Riigikord
Režiim on juht ja teised inimesed, kes juhivad suveräänse riigi valitsust.
On olemas palju erinevaid režiime. Nad võivad saavutada võimu mitmel viisil. Sõltuvalt ajast ja kohast ning kohalikust tsiviilpoliitikast, näiteks valimissüsteemist, võivad nad võimu ka mitmel viisil kaotada. Kuni 20. sajandini oli kõige tavalisem viis, kuidas režiim võimu kaotas, riigipööre, sissetung või revolutsioon. Pärast seda muutus nende meetodite kasutamine väga ohtlikuks ja keeruliseks. Rahumeelne režiimivahetus toimub tavaliselt valimiste teel - seda meetodit kasutab nüüd enam kui pool maakera rahvast. Seda nimetatakse esindusdemokraatiaks. Selliseid režiime nimetatakse sageli administratsioonideks, et teha selgeks, et tegemist ei ole diktaatoritega, ja kuna täitevvõim ei oma kogu võimu ise - ta võib seda jagada seadusandliku võimuga. Ka kohtuvõim on eraldi. Kohtuid ei peeta tavaliselt režiimi osaks.
Mõned asjad on siiski samad, olenemata sellest, kuidas režiim võimu saavutas:
- Režiim vajab võimul püsimiseks abi inimestelt väljaspool režiimi ja valitsust - need võivad olla sõjaväes või erakonnas.
- Sõjavägi ja politsei täidavad režiimi käske ja võivad inimesi tappa. Kui nad seda ei teeks, siis oleks võimalik režiimi jõuga muuta.
- Kaubandust ja makse määrab režiim, mis võib raha ära võtta.
- Režiim räägib teiste riikidega suheldes kogu riigi nimel.
Kui paljud režiimid peavad läbirääkimisi ÜROs või Maailma Kaubandusorganisatsioonis, ei ole üldse oluline, kuidas iga režiim oma võimu sai. Oluline on ainult see, et nad suudavad kokku leppida ja panna kõiki oma riigis tegema seda, mida lepingus öeldakse.
Kui keegi tahab, et režiim teises riigis muutuks, ei ole tal tavaliselt võimalik seda teha muul viisil kui vägivalla või valimistesse sekkumise teel. See on tavaline, kui režiimi ähvardab teine režiim.
Küsimused ja vastused
K: Mis on režiim?
V: Režiim on juht ja teised inimesed, kes juhivad suveräänse riigi valitsust.
K: Kuidas saavad režiimid võimule?
V: Sõltuvalt ajast ja kohast võivad režiimid saavutada võimu mitmel viisil, näiteks valimiste kaudu või jõuga, näiteks riigipöörde, sissetungi või revolutsiooni teel.
K: Mis on esindusdemokraatia?
V: Esindusdemokraatia on see, kui võim on jagatud täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel, kusjuures kohtuvõim on režiimist eraldi. Seda kasutab praegu rohkem kui pooled inimesed Maal.
K: Mida on režiimil vaja, et võimul püsida?
V: Režiim vajab võimul püsimiseks abi inimestelt väljaspool teda ja tema valitsust - need võivad olla sõjaväes või erakonnas. Sõjavägi ja politsei alluvad režiimi käskudele, mis võimaldab neil säilitada kontrolli kodanike üle.
K: Kuidas suhtlevad teised riigid üksteise režiimidega?
V: Kui paljud režiimid peavad läbirääkimisi rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks ÜROs või Maailma Kaubandusorganisatsioonis, ei ole oluline, kuidas igaüks neist oma võimu saavutas - oluline on vaid see, et nad suudavad kokku leppida tingimustes, mida kõik nende riigis järgivad.
K: Kas keegi saab teise riigi režiimi muuta ilma vägivallata või selle valimistesse sekkumata?
V: Üldiselt ei - kui keegi tahab teise riigi režiimi muuta, peab ta tavaliselt kasutama vägivalda või sekkuma selle riigi valimisprotsessi. See juhtub sageli siis, kui üks režiim ähvardab teist.
