Vietnam
Vietnam (vietnami keeles Cộng hòa Xã hội chủ nghĩa Việt Nam) on riik Kagu-Aasias. Riigi pikaajaliseks nimeks on Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Vietnami naaberriigid on Hiina, Laos ja Kambodža. Vietnam on üks viiest allesjäänud riigist, mis usub kommunismi. Vietnami pealinn on Hanoi. Suurim linn on Ho Chi Minh City (endine Saigon). Vietnamis elab umbes 94 444 200 inimest.
Pärast Jaapani okupatsiooni 1940. aastatel võitlesid vietnamlased Prantsuse koloniaalvõimu vastu 2. septembril 1945. aastal toimunud esimeses Indohiina sõjas Vietminhi ja prantslaste vahel. Hồ Chí Minh kuulutas Vietnami iseseisvuse Prantsusmaast uue nime all Vietnami Demokraatlik Vabariik, kuid võitles Prantsuse kolonialistide vastu. 1954. aastal kuulutasid vietnamlased välja võidu Dien Bien Phus, mis toimus märtsist maini 1954 ja kulmineerus suure Prantsuse lüüasaamisega. Seejärel jagunes Vietnam kaheks poliitiliseks riigiks, Põhja-Vietnamiks (ametlikult Vietnami Demokraatlik Vabariik) ja Lõuna-Vietnamiks (ametlikult Vietnami Vabariik). Konfliktid kahe poole vahel süvenesid niinimetatud Vietnami sõjas, mille käigus Lõuna-Vietnamile avaldas USA tugevat mõju. Sõda lõppes 1975. aastal Põhja-Vietnami võiduga.
Vietnam ühendati seejärel kommunistliku valitsuse all. 1986. aastal algatas valitsus mitmeid majanduslikke ja poliitilisi reforme, millega algas Vietnami integreerumine maailmamajandusse. Aastaks 2000 oli ta sõlminud diplomaatilised suhted kõigi riikidega. Alates 2000. aastast on Vietnami majanduskasv olnud üks kõrgemaid maailmas ning 2011. aastal oli Vietnami majanduskasvu generaatori indeks 11 suurema majanduse seas kõige kõrgem. Tänu edukatele majandusreformidele sai Vietnam 2007. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks. Samuti on ta Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö ning Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni liige.
Vietnami nimed
- "Annam", mis sai alguse (või algas) hiina nimena 7. sajandil, oli koloniaalperioodil riigi üldnimetus.
- Xích Quỷ (赤鬼)
- Văn Lang (文郎/Orang)
- Âu Lạc (甌雒/Anak)
- Nam Việt (南越)
- Giao Chỉ (交趾/交阯)
- Vạn Xuân (萬春)
- An Nam (安南)
- Tĩnh Hải (靜海)
- Đại Cồ Việt (大瞿越)
- Đại Việt (大越)
- Đại Ngu (大虞)
- Đại Nam (大南)
Rahvastik
Vietnami ligikaudne rahvaarv on 97 094 658. 25,2% neist inimestest on vanuses 0-14 aastat, neist 11 954 354 on mehed ja 10 868 610 naised. 69,3% elanikkonnast on vanuses 15-64 aastat. Meeste ja naiste suhe on peaaegu võrdselt jaotunud: 31 301 879 meest ja 31 419 306 naist. 5,5% on 65-aastased ja vanemad, neist 1 921 652 on mehed ja 3 092 589 naised. Seega on kahes vanemas kategoorias rohkem naisi kui mehi.
Elanikkond ei ole ühe päritoluga. Vietnami ajaloos on välja kujunenud palju etnilisi hõime. See muudab Vietnami ajaloo ja kultuuri väga mitmekesiseks. See ei ole samasugune riik, kus iga perekond maabus riigi rannikule samal sajandil. Prantsuse ja Hiina koloniseerimine ei toonud kaasa liigset inimeste rännet Vietnami.
Tänapäeval on kultuuride segunemine suurenenud globaliseerumise ja maailma huvi mõjul. Paljusid välismaal elavaid vietnamlasi kirjeldatakse kui Viet Kieu'd. Sellel elanikkonnal on mitmeid kogukondi paljudes riikides üle maailma.
Geograafia
Riigi pikkus põhjast lõunasse on 1650 kilomeetrit. "Oma kitsamas kohas on Vietnami laius vaid 48 kilomeetrit".
Riik on kaetud vihmametsadega, mis praegu kiiresti hävivad. See piirneb idas Lõuna-Hiina merega, läänes Laose ja Kambodžaga ning põhjas Hiinaga. Riik on veidi suurem kui Malaisia.Riik on veidi väiksem kui Jaapan.
