommunistlik erakordne ühepartei süsteem; riiki juhib Vietnami Kommunistlik Partei. Vietnami pealinn on Hanoi ning suurim linn on Ho Chi Minh City (endine Saigon). Riigis elab ligikaudu 94 444 200 inimest.
Geograafia
Vietnam paikneb Aasia edelaosa rannikualal, ulatudes Hiina piiri lähedalt põhjas kuni Lõuna-Hiina mere äärest lõunas. Riigi maismaa on pikal ja kitsal alal, umbes 1 650 km põhjast lõunasse. Loevas geograafilises ülesehituses eristuvad olulised piirkonnad:
- Red Riveri (Punane) tasandik põhjas, kus asub Hanoi ja tihe põllumajandus.
- Anami mäestik (Truong Sơn ehk Annamite Range) Kesk-Vietnamis, mis eraldab ida- ja lääneosa ning on mitmekesise loodusega.
- Mekongi delta lõunaosas — viljakas delta-ala, mis on Vietnamile eriti oluline riisi- ja kalandustoodangu poolest.
Rannikul on pikk liivarandade joon ja palju lahesoppe. Vietnamil on troopiline ja subtroopiline kliima, domineerivad monsoonid, mitu kliimavöötmeulatust ning hooajalised sademete mustrid. Riik on ka tundlik kliimamuutuse mõjude, näiteks merepinna tõusu ja üleujutuste suhtes, mis ohustavad eelkõige Mekongi delta elukeskkonda.
Ajalugu
Pärast teise maailmasõja aegset Jaapani okupatsiooni võitlesid vietnamlased Prantsuse koloniaalvõimu vastu. 2. septembril 1945 kuulutas Hồ Chí Minh Vietnami iseseisvuse ning sündis Vietnami Demokraatlik Vabariik, kuid järgnenud pinged viisid 1946–1954 toimunud esimese Indohiina sõjani (Vietminh vs prantslased). 1954. aasta Dien Bien Phu lahingu (märts–mai 1954) järel said prantslased lüüa ja Vietnam jagunes kaheks osaks: Põhja-Vietnam (ametlikult Vietnami Demokraatlik Vabariik) ja Lõuna-Vietnam (ametlikult Vietnami Vabariik).
Võimuvõitlus ja ideoloogilised lõhed eskaleerusid 1950.–1970. aastatel ning lõid aluse laiaulatuslikule konfliktile, mida tuntakse Vietnami sõja nime all. Selles konfliktis sekkus tugevalt ka Ameerika Ühendriikide sõjaline abi Lõuna-Vietnamile; sõda lõppes 1975. aasta lõpus Põhja-Vietnami võiduga ja riigi taasühinemisega kommunistliku valitsuse all 1976. aastal.
Pärast sõda juhtus riigis keeruline ümberkorraldamiste periood (sh ümberõppe- ja kolhoosikorraldused ning rahvusmajanduse ümberkorraldamine). 1979 puhkes ka relvastatud piirikonflikt Hiinaga. 1986. aastal algatatud reformipoliitika Đổi Mới (majanduslik ümberkujundamine) tähistas pöördepunkti: hakati järk-järgult avama majandust turumajanduse elementidele, soodustati eraettevõtlust ja välisinvesteeringuid ning suunati riik integreeruma rahvusvahelisse majandussüsteemi.
Poliitika ja riigikorraldus
Vietnam on üheparteiline sotsialistlik vabariik, kus juhtivaks jõuks on Vietnami Kommunistlik Partei. Riigi juhtorganiteks on presidendi institutsioon, ülemkohus ja ülemnõukogu (parlament), kuid partei roll on poliitilises struktuuris määrav. Alates 1990. aastatest on toimunud rahvusvahelise diplomaatia laienemine ning Vietnam on sõlminud suhteid paljude riikidega; ta on ka ASEANi liige (liikmeks sai 1995) ja osaleb mitmetes piirkondlikes ning rahvusvahelistes organisatsioonides.
Majandus
Alates 2000. aastatest on Vietnami majanduskasv olnud püsivalt tugev ning riik on muutunud üheks kiiremini arenevaks majanduseks piirkonnas. 2007. aastal sai Vietnamiks Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige, mis kiirendas ekspordi ja välisinvesteeringute kasvu. Olulisemad majandusharud on:
- Põllumajandus: Vietnam on maailma üheks suuremaks riisi-, kohvi (eriti robusta), pipra, jogurtipähkli (cashew) ja kummitootjaiks.
- Tööstus ja tootmine: tekstiilitööstus, elektroonikatootmine (sh import-töötlemine ja elektroonikakomponentide kokkupanek), masinatööstus ja ehitusmaterjalid.
