Hồ Chí Minh — Vietnami riigimees ja iseseisvuse eestvõitleja (1890–1969)
Hồ Chí Minh — Vietnami riigimees, president ja iseseisvuse eestvõitleja (1890–1969): elu, poliitika ja võitlus Vietnami vabaduse eest.
Hồ Chí Minh, sündinud Nguyễn (tavaline Vietnami perekonnanimi) Sinh Cung (19. mai 1890 - 2. september 1969) oli Vietnami Demokraatliku Vabariigi (hiljem Vietnami Sotsialistlik Vabariik) juht (1945-1955 peaminister ja 1945-1969 president).
Mõnikord on teda võrreldud teiste pikaajaliste riigijuhiga — näiteks Robert Walpole — peamiselt tema pikaajalise mõjuga riigielule. Ta pühendas oma elu Vietnami koloniaalvõimu vastu võitlemisele ja iseseisvuse saavutamisele ning juhtis poliitiliselt ja sõjaliselt seda protsessi nii Prantsuse kolonialismi kui ka hilisema sõjalise sekkumise vastu.
Varajane elu ja rahvusvaheline tegevus
Nguyễn Sinh Cung adopteeris hiljem mitu nime (sh Nguyễn Tất Thành, Nguyễn Ái Quốc ja lõpuks Hồ Chí Minh), töötas noorukina meremehena ja rändas laialt Aasias ja Euroopas. Ta kokkusai rahvusvahelise töölis- ja sotsialistliku liikumisega, elades mitmeid aastaid Prantsusmaal, kus ta osales poliitilises tegevuses ja avaldas kriitikat Prantsuse koloniaalpoliitika vastu. 1920. aastatel võttis ta osa kommunistlikest ringkondadest ja aitas lõpuks kaasa Indohiina Kommunistliku Partei (hiljem Vietnami Kommunistlik Partei) kujunemisele.
Võitluse juhtimine ja iseseisvuse väljakuulutamine
Teise maailmasõja järel, Jaapani okupatsiooni katkestamisel, organiseeris Hồ Chí Minh kodumaised vastupanuliikumised (Viet Minh) ja juhatas 1945. aasta augustirevolutsiooni, mille käigus keelati Prantsuse võimu järelejäänud mõju ning 2. september 1945 kuulutati välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi iseseisvus. Tema isiklik positsioon ja võime ühendada erinevaid jõude mängisid tähtsat rolli riigi loomisel.
Sõjad, diplomaatia ja sisepoliitika
Pärast iseseisvusdeklaratsiooni järgnes pikk konflikt Prantsusmaaga (Esimene Indohiina sõda), mis lõppes 1954. aasta Genfi kokkulepetega ja riigi jagunemisega põhja- ja lõunapoolsesse võimupiirkonda. Hồ Chí Minh juhtis Põhja-Vietnami valitsust ja toetas militariseeritud vastupanu Lõuna-Vietnami režiimi vastu, mis hiljem eskaleerus Ameerika Ühendriikide suurenenud sekkumiseni (Vietnami sõda / Teine Indohiina sõda).
Sisepoliitiliselt algatas Põhja-Vietnam varajases sotsialistlikus ümberkorraldused, sh maareformid ja majanduse ülevõtmise protsessid. Need poliitikameetmed aitasid luua uue riikliku korra, kuid nendega kaasnesid ka rängad repressioonid ja inimkannatused – see on üks neist aspektidest, mille üle on ajaloouurijad ja avalikkus vaielnud.
Isiksus, kirjutised ja pärand
Hồ Chí Minh oli tuntud lihtsa elustiili, sihiteadliku propagandatöö ja tugeva karisma poolest. Tema kirjutised, kõned ja pseudonüümid aitasid kujundada Vietnami rahvuslikku identiteeti 20. sajandi keskel. Pärast surma 1969. aastal on tema memoriaal ja mausoleum Hanois saanud rahvusliku mälupaiga ning tema kuju ja nime kasutatakse laialdaselt riiklikus sümboolikas (nt tänavad ja institutsioonid kandmas tema nime).
Tema pärand on keeruline: Vietnamis on ta ulatuslikult austatud kui riigi iseseisvuse juht ja rahvusliku vabaduse sümbol, samas kui rahvusvaheliselt ja teaduslikus debatis hinnatakse kriitiliselt ka repressiivseid poliitilisi samme ja sõjalisi tagajärgi. Tema elu ja tegevus jäävad oluliseks uurimis- ja vaidlusteemaks nii Vietnami kui ka maailmaajaloo kontekstis.
