Vietnam (vietnami keeles Cộng hòa Xã hội chủ nghĩa Việt Nam) on riik Kagu-Aasias. Riigi ametlik nimi on Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Vietnami naaberriigid on Hiina, Laos ja Kambodža. Vietnam on üks vähestest riikidest, kus valitseb kommunistlik erakordne ühepartei süsteem; riiki juhib Vietnami Kommunistlik Partei. Vietnami pealinn on Hanoi ning suurim linn on Ho Chi Minh City (endine Saigon). Riigis elab ligikaudu 94 444 200 inimest.

Geograafia

Vietnam paikneb Aasia edelaosa rannikualal, ulatudes Hiina piiri lähedalt põhjas kuni Lõuna-Hiina mere äärest lõunas. Riigi maismaa on pikal ja kitsal alal, umbes 1 650 km põhjast lõunasse. Loevas geograafilises ülesehituses eristuvad olulised piirkonnad:

  • Red Riveri (Punane) tasandik põhjas, kus asub Hanoi ja tihe põllumajandus.
  • Anami mäestik (Truong Sơn ehk Annamite Range) Kesk-Vietnamis, mis eraldab ida- ja lääneosa ning on mitmekesise loodusega.
  • Mekongi delta lõunaosas — viljakas delta-ala, mis on Vietnamile eriti oluline riisi- ja kalandustoodangu poolest.

Rannikul on pikk liivarandade joon ja palju lahesoppe. Vietnamil on troopiline ja subtroopiline kliima, domineerivad monsoonid, mitu kliimavöötmeulatust ning hooajalised sademete mustrid. Riik on ka tundlik kliimamuutuse mõjude, näiteks merepinna tõusu ja üleujutuste suhtes, mis ohustavad eelkõige Mekongi delta elukeskkonda.

Ajalugu

Pärast teise maailmasõja aegset Jaapani okupatsiooni võitlesid vietnamlased Prantsuse koloniaalvõimu vastu. 2. septembril 1945 kuulutas Hồ Chí Minh Vietnami iseseisvuse ning sündis Vietnami Demokraatlik Vabariik, kuid järgnenud pinged viisid 1946–1954 toimunud esimese Indohiina sõjani (Vietminh vs prantslased). 1954. aasta Dien Bien Phu lahingu (märts–mai 1954) järel said prantslased lüüa ja Vietnam jagunes kaheks osaks: Põhja-Vietnam (ametlikult Vietnami Demokraatlik Vabariik) ja Lõuna-Vietnam (ametlikult Vietnami Vabariik).

Võimuvõitlus ja ideoloogilised lõhed eskaleerusid 1950.–1970. aastatel ning lõid aluse laiaulatuslikule konfliktile, mida tuntakse Vietnami sõja nime all. Selles konfliktis sekkus tugevalt ka Ameerika Ühendriikide sõjaline abi Lõuna-Vietnamile; sõda lõppes 1975. aasta lõpus Põhja-Vietnami võiduga ja riigi taasühinemisega kommunistliku valitsuse all 1976. aastal.

Pärast sõda juhtus riigis keeruline ümberkorraldamiste periood (sh ümberõppe- ja kolhoosikorraldused ning rahvusmajanduse ümberkorraldamine). 1979 puhkes ka relvastatud piirikonflikt Hiinaga. 1986. aastal algatatud reformipoliitika Đổi Mới (majanduslik ümberkujundamine) tähistas pöördepunkti: hakati järk-järgult avama majandust turumajanduse elementidele, soodustati eraettevõtlust ja välisinvesteeringuid ning suunati riik integreeruma rahvusvahelisse majandussüsteemi.

Poliitika ja riigikorraldus

Vietnam on üheparteiline sotsialistlik vabariik, kus juhtivaks jõuks on Vietnami Kommunistlik Partei. Riigi juhtorganiteks on presidendi institutsioon, ülemkohus ja ülemnõukogu (parlament), kuid partei roll on poliitilises struktuuris määrav. Alates 1990. aastatest on toimunud rahvusvahelise diplomaatia laienemine ning Vietnam on sõlminud suhteid paljude riikidega; ta on ka ASEANi liige (liikmeks sai 1995) ja osaleb mitmetes piirkondlikes ning rahvusvahelistes organisatsioonides.

Majandus

Alates 2000. aastatest on Vietnami majanduskasv olnud püsivalt tugev ning riik on muutunud üheks kiiremini arenevaks majanduseks piirkonnas. 2007. aastal sai Vietnamiks Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige, mis kiirendas ekspordi ja välisinvesteeringute kasvu. Olulisemad majandusharud on:

  • Põllumajandus: Vietnam on maailma üheks suuremaks riisi-, kohvi (eriti robusta), pipra, jogurtipähkli (cashew) ja kummitootjaiks.
  • Tööstus ja tootmine: tekstiilitööstus, elektroonikatootmine (sh import-töötlemine ja elektroonikakomponentide kokkupanek), masinatööstus ja ehitusmaterjalid.
  • Teenused: turism (rannapiirkonnad, kultuurilised objektid nagu Hanois ja Hoi Anis), kaubandus ja finantsteenused.

Välisinvesteeringud (FDI) on olnud majanduse arengu tugisammas ja riik on liitunud mitme olulise vabakaubanduslepinguga (sh CPTPP ja RCEP), mis on avardanud ekspordi- ja toodanguvõimalusi. Samas seisab Vietnam silmitsi ka väljakutsetega: infrastruktuuri vajadused, sissetulekute erinevused piirkondade vahel, keskkonnaprobleemid ja korruptsiooniga seotud küsimused.

Väljakutsed ja tulevikuväljavaated

Peamised väljakutsed on seotud kliimamuutuse mõjudega (eriti Mekongi delta üleujutused ja soolase veega sissetung), keskkonnasaastete vähendamisega ning jätkusuutliku majanduskasvu tagamisega. Samas annavad tugev ekspordisektor, noor ja tööjõuline elanikkond ning järjepidevad reformid perspektiivi edasise arengu jätkumiseks. Eesti ja paljud teised riigid arendavad Vietnami suheteid nii majanduslikult kui kultuuriliselt ning Vietnam ise pingutab rahvusvahelise koostöö laiendamise nimel.