- Teenused: turism (rannapiirkonnad, kultuurilised objektid nagu Hanois ja Hoi Anis), kaubandus ja finantsteenused.
Välisinvesteeringud (FDI) on olnud majanduse arengu tugisammas ja riik on liitunud mitme olulise vabakaubanduslepinguga (sh CPTPP ja RCEP), mis on avardanud ekspordi- ja toodanguvõimalusi. Samas seisab Vietnam silmitsi ka väljakutsetega: infrastruktuuri vajadused, sissetulekute erinevused piirkondade vahel, keskkonnaprobleemid ja korruptsiooniga seotud küsimused.
Väljakutsed ja tulevikuväljavaated
Peamised väljakutsed on seotud kliimamuutuse mõjudega (eriti Mekongi delta üleujutused ja soolase veega sissetung), keskkonnasaastete vähendamisega ning jätkusuutliku majanduskasvu tagamisega. Samas annavad tugev ekspordisektor, noor ja tööjõuline elanikkond ning järjepidevad reformid perspektiivi edasise arengu jätkumiseks. Eesti ja paljud teised riigid arendavad Vietnami suheteid nii majanduslikult kui kultuuriliselt ning Vietnam ise pingutab rahvusvahelise koostöö laiendamise nimel.
Vietnami nimed
- "Annam", mis sai alguse (või algas) hiina nimena 7. sajandil, oli koloniaalperioodil riigi üldnimetus.
- Xích Quỷ (赤鬼)
- Văn Lang (文郎/Orang)
- Âu Lạc (甌雒/Anak)
- Nam Việt (南越)
- Giao Chỉ (交趾/交阯)
- Vạn Xuân (萬春)
- An Nam (安南)
- Tĩnh Hải (靜海)
- Đại Cồ Việt (大瞿越)
- Đại Việt (大越)
- Đại Ngu (大虞)
- Đại Nam (大南)
Rahvastik
Vietnami ligikaudne rahvaarv on 97 094 658. 25,2% neist inimestest on vanuses 0-14 aastat, neist 11 954 354 on mehed ja 10 868 610 naised. 69,3% elanikkonnast on vanuses 15-64 aastat. Meeste ja naiste suhe on peaaegu võrdselt jaotunud: 31 301 879 meest ja 31 419 306 naist. 5,5% on 65-aastased ja vanemad, neist 1 921 652 on mehed ja 3 092 589 naised. Seega on kahes vanemas kategoorias rohkem naisi kui mehi.
Elanikkond ei ole ühe päritoluga. Vietnami ajaloos on välja kujunenud palju etnilisi hõime. See muudab Vietnami ajaloo ja kultuuri väga mitmekesiseks. See ei ole samasugune riik, kus iga perekond maabus riigi rannikule samal sajandil. Prantsuse ja Hiina koloniseerimine ei toonud kaasa liigset inimeste rännet Vietnami.
Tänapäeval on kultuuride segunemine suurenenud globaliseerumise ja maailma huvi mõjul. Paljusid välismaal elavaid vietnamlasi kirjeldatakse kui Viet Kieu'd. Sellel elanikkonnal on mitmeid kogukondi paljudes riikides üle maailma.
Geograafia
Riigi pikkus põhjast lõunasse on 1650 kilomeetrit. "Oma kitsamas kohas on Vietnami laius vaid 48 kilomeetrit".
Riik on kaetud vihmametsadega, mis praegu kiiresti hävivad. See piirneb idas Lõuna-Hiina merega, läänes Laose ja Kambodžaga ning põhjas Hiinaga. Riik on veidi suurem kui Malaisia.Riik on veidi väiksem kui Jaapan.
Ajalugu
Vietnami ajalugu on pikka aega iseloomustanud Hiina naabrus põhjas. Umbes 1000 aastat kuulus Põhja-Vietnam Hiinale, kuid alates 938. aastast sai riik iseseisvaks ja laienes hiljem Champa kuningriigi arvelt lõunasse. 19. sajandil koloniseeris riigi Prantsusmaa ja Teise maailmasõja ajal okupeeris riigi Jaapan. Pärast seda sõda ei olnud koloniaalimpeeriumil piisavalt ressursse, et taastada režiim, ja ta kaotas sõjalise lahingu vabastusjõudude vastu. See tõi kaasa riigi jagunemise, mis omakorda viis Vietnami sõjani, millega kaasnesid riigi suured inim- ja materiaalsed kaotused. Sõda lõppes 30. aprillil 1975 sellega, et Põhja-Vietnam võttis lõunaosa. Pärast eksperimentaalset planeerimist 1970. ja 1980. aastatel reformiti majandust turumajanduslikus suunas.