Biograafia
Varajane elu
"Hồ Chí Minh", mis tähendab "Hồ, kellel on valguse tahe", ei olnud tema tegelik nimi. Ta võttis selle nime 1945. aasta augustirevolutsiooni ajal. Tema sünni ajal oli tema nimi Nguyễn Sinh Cung. Kümneaastaselt muutis ta oma nime Nguyễn Tất Thànhiks, vastavalt konfutsianistlikule traditsioonile. Hiljem kasutas ta mitmeid "pseudonüüme" (valenimesid). Peale "Hồ Chí Minh" oli tema kõige kuulsam nimi ilmselt Nguyễn Ái Quốc, mis tähendab "Nguyễn (kaugelt kõige levinum Vietnami perekonnanimi), kes armastab oma riiki". Vietnami inimesed kutsuvad teda tavaliselt Bác Hồ (onu Hồ).
Nguyễn õppis aastatel 1919-23 Pariisis. Nende nelja aasta jooksul hakkas ta järgima kommunismi ja hakkas uskuma, et Vietnam - tollane Prantsuse koloonia - peaks olema iseseisev. Selle aja jooksul kirjutas ta Ameerika Ühendriikide presidendile Woodrow Wilsonile kirja, mida ignoreeriti, paludes USA sõjalist abi, et aidata kukutada Prantsuse koloniaalvalitsejad. Ta astus Prantsuse Kommunistlikku Parteisse ja hakkas Kominterni Aasia haru liikmena korrapäraselt Moskvas käima.
Iseseisva Vietnami loomine (sõda prantslastega)
Hồ juhtis aastatel 1945-1954 revolutsiooni Vietnami Prantsuse valitsejate vastu. Pärast prantslaste kukutamist loodi riigi põhjaosas Nõukogude Liidu ja Hiina toetusel kommunistlik režiim, mida ta ise juhtis nii presidendi kui ka peaministrina. Riigi lõunapoolele loodi mittekommunistlik valitsus, mida toetasid Ameerika Ühendriigid, sest Ameerika Ühendriigid ei tahtnud, et kogu Vietnam oleks kommunistlik. See oli tingitud sellest, et Ameerika Ühendriigid võitlesid tollal külma sõja vastu.
| Vietnami nimi | |
| Vietnami | Hồ Chí Minh |
| 胡志明 | |
| Vietnami sünninimi | |
| Vietnami | Nguyễn Sinh Cung |
| 阮生恭 | |
Vietnami sõda (Ameerika Ühendriikidega)
Kui Lõuna-Vietnam ja Ameerika ei pidanud kinni oma lubadusest korraldada valimised ja ühendada kaks poolt üheks riigiks, viis Hồ Vietnami sõjalisse ja poliitilisse võitlusesse, et viia lõunapoolsed riisipõllud oma kommunistliku võimu alla. Järgnes kaks aastakümmet kestnud sõda, milles hukkusid miljonid vietnamlased. Ameerika Ühendriigid toetasid Lõuna-Vietnami sõjalise abiga, samal ajal kui Nõukogude Liit (eesotsas Nikita Krushtshovi ja seejärel Leonid Brežneviga) ja Hiina Rahvavabariik (eesotsas Mao Zedongiga) jätkasid Põhja-Vietnami sõjategevuse toetamist.
Lõpuks võitis Põhja-Vietnam sõja mitu aastat pärast Hồ Chí Minhi surma.
Surm ja pärand
Hồ Chí Minh suri 2. septembri 1969. aasta hommikul diabeedi ja südameprobleemide tõttu südameataki tagajärjel.
Oma testamendis soovis ta, et ta tuhastataks ja tema tuhk maetaks Vietnami põhja-, kesk- ja lõunapoolsetele küngastele. Pärast tema surma palsameerisid tema järgijad siiski tema keha ja panid selle hauakambrisse, mausoleumisse, kus teda tänapäevalgi austatakse.
1976. aastal nimetas võidukas kommunistlik põhjaosa Nõukogude Liidu eeskujul mittekommunistliku lõunaosa pealinna Saigoni oma juhi auks ümber Ho Chi Minh Cityks.
| Ametiasutuste kontroll |
|
1946 Hồ Chi Minhi pöördumine USA presidendile Harry Trumanile, milles ta palub Trumanilt abi võitluses prantslaste vastu.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Hồ Chي Minh?
V: Hồ Chي Minh oli Vietnami Demokraatliku Vabariigi ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi juht.
K: Mis oli tema sünninimi?
V: Tema sünninimi oli Nguyễn Sinh Cung.
K: Millal ta sündis?
V: Ta sündis 19. mail 1890. aastal.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 2. septembril 1969. aastal.
K: Millist tüüpi valitsust ta juhtis?
V: Ta juhtis nii Vietnami Demokraatlikku Vabariiki kui ka Vietnami Sotsialistlikku Vabariiki.
Otsige