Korea demilitariseeritud tsoon (korea keeles 한반도 비무장지대) on Korea poolsaarel asuv maa-ala, mis on puhvertsoon Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. DMZ lõikab Korea poolsaare peaaegu pooleks, ületades 38. paralleeli. DMZ läänepoolne ots asub paralleelist lõuna pool ja idapoolne ots sellest põhja pool. See on 250 kilomeetri pikkune ja umbes 4 km lai ning on kõige enam militariseeritud piir maailmas. Kollase mere ja selle rannikuvööndis kulgev mõlema Korea vaheline piir on tuntud kui põhjapiir. Mõlemad pooled põhjapiiriliinist on samuti tugevalt valvatud.

Ajalooline taust

DMZ loodi pärast Korea sõja (1950–1953) vaherahu sõlmimist. Ülestähendatud relvarahu allkirjastati 27. juulil 1953 Panmunjomis, kus asub ka tuntud Joint Security Area (JSA) ehk Panmunjom, mida kasutatakse läbirääkimisteks ja ametlikeks kohtumisteks kahe Korea vahel. Kuigi relvarahu lõpetas lahingutegevuse, ei sõlmitud formaalset rahulepingut, mistõttu pinged püsivad ka edaspidi.

Struktuur ja peamised paigad

DMZ on keskmiselt umbes 4 km lai (2 km kummaltki poolt keskmist joont) ja ligikaudu 250 km pikk. Selle sees ja ääres on:

  • Joint Security Area (Panmunjom) – koht, kus toimub vahetuid läbirääkimisi ning kuhu pääseb korrapärastel ekskursioonidel Lõuna-Koreast (rangelt kontrollitud).
  • Avastatud infiltreerimistunnelid – alates 1970. ja 1980. aastatest leiti mitu galeriid (tuntumad on neli avastatud tunneli), mida Põhja-Korea olevat ehitanud võimaliku kiire sissetungi tarbeks.
  • Piirkonna külad – lõunapoolses DMZ-s asub ainulaadne külakogukond Daeseong-dong, samas kui põhjaküljel on kuulsusrikas Kijŏng-dong („rahuküla”), mis on tekitanud palju tähelepanu ja vahel propagandistlikke pingetusi.
  • Raudtee- ja teedekoridorid – raudteeühendusi on aeg-ajalt taasavamise eesmärgil taastatud (nt Dorasan'i ääres Lõuna-Koreas), kuid püsiv ühendus põhja ja lõuna vahel on poliitiliselt kõikuv.

Julgeolek ja pinged

Vaatamata nimetusele „demilitariseeritud“, on tsoon ja selle ümbrus tugevalt militariseeritud: mõlemad pooled hoiavad suurt arvu sõjaväelasi, varustust, vaatlus- ja tulistamispositsioone ning miinivälju. Ajalooliselt on DMZ piirkonnas toimunud korduvalt õnnetusi, skandaale ja relvastatud vahejuhtumeid — näiteks Panmunjomi 1976. aasta kirvejuhtum ning mitmed piiriüleste õhutulestike ja pommitamised hilisematel aastatel. Merel on eraldi vaidlusi ja korratusi põhjustanud piirilaine (Northern Limit Line), mis on seotud Kollase mere piirkonna jaotusega.

Loodus ja keskkond

Pikka aega inimtegevusest suhteliselt eraldatud DMZ on muutunud ootamatuks looduskaitsepiirkonnaks. Piirkonna piiratud inimjuurdepääs on loonud elupaiga mitmesugusele taimestikule ja loomastikule. DMZ-s ning selle riba lähedal leiab mitmeid rände- ja pesitsuspaiku lindudele ning olla on leitud ohustatud ja haruldasi liike. Seetõttu on DMZ-st räägitud kui võimalikust rahupuüügipargist (peace park) ja märgitud selle looduskaitselist väärtust rahvusvahelises kontekstis.

Turism ja rahvusvaheline roll

Kuigi ligipääs DMZ-sse on piiratud, korraldavad Lõuna-Korea ametiasutused ja tunnustatud ekskursioonifirmad juhendatud külastusi, mis viivad tavaturisti turvalisest kaugusest JSA juurde, vaatlustornidesse ja mõningatesse muuseumidesse, mis tutvustavad ala ajalugu. Rahvusvaheline kogukond käsitleb DMZ-d kui olulist külma sõja pärandit ja ühest maailma pingelisematest geopoliitilistest kohtadest, mis peegeldab Jaapani, Hiina, Ameerika Ühendriikide ja mõlema Korea suhteid.

Väljavaated

DMZ tulevik sõltub peamiselt kahe Korea poliitilisest ja diplomaatilisest suhtlusest. On ettepanekuid ala osaliseks või täielikuks rahupargiks muutmiseks ja suurema keskkonnakaitselise staatuse andmiseks, kuid selliste plaanide elluviimine nõuab laiemat rahulepingut ja usaldustehnikat. Praegu jääb DMZ oluliseks meeldetuletuseks lahendamata konfliktist, samas kui see pakub ka ootamatut võimalust looduse taastumiseks piirkonnas, kus inimsilm harva liigub.