Ajalugu
Vietnami ajalugu on pikka aega iseloomustanud Hiina naabrus põhjas. Umbes 1000 aastat kuulus Põhja-Vietnam Hiinale, kuid alates 938. aastast sai riik iseseisvaks ja laienes hiljem Champa kuningriigi arvelt lõunasse. 19. sajandil koloniseeris riigi Prantsusmaa ja Teise maailmasõja ajal okupeeris riigi Jaapan. Pärast seda sõda ei olnud koloniaalimpeeriumil piisavalt ressursse, et taastada režiim, ja ta kaotas sõjalise lahingu vabastusjõudude vastu. See tõi kaasa riigi jagunemise, mis omakorda viis Vietnami sõjani, millega kaasnesid riigi suured inim- ja materiaalsed kaotused. Sõda lõppes 30. aprillil 1975 sellega, et Põhja-Vietnam võttis lõunaosa. Pärast eksperimentaalset planeerimist 1970. ja 1980. aastatel reformiti majandust turumajanduslikus suunas.
Viet
Umbes 5000 aastat tagasi elasid kaks etnilist hõimu, Lac Viet ja Au Viet, paljudes piirkondades koos teiste elanikega. Kasvava vajaduse tõttu kontrollida üleujutusi, võitluste tõttu sissetungijate vastu ning kultuuri- ja kaubavahetuse tõttu kaldusid need üksteise lähedal elavad hõimud koonduma ja integreeruma suuremaks segarühmaks.
Nende Lac Vieti hõimude hulgas oli Van Lang, mis oli kõige võimsam hõim. Selle hõimu juht ühendas hiljem kõik hõimud, et asutada 2897. aastal eKr Van Langi rahvas, nimetades end kuningas Hungiks. Järgmised põlvkonnad järgnesid oma isa jälgedes ja säilitasid selle nimetuse. Ajalooliste dokumentide põhjal piiritlesid uurijad Van Langi rahva asukoha korrelatiivselt praeguste Põhja- ja Põhja-Kesk-Vietnami piirkondadega ning tänapäeva Kwangsi (Hiina) lõunaosaga. Van Langi rahvas kestis kuni 3. sajandini eKr.
Óc Eo võis olla 1. ja 7. sajandi vahelisel ajal Funani kuningriigi aktiivne sadam.
Dong Soni tsivilisatsioon, mis hõlmas suurt osa Kagu-Aasiast, oli ka Vietnami ajaloo algus. Aastal 221 eKr tungisid Qinid Vieti hõimude maale. Au-Vieti hõimude liidu juhil Thuc Phanil õnnestus vaenlased välja tõrjuda ja ta kuulutas end kuningaks An Duong Vuong ja oma territooriumi Au Lac Nation (257-207 eKr). Aastal 208 eKr tungis Qini dünastia kindral nimega Triệu Đà Au Lac'ile sisse. An Duong Vuong ebaõnnestus seekord. Selle tulemusena domineerisid põhjapoolsed feodaalid järgmise üheteistkümne sajandi jooksul kordamööda riigis, kehtestades oma karmi režiimi riigis ja jagades riigi tundmatute nimedega halduspiirkondadeks ja -ringkondadeks. Riigi nime Au Lac ei saanud aga rahva igapäevaelust kustutada.
Aastal 207 eKr asutas Triệu Đà riigi nimega Nam Việt, mis hõlmas Lõuna-Hiinat ja Punase jõe deltat. Algse Nam Việt'i ajalooline tähtsus on endiselt vastuoluline, sest mõned ajaloolased peavad seda Hiina okupatsiooniks, teised aga usuvad, et tegemist oli iseseisva ajastuga. Suurema osa ajast alates 111. aastast eKr kuni 10. sajandi alguseni oli Vietnam järjestikuste Hiina dünastiate võimu all. Aeg-ajalt üritati iseseisvusliikumisi, kuid Hiina väed surusid need kiiresti maha.
Champa kuningad (vietnami keeles Chiêm Thành) alustasid Mỹ Sơnis hinduistlike templite ehitamist 4. sajandil pKr.
Hội An asutati kaubandussadamana Nguyễni isand Nguyễn Hoàng poolt millalgi 1595. aasta paiku.
Imperial City, Huế tööd algasid 1804. aastal.
IndoChina
1858. aasta septembris okupeeris Prantsusmaa Đà Nẵng. Cochinchina oli Prantsuse koloonia aastatel 1862-1948.
1930. aastal asutas Nguyễn Ái Quốc Vietnami Iseseisvusliidu (Việt Nam Ðộc Lập Ðồng Minh Hội), mis on tuntud ka kui Việt Minh.
Jaapanlased vallutasid Vietnami Teises maailmasõjas. Việt Minh võitles nii jaapanlaste kui ka Vichy prantslaste vastu.
Kui jaapanlased said lüüa, alustas Vietnami rahvas Việt Minhi juhtimisel augustirevolutsiooni.
2. septembril 1945 luges Nguyễn Ái Quốc (kes nimetas end nüüd Hồ Chí Minhiks, mis tähendab "Hồ (tavaline perekonnanimi), kellel on valguse tahe") Hànội Ba Ðình'i väljakul Vietnami Demokraatliku Vabariigi iseseisvusdeklaratsiooni ette. See põhines Ameerika iseseisvusdeklaratsioonil.
Hồ Chí Minh juhtis Việt Minhi iseseisvussõda Prantsusmaast.
