Režiim: mõiste, riigivalitsemise tüübid ja võimuvahetuse viisid
Avasta, mis on režiim, millised on riigivalitsemise tüübid ja kuidas võimuvahetused (valimised, revolutsioon, riigipööre) toimivad.
Režiim on tavaliselt need juht ja teised inimesed ning institutsioonid, kes juhivad suveräänse riigi valitsust ning määravad, kuidas riiki valitsetakse. Režiim hõlmab nii inimesi ja parteisid kui ka reegleid, ametkondi ja arusaamu võimu õiguslikust ja praktilisest alusest. Mõnikord räägitakse režiimist ka kui valitsemise süsteemist.
Tüübid ja erisused
Režiimid võivad olla väga erinevad. Peamised tüübid on näiteks:
- Demokraatia — võim vahetub rahva kaudu valimistel; valitsus tegutseb seaduste järgi ja seal on tavaliselt mitmeparteisüsteem ning kodanikuõigused.
- Autoritaarne režiim — võim on koondunud väikeses grupis või ühe juhi käes, avalik poliitiline konkurents on piiratud.
- Totalitaarne režiim — püütakse kontrollida nii poliitilist elu kui ka ühiskonna teisi aspekte (meedia, majandus, isiklik elu) väga laialdaselt.
- Hübriid- või pooldemokraatlikud režiimid — riigil on formaalsed demokraatlikud institutsioonid, kuid need ei toimi täielikult vaba ja ausa konkurentsi tingimustes.
- Monarhia, üheparteiline süsteem, sõjaväeline režiim — erinevaid versioone ja segavorme esineb ajaloo ja regiooni põhjal palju.
Mõisteid kasutatakse eri kontekstides erinevalt: tänapäevases rahvusvahelises kõnepruugis nimetatakse sageli valitsusi administratsioonideks, et eristada neid isiklikest diktaatoritest — näiteks rõhutades, et täitevvõim ei oma kogu riiki ega kogu võimu üksi, vaid jagab seda seadusandliku võimuga. Ka kohtuvõim on eraldi; Kohtuid ei peeta tavaliselt režiimi osaks, sest nende roll on õigusemõistmine ja väidetav sõltumatus.
Mis ühendab eri režiime?
Kuigi režiimid erinevad, on mõned funktsioonid ja vajadused kõigil sarnased:
- Režiim vajab võimul püsimiseks abi inimestelt ja organisatsioonidelt väljaspool keskvõimu — näiteks sõjaväes või erakonnas.
- Sõjavägi ja politsei täidavad režiimi käske ning neil on jõud tagada korratus või mahasurutud vastupanu; kui jõuorganeid ei toetaks, oleks režiimi muutmine jõu abil lihtsam.
- Kaubandust ja makse reguleerib režiim; see võib otsustada, kuidas ja kellelt raha kaasa võtta (maksud, sanktsioonid, riigiettevõtted).
- Režiim esindab riiki välissuhtluses ning sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja kokkuleppeid.
Võimu vahetuse viisid
Režiimid võivad võimu saada ja kaotada erinevatel viisidel. Ajalooliselt oli kuni 20. sajandini väga tavapärane, et režiimi vahetasid riigipööre, sissetung või revolutsioon. Need meetodid on sageli vägivaldsed ja toovad suuri muutusi kiiresti, kuid ka suure hulga riskidega.
Alates 20. sajandist on rahumeelne üleminek muutunud tavalisemaks: enamik riike kasutab nüüdsest valimiste teel toimuvat võimuvahetust — seda nimetatakse esindusdemokraatiaks. Rohkem kui pool maakera rahvast elab nüüd riikides, kus formaliseeritud valimised on peamise võimuvahetuse viis. Rahumeelne üleminek eeldab tavaliselt seadusi, institutsioone, usaldust valimissüsteemi ja mõnikord ka vaidluste lahendamise mehhanisme.
Lisaks on olemas ka rahvusvahelise mõju ja surve vorme (majanduslikud sanktsioonid, diplomaatiline eraldatus), ning tehnoloogilised ja ideoloogilised vahendid, mis võivad sundida või soosida muutusi ilma otsese sõjalise sekkumiseta.
Rahvusvaheline tunnustus ja lepingud
Mõnel juhul ei loe väli- või sisepoliitiline päritolu: kui režiim suudab oma riigi nimel lepinguid sõlmida ja neid ellu viia, siis see režiim esindab riiki organisatsioonides nagu ÜRO või Maailma Kaubandusorganisatsioon. Rahvusvaheline tunnustus ja suutlikkus täita lepingulisi kohustusi on olulised kaubanduse, abi ja diplomaatiliste suhete toimimiseks.
Väliste sekkumiste ja muutuste piirid
Kui üks riik või organisatsioon soovib, et režiim teises riigis muutuks, on tema vahendid tavaliselt piiratud. Tavapärased meetodid on kas otsene vägivallaline sekkumine või katse mõjutada valimisi ja sisejulgeolekut. Selline tegevus on riskantne ja võib kaasa tuua rahvusvahelisi tagajärgi. Sageli on sekkumine ka vastastikuste ähvarduste ja konfliktide põhjus, eriti kui üks režiim tajub ohtu oma julgeolekule või huvidele.
Kokkuvõtlikult: režiim ei ole ainult üks inimene, vaid kogum inimesi, institutsioone ja reegleid, mis määravad, kuidas riiki juhitakse. Režiimide mitmekesisus ja muutumise viisid peegeldavad ajaloolisi, kultuurilisi ja majanduslikke tingimusi, samuti rahvusvahelisi suhteid ja siseriiklikke institutsioone.
Küsimused ja vastused
K: Mis on režiim?
V: Režiim on juht ja teised inimesed, kes juhivad suveräänse riigi valitsust.
K: Kuidas saavad režiimid võimule?
V: Sõltuvalt ajast ja kohast võivad režiimid saavutada võimu mitmel viisil, näiteks valimiste kaudu või jõuga, näiteks riigipöörde, sissetungi või revolutsiooni teel.
K: Mis on esindusdemokraatia?
V: Esindusdemokraatia on see, kui võim on jagatud täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel, kusjuures kohtuvõim on režiimist eraldi. Seda kasutab praegu rohkem kui pooled inimesed Maal.
K: Mida on režiimil vaja, et võimul püsida?
V: Režiim vajab võimul püsimiseks abi inimestelt väljaspool teda ja tema valitsust - need võivad olla sõjaväes või erakonnas. Sõjavägi ja politsei alluvad režiimi käskudele, mis võimaldab neil säilitada kontrolli kodanike üle.
K: Kuidas suhtlevad teised riigid üksteise režiimidega?
V: Kui paljud režiimid peavad läbirääkimisi rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks ÜROs või Maailma Kaubandusorganisatsioonis, ei ole oluline, kuidas igaüks neist oma võimu saavutas - oluline on vaid see, et nad suudavad kokku leppida tingimustes, mida kõik nende riigis järgivad.
K: Kas keegi saab teise riigi režiimi muuta ilma vägivallata või selle valimistesse sekkumata?
V: Üldiselt ei - kui keegi tahab teise riigi režiimi muuta, peab ta tavaliselt kasutama vägivalda või sekkuma selle riigi valimisprotsessi. See juhtub sageli siis, kui üks režiim ähvardab teist.
Otsige