Viet
Umbes 5000 aastat tagasi elasid kaks etnilist hõimu, Lac Viet ja Au Viet, paljudes piirkondades koos teiste elanikega. Kasvava vajaduse tõttu kontrollida üleujutusi, võitluste tõttu sissetungijate vastu ning kultuuri- ja kaubavahetuse tõttu kaldusid need üksteise lähedal elavad hõimud koonduma ja integreeruma suuremaks segarühmaks.
Nende Lac Vieti hõimude hulgas oli Van Lang, mis oli kõige võimsam hõim. Selle hõimu juht ühendas hiljem kõik hõimud, et asutada 2897. aastal eKr Van Langi rahvas, nimetades end kuningas Hungiks. Järgmised põlvkonnad järgnesid oma isa jälgedes ja säilitasid selle nimetuse. Ajalooliste dokumentide põhjal piiritlesid uurijad Van Langi rahva asukoha korrelatiivselt praeguste Põhja- ja Põhja-Kesk-Vietnami piirkondadega ning tänapäeva Kwangsi (Hiina) lõunaosaga. Van Langi rahvas kestis kuni 3. sajandini eKr.
Óc Eo võis olla 1. ja 7. sajandi vahelisel ajal Funani kuningriigi aktiivne sadam.
Dong Soni tsivilisatsioon, mis hõlmas suurt osa Kagu-Aasiast, oli ka Vietnami ajaloo algus. Aastal 221 eKr tungisid Qinid Vieti hõimude maale. Au-Vieti hõimude liidu juhil Thuc Phanil õnnestus vaenlased välja tõrjuda ja ta kuulutas end kuningaks An Duong Vuong ja oma territooriumi Au Lac Nation (257-207 eKr). Aastal 208 eKr tungis Qini dünastia kindral nimega Triệu Đà Au Lac'ile sisse. An Duong Vuong ebaõnnestus seekord. Selle tulemusena domineerisid põhjapoolsed feodaalid järgmise üheteistkümne sajandi jooksul kordamööda riigis, kehtestades oma karmi režiimi riigis ja jagades riigi tundmatute nimedega halduspiirkondadeks ja -ringkondadeks. Riigi nime Au Lac ei saanud aga rahva igapäevaelust kustutada.
Aastal 207 eKr asutas Triệu Đà riigi nimega Nam Việt, mis hõlmas Lõuna-Hiinat ja Punase jõe deltat. Algse Nam Việt'i ajalooline tähtsus on endiselt vastuoluline, sest mõned ajaloolased peavad seda Hiina okupatsiooniks, teised aga usuvad, et tegemist oli iseseisva ajastuga. Suurema osa ajast alates 111. aastast eKr kuni 10. sajandi alguseni oli Vietnam järjestikuste Hiina dünastiate võimu all. Aeg-ajalt üritati iseseisvusliikumisi, kuid Hiina väed surusid need kiiresti maha.
Champa kuningad (vietnami keeles Chiêm Thành) alustasid Mỹ Sơnis hinduistlike templite ehitamist 4. sajandil pKr.
Hội An asutati kaubandussadamana Nguyễni isand Nguyễn Hoàng poolt millalgi 1595. aasta paiku.
Imperial City, Huế tööd algasid 1804. aastal.
IndoChina
1858. aasta septembris okupeeris Prantsusmaa Đà Nẵng. Cochinchina oli Prantsuse koloonia aastatel 1862-1948.
1930. aastal asutas Nguyễn Ái Quốc Vietnami Iseseisvusliidu (Việt Nam Ðộc Lập Ðồng Minh Hội), mis on tuntud ka kui Việt Minh.
Jaapanlased vallutasid Vietnami Teises maailmasõjas. Việt Minh võitles nii jaapanlaste kui ka Vichy prantslaste vastu.
Kui jaapanlased said lüüa, alustas Vietnami rahvas Việt Minhi juhtimisel augustirevolutsiooni.
2. septembril 1945 luges Nguyễn Ái Quốc (kes nimetas end nüüd Hồ Chí Minhiks, mis tähendab "Hồ (tavaline perekonnanimi), kellel on valguse tahe") Hànội Ba Ðình'i väljakul Vietnami Demokraatliku Vabariigi iseseisvusdeklaratsiooni ette. See põhines Ameerika iseseisvusdeklaratsioonil.
Hồ Chí Minh juhtis Việt Minhi iseseisvussõda Prantsusmaast.
1. juunil 1946 kuulutati välja "Cochinchina autonoomne vabariik" (République Autonome de Cochinchine), et nurjata Việt Minhi soovi valitseda kogu Vietnami.
Sõda Prantsusmaa ja Việt Minhi vahel kestis 1946-1954. Prantslased said 1954. aastal pärast Dien Bien Phu lahingut lüüa.
