Esimene Indohiina sõda}}
Esimene Indohiina sõda kestis Prantsuse Indohiinas 19. detsembrist 1946 kuni 1. augustini 1954. Teised sõja nimetused on Prantsuse Indohiina sõda, Prantsuse-vietnami sõda, Prantsuse-Vietnami sõda, Prantsuse-Vietnami sõda, Indohiina sõda, Prantsusmaa määrdunud sõda ja Prantsuse-vietnami vastupanusõda tänapäeva Vietnamis. Sõda peeti Prantsuse Liidu Prantsuse Kaug-Ida Ekspeditsioonikorpuse, mida juhtis Prantsusmaa ja toetas keiser BảoĐại Vietnami Rahvuslik Armee ühelt poolt, ja Việt Minhi, mida juhtisid HồChí Minh ja Võ Nguyên Giáp, teiselt poolt. Suurem osa lahingutegevusest toimus Põhja-Vietnamis Tonkinis, kuid konflikt levis üle kogu riigi ja laienes ka naaberriikide Prantsuse Indohiina protektoraatidesse Laosesse ja Kambodžasse.
Pärast Teist maailmasõda okupeerisid prantslased Indohiina uuesti. Enne seda oli see territoorium olnud Jaapani impeeriumi osa. Việt Minh alustas mässu Prantsuse võimu vastu. Sõja esimesed aastad hõlmasid madalatasemelist maamässu Prantsuse võimu vastu. Kuid pärast seda, kui Hiina kommunistid jõudsid 1949. aastal Vietnami põhjapiirini, muutus konflikt konventsionaalseks sõjaks kahe armee vahel, millel olid Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu poolt tarnitud moodsad relvad.
Prantsuse Liidu väed hõlmasid kogu endise impeeriumi koloniaalvägede (Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Laose, Kambodža, Vietnami ja Vietnami rahvusvähemuste väed), Prantsuse kutsealade ja Prantsuse võõrleegioni üksuste väed. Valitsused keelasid suurlinnade värbajate kasutamise, et sõda ei muutuks kodus veelgi ebapopulaarsemaks. Prantsuse vasakpoolsete ja intellektuaalide (sealhulgas Sartre'i) toetajad nimetasid seda 1950. aasta Henri Martini afääri ajal "räpaseks sõjaks" (la sale guerre).
Prantslaste strateegia oli sundida Việt Minh ründama hästi kaitstud baasi, mis asus logistikatee lõpus asuvas kauges riigiosas. See strateegia sai kinnitust Na San'i lahingus. Sõja suur probleem oli ehitusmaterjalide (eriti betooni) puudus. Raske maastiku tõttu, kus puudusid teed, ei saanud kasutada tanke ja õhutõrje tagamine oli keeruline. See muutis piirkonna tõhusa kaitsmise peaaegu võimatuks.
Pärast sõda tegi Genfi konverents 21. juulil 1954. aastal Vietnami ajutise jaotuse 17. paralleeli juures. Việt Minh sai kontrolli põhjaosa üle, Hồ Chí Minhi juhitud Vietnami Demokraatlikuks Vabariigiks nimetatud territooriumil. Piirkond 17. paralleelist lõuna pool muudeti keiser BảoĐại alluvuses Vietnami riigiks. Seda tehti selleks, et takistada Hồ Chí Minhil saada kontrolli kogu riigi üle. Aasta hiljem kukutas Bảo Đại oma peaministri Ngô Đình Diệm'i, luues Vietnami Vabariigi. Diemi keeldumine alustada Põhja-Vietnamiga läbirääkimisi üleriigiliste valimiste korraldamise üle 1956. aastal, nagu Genfi konverentsil oli soovitatud, viis lõpuks 1959. aastal Lõuna-Vietnamis taas sõja puhkemisele - teisele Indohiina sõjale.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse ka Esimest Indohiina sõda?
V: Esimene Indohiina sõda on tuntud ka kui Prantsuse Indohiina sõda, Prantsuse-vietnamivastane sõda, Prantsuse-Vietnami sõda, Prantsuse-Vietnami sõda, Indohiina sõda, Prantsusmaa määrdunud sõda ja Prantsuse-vietnamivastane vastupanusõda tänapäeva Vietnamis.
K: Kes juhtis Prantsuse Liidu vägesid?
V: Prantsuse Liidu vägesid juhtis Prantsusmaa ja neid toetas keiser Bảo ׀ại Vietnami rahvusarmee.
K: Kes oli konflikti teisel poolel?
V: Việt Minh, mida juhtisid Hồ Chם Minh ja Vץ Nguyךn Giבp, oli konflikti teisel poolel.
K: Kus toimus suurem osa lahingutegevusest?
V: Suurem osa lahingutegevusest toimus Põhja-Vietnamis Tonkinis.
K: Kas konflikt levis Vietnamist väljapoole?
V: Jah, see levis ka naabruses asuvatesse Prantsuse Indohiina protektoraatidesse Laosesse ja Kambodžasse.
K: Millal see sõda algas?
V: See sõda algas 19. detsembril 1946.
K: Millal see sõda lõppes?
V: See sõda lõppes 1. augustil 1954.