1. juunil 1946 kuulutati välja "Cochinchina autonoomne vabariik" (République Autonome de Cochinchine), et nurjata Việt Minhi soovi valitseda kogu Vietnami.
Sõda Prantsusmaa ja Việt Minhi vahel kestis 1946-1954. Prantslased said 1954. aastal pärast Dien Bien Phu lahingut lüüa.
Põhja- ja Lõuna-Vietnam
Seejärel jagunes riik Põhja- ja Lõuna-Vietnamiks. Pärast iseseisvuse saavutamist andsid prantslased Lõuna-Vietnamile Mekongi deltas asuva maa, mis oli osa Kambodžast. Antikommunistlikul Ameerika Ühendriikidel oli lõunas suur mõju, põhjaosa kontrollis kommunistlik ja natsionalistlik Việt Minh. Hồ Chí Minh oli kogu riigis äärmiselt populaarne, sest ta oli pärast aastatepikkust võitlust ainus allesjäänud juht, mistõttu sai temast (Põhja)Việtnam'i Demokraatliku Vabariigi president. Lepiti kokku, et riik ühendatakse taas 1956. aasta valimistega. Kuid ameeriklased ja lõunapoolne valitsus takistasid valimiste toimumist, sest nad eeldasid, et Hồ Chí Minh võidab, sest kommunistlik Põhja-Vietnam keeldus vabu valimisi korraldamast. Dwight Eisenhower ütles, et ta arvas, et Hồ võidaks umbes 80% häältest, kui valimised toimuksid, sest enamus elanikkonnast oli põhjas, millele lisandusid Ho vähesed toetajad lõunas.
Peagi oli USA sõjas Vietnami vastu. Seda sõda nimetati Ameerika sõjaks, Vietnami sõjaks või teiseks Indohiina sõjaks. Peagi sai Lõuna-Vietnamist sõjaline diktatuur, kus olid mõned põhivabadused. Lõunaarmee kõrvaldas võimult vastuolulise Ngo Dinh Diemi ja tappis ta.
2. septembril 1969, iseseisvuspäeval, suri president Hồ Chí Minh südamepuudulikkusesse.
Ühinemine
30. aprillil 1975 vallutas Rahvuslik Vabastusrinne N.V.A. abiga Sàigòni ja nimetas selle kiiresti ümber Hồ Chí Minh Cityks, mis on Vietnami pealinn. Riik taasühendati täielikult 2. juulil 1976 Vietnami Sotsialistliku Vabariigina.
Vietnami piirkonnad
Selle 1886. aasta Indo-Hiina kaardi idarannikul on näidatud Tšotšina.
Provints
Vietnam on jagatud 58 provintsiks. On ka viis linnavalitsust, millel on provintsi pädevus.
| Punase jõe delta Bac NinhHa | Keskranniku põhjaosa Ha TinhNghe | Kirde Bac GiangBac | Loode Dien BienHoa |
| Central Highlands Dak LakDak | Keskranniku lõunaosa Binh DinhBinh | Kagu Vung Tau (Ba Ria-Vung Tau) | Mekongi jõe delta An GiangBac |
Vietnami provintsid on jagatud (valitsuse poolt) provintsilinnadeks ja provintsideks.
Teadus ja tehnoloogia
Meedia ütles 2011. aastal, et investeeringud teadusesse ja tehnoloogiasse moodustasid 2% SKPst.
"Vietnam ei paku üliõpilastele mingeid stiimuleid, et nad naaseksid Vietnami oma välismaistest kraadiõppekavadest", arvas (2011. aastal) prantsuse füüsik Pierre Darriulat.
Seotud leheküljed
- Vietnami jõgede loetelu
- Vietnam olümpiamängudel
- Vietnami jalgpallikoondis
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vietnami täisnimi?
V: Vietnami täielik nimi on Vietnami Sotsialistlik Vabariik.
K: Millised riigid piirnevad Vietnamiga?
V: Vietnami naaberriigid on Hiina, Laos ja Kambodža.
K: Kas Vietnami valitsus on kommunistlik?
V: Jah, Vietnam on üks viiest riigist, kus on endiselt kommunistlik valitsus.
K: Mis on Vietnami pealinn?
V: Vietnami pealinn on Hanoi.
K: Millal toimus Vietnami iseseisvumine?
V: Vietnami iseseisvus toimus 2. septembril 1945, kui Hồ Chي Minh kuulutas selle uue nime all Vietnami Demokraatlikuks Vabariigiks.
K: Kuidas jagunes riik pärast iseseisvumist?
V: Pärast Vietnami iseseisvumist jagunes see kaheks poliitiliseks riigiks - Põhja-Vietnam (ametlikult Vietnami Demokraatlik Vabariik) ja Lõuna-Vietnam (ametlikult Viini Vabariik).
K: Millal algasid Vietnamis majandusreformid?
V: Majandusreformid algasid 1986. aastal, kui valitsus tegi mitmeid majanduslikke ja poliitilisi muudatusi, et saada osa maailmamajandusest.