Põhja- ja Lõuna-Vietnam
Seejärel jagunes riik Põhja- ja Lõuna-Vietnamiks. Pärast iseseisvuse saavutamist andsid prantslased Lõuna-Vietnamile Mekongi deltas asuva maa, mis oli osa Kambodžast. Antikommunistlikul Ameerika Ühendriikidel oli lõunas suur mõju, põhjaosa kontrollis kommunistlik ja natsionalistlik Việt Minh. Hồ Chí Minh oli kogu riigis äärmiselt populaarne, sest ta oli pärast aastatepikkust võitlust ainus allesjäänud juht, mistõttu sai temast (Põhja)Việtnam'i Demokraatliku Vabariigi president. Lepiti kokku, et riik ühendatakse taas 1956. aasta valimistega. Kuid ameeriklased ja lõunapoolne valitsus takistasid valimiste toimumist, sest nad eeldasid, et Hồ Chí Minh võidab, sest kommunistlik Põhja-Vietnam keeldus vabu valimisi korraldamast. Dwight Eisenhower ütles, et ta arvas, et Hồ võidaks umbes 80% häältest, kui valimised toimuksid, sest enamus elanikkonnast oli põhjas, millele lisandusid Ho vähesed toetajad lõunas.
Peagi oli USA sõjas Vietnami vastu. Seda sõda nimetati Ameerika sõjaks, Vietnami sõjaks või teiseks Indohiina sõjaks. Peagi sai Lõuna-Vietnamist sõjaline diktatuur, kus olid mõned põhivabadused. Lõunaarmee kõrvaldas võimult vastuolulise Ngo Dinh Diemi ja tappis ta.
2. septembril 1969, iseseisvuspäeval, suri president Hồ Chí Minh südamepuudulikkusesse.
Ühinemine
30. aprillil 1975 vallutas Rahvuslik Vabastusrinne N.V.A. abiga Sàigòni ja nimetas selle kiiresti ümber Hồ Chí Minh Cityks, mis on Vietnami pealinn. Riik taasühendati täielikult 2. juulil 1976 Vietnami Sotsialistliku Vabariigina.
Vietnami piirkonnad
Selle 1886. aasta Indo-Hiina kaardi idarannikul on näidatud Tšotšina.
Provints
Vietnam on jagatud 58 provintsiks. On ka viis linnavalitsust, millel on provintsi pädevus.
| Punase jõe delta Bac NinhHa | Keskranniku põhjaosa Ha TinhNghe | Kirde Bac GiangBac | Loode Dien BienHoa |
| Central Highlands Dak LakDak | Keskranniku lõunaosa Binh DinhBinh | Kagu Vung Tau (Ba Ria-Vung Tau) | Mekongi jõe delta An GiangBac |
Vietnami provintsid on jagatud (valitsuse poolt) provintsilinnadeks ja provintsideks.
Teadus ja tehnoloogia
Meedia ütles 2011. aastal, et investeeringud teadusesse ja tehnoloogiasse moodustasid 2% SKPst.
"Vietnam ei paku üliõpilastele mingeid stiimuleid, et nad naaseksid Vietnami oma välismaistest kraadiõppekavadest", arvas (2011. aastal) prantsuse füüsik Pierre Darriulat.
Seotud leheküljed
- Vietnami jõgede loetelu
- Vietnam olümpiamängudel
- Vietnami jalgpallikoondis
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vietnami täisnimi?
V: Vietnami täielik nimi on Vietnami Sotsialistlik Vabariik.
K: Millised riigid piirnevad Vietnamiga?
V: Vietnami naaberriigid on Hiina, Laos ja Kambodža.
K: Kas Vietnami valitsus on kommunistlik?
V: Jah, Vietnam on üks viiest riigist, kus on endiselt kommunistlik valitsus.
K: Mis on Vietnami pealinn?
V: Vietnami pealinn on Hanoi.
K: Millal toimus Vietnami iseseisvumine?
V: Vietnami iseseisvus toimus 2. septembril 1945, kui Hồ Chي Minh kuulutas selle uue nime all Vietnami Demokraatlikuks Vabariigiks.
K: Kuidas jagunes riik pärast iseseisvumist?
V: Pärast Vietnami iseseisvumist jagunes see kaheks poliitiliseks riigiks - Põhja-Vietnam (ametlikult Vietnami Demokraatlik Vabariik) ja Lõuna-Vietnam (ametlikult Viini Vabariik).
K: Millal algasid Vietnamis majandusreformid?
V: Majandusreformid algasid 1986. aastal, kui valitsus tegi mitmeid majanduslikke ja poliitilisi muudatusi, et saada osa maailmamajandusest.
Otsige