Põhja-Korea (ametliku nimega Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV)) on riik Korea poolsaare põhjaosas. Põhja-Korea asub Hiina, Venemaa ja Lõuna-Korea kõrval. Põhja-Korea pealinn ja suurim linn on Pyŏngyang. Riigi pindala on umbkaudu 120 000 km² ja elanike arv on hinnanguliselt umbes 25–26 miljonit (täpne number varieerub sõltuvalt allikast).

Ajalugu lühidalt

Kaasaegne Põhja-Korea tekkis 1948. aastal, pärast Jaapani kolonialismiperioodi lõppu ja Teise maailmasõja järgselt Korea poolsaare jagunemist. Nõukogude Liidu toetusel asutatud sotsialistlik valitsus kujunes põhjaosas, samal ajal kui lõunas tekkis Korea Vabariik, mille ülemaailmses kontekstis mõjutasid Ameerika Ühendriigid (viide: Ameerika Ühendriigid ja mille lõunaosas USA rajas demokraatia.). 1950–1953 puhkes Korea sõda (Korea sõjaks nimetatav konflikt), mis lõppes relvarahuga, kuid mitte ametliku rahulepinguga; poolsaart eraldab tänaseni tihedalt valvatav demilitariseeritud tsoon (DMZ).

1950.–60. aastatel tugevas liidus Nõukogude Liidu ja Hiinaga kujunes Põhja-Koreas tsentraliseeritud plaanimajandus ja üheparteisüsteem. Aja jooksul arenes Põhja-Korea oma suveräänse ideoloogia suunas – juht Kim Il-sungi välja pakutud Juche („enesemajandamise / enesekindluse” ideoloogia) rõhutas riiklikku iseseisvust. Pärast Kim Il-sungi surma aastal 1994 järgnes võimule tema poeg Kim Jong-il, kes propageeris ka sõjaväe esiletõstmist („Songun”) ja keskendas riigi ressursse julgeoleku- ja kaitsevaldkonnale. Pärast Kim Jong-ili surma 2011. aastal tõusis riigipeaks tema poeg Kim Jong-un, kes juhib riiki tänaseni.

Poliitika ja valitsemine

Riik on organiseeritud üheparteisüsteemi ja sotsialistlike põhimõtete järgi, kus majandus ja olulised ressursid on riigi kontrolli all ning poliitiline võim koondub Põhja-Korea Töölispartei juhtkonda ja Kimide dünastiasse. Valitsuse ideoloogiat iseloomustab Juche, millele on lisandunud sõjaväeline prioriteet (Songun). Tegelikkuses on poliitiline süsteem tugevalt centraliseeritud, meedia ja teave on riiklikult kontrollitud ning opositsioon ja sõltumatu ajakirjandus on praktiliselt puuduvad.

Majandus

Põhja-Korea majandus on suuresti tsentraliseeritud plaanimajandus, kus tootmine ja ressursside jaotus toimub riikliku planeerimise kaudu. Põhilised majandussektorid on tööstus (nii põllumajandus- kui ka kerg- ja rasketehnika), transport ning vähesel määral ka ekspordikindlustatud kaubandus. 1990ndate alguses Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ja varasemate kaubanduspartnerite kadu, pluss 1994–1998 kestnud näljahäda ja looduskatastroofid, põhjustasid rasket majanduslangust ja humanitaarset kriisi. Alates 2000. aastatest on olnud mõningaid katseid majanduse reformimiseks ning väiksemaulatusliku turutegevuse lubamiseks, kuid riiklik kontroll on jäänud tugevaks.

Inimõigused ja ühiskond

Põhja-Korea inimõiguste olukord on rahvusvaheliselt tugevalt kritiseeritud. Raporteid on nii sõnadevabaduse, liikumisvabaduse piiramise, poliitiliste vanglate, sundtöö ja vangistuste kohta, kui ka represioonidest nende suhtes, kes süüdistatakse režiimi vastu suunatud tegevuses. Riigis toimuv informatsioon on tugevalt tsenseeritud; avaliku elu kanalid, haridus ja kultuurisfäär edendavad riiklikku ideoloogiat.

Tuumaprogramm, julgeolek ja välissuhted

Põhja-Korea arendas ja testis tuuma- ja ballistilisi võimekusi, mis tõi kaasa laiaulatuslikud rahvusvahelised sanktsioonid ja pingeid regiooni julgeolekuolukorras. Riigi tuumakatsetused on alanud 2000ndate algusest ja viimastel aastakümnetel on toimunud mitmeid raketikatsetusi, mis kutsusid esile ÜRO ja teiste riikide vastusmeetmed. Diplomaatilises plaanis on riigil mitmeid erisuhteid: traditsiooniliselt tugevaid sidemeid on olnud Hiina ja Venemaaga, samas kui suhted Lõuna-Koreaga, Jaapaniga ja Ameerika Ühendriikidega on olnud perioodiliselt pingelised, ent ka vahelduvaid lähenemis- ja läbirääkimisettevõtmisi on aset leidnud (nt kuuepoolsete läbirääkimiste ajaloost).

Kultuur, keel ja igapäevaelu

Rahvuskultuur põhineb korea keelel, klassikalistel ja rahvalikel traditsioonidel, kuid tänapäevases avalikus kultuuris domineerib riiklikult toetatud ideoloogiline kirjeldus ja suunatus. Haridus on kohustuslik ning massikultuur, kunst ja meedia toetavad tugevasti patriootilisi ja riiklikke sõnumeid. Piiratud liikumisvabadus ja range kontroll teabe üle mõjutavad igapäevaelu – välismaised meediakanalid ja internetiühendus on tavakodanikule sageli piiratud või filtreeritud.

Tulevikuväljavaated

Põhja-Korea tulevik sõltub mitmest tegurist: sisepoliitilistest otsustest, majandusreformide edust, rahvusvahelisest surve ja diplomaatia arengust ning piirkondlikust julgeolekukliimast. Oluline on ka humanitaarabi, kaubandussuhted ja võimalikud poliitilised muutused, mis võiksid mõjutada elanike heaolu ja regiooni stabiilsust.

Artikli jooksul säilitati esialgsed viited ja terminid, et lugejal oleks lihtne leida seotud temaatikat: riik, Korea, poolsaare, Hiina, Venemaa, Lõuna-Korea kõrval, Pyŏngyang, Jaapani, Ameerika Ühendriigid ja mille, demokraatia., Korea sõjaks, sotsialistlikel, kommunismi, Juche, Kim Jong-il, Kim Jong-un.