Vietnami provints (vietnami keeles: Tỉnh) on riigi esimese astme haldusüksus. Vietnami haldussüsteemis on provintside kõrval veel tsentraalselt juhitavad suurlinnad (Thành phố trực thuộc trung ương), mis on samal tasemel provintsidega. Kokku on Vietnamis 58 Tỉnh ning 5 tsentraalselt juhitavat suurlinna (seisuga 2024), näiteks Hà Nội ja Thành phố Hồ Chí Minh.
Provints jaguneb administratiivselt mitmeks piirkonnaks: provintsi tasemel paiknevad linnad ja maakonnad. Tavapärased rajooni-taseme üksused on provintsi linnad ja väikelinnad ning maalised rajoonid (vietnami keeles: Thành phố trực thuộc tỉnh, Thị xã ja Huyện). Mõned tsentraalselt juhitavad suurlinnad jagunevad samuti sarnasteks üksusteks, kuid nende haldusstaatus on provintsiga võrreldes eraldiseisev.
Suuremates linnades on olemas linnaosad (vietnami keeles: Quận), mida omakorda jagavad väiksemad üksused: vietnami keeles Phường (wards—linnaosade alluvad linnaosad/kvartalid). Maapiirkondades ja maalistel maakondadel on oma alamjaotused: külad ja asulad Xã (communes) ning valla- või alevikesed Thị trấn. Üldine hierarhia on seega: provints (Tỉnh) → rajoonitase (Thành phố trực thuộc tỉnh / Thị xã / Huyện) → alamüksused (Quận / Phường / Xã / Thị trấn).
Provintsi juhib valitud provintsinõukogu (People's Council) ja täidesaatev elund on provintsi täitevkomitee (People's Committee). Provintsi halduskeskus ehk provintsi pealinn (tỉnh lỵ) asub tavaliselt ühes provintsi linnadest.
Igas provintsis on rohkem jaotusi:
- Thành phố trực thuộc tỉnh — provintsi kuuluv linn (suurem linn provintsi piires), mis võib sisaldada Quận (linnaosasid) ja Phường (wards).
- Thị xã — väike linn või alev, millel on nii linnalisi kui maalisi osi ning mis jaguneb Phường ja Xã vahel.
- Huyện — maapiirkonna maakond/rajoon, mis koosneb valdadesest üksustest: Xã (kommuunid) ja Thị trấn (alevikud/township'id).
- Quận — urbanistlik linnaosa, tavaliselt suuremates linnades; jaguneb Phường (ward'ideks).
- Phường, Xã, Thị trấn — madalaima taseme omavalitsusüksused vastavalt linnalistele kvartalitele, kommuunidele ja alevikele.
Need haldusjaotused määravad ära kohaliku planeerimise, teenuste osutamise, maksustamise ja maade kasutamise korra. Haldusstruktuur võib kohati piirkonniti erineda: mõnes provintsis on rohkem provintsi linnu, teises domineerivad maapiirkonnad. Muudatused (nt rajoonide tõstmine linnastaatusse või üksuste ühendamine) toimuvad kohtade arengu ja poliitiliste otsuste põhjal.