Korea demilitariseeritud tsoon

Ajalugu

38. laiuskraad lõikab Korea poolsaare umbes pooleks. Paralleel oli algselt piiriks USA ja Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Korea alade vahel Teise maailmasõja lõpus. Kui 1948. aastal loodi Korea Demokraatlik Rahvavabariik (KRDV, mitteametlikult Põhja-Korea) ja Korea Vabariik (ROK, mitteametlikult Lõuna-Korea), sai sellest joonest de facto rahvusvaheline piir kahe riigi vahel. See oli ka üks kõige pingelisemaid rindeid külma sõja ajal.

Nii Põhja- kui ka Lõuna-Korea jäid 1948. aastast kuni Korea sõja puhkemiseni tugevalt sõltuvaks oma sponsorriikidest. Konflikt nõudis üle kolme miljoni inimese elu ja jagas Korea poolsaare ideoloogiliste põhimõtete järgi. 25. juunil 1950 ületas Nõukogude Liidu toetatud KRDV sissetung 38. paralleeli. Konflikt lõppes kolm aastat hiljem. Rahvusvahelised väed olid paigutatud ja lükkasid rindejoone tagasi 38. paralleeli lähedale. 27. juuli 1953. aasta relvarahukokkuleppega loodi DMZ. Mõlemad pooled leppisid vaherahukokkuleppes kokku, et nad viivad oma väed 2000 m (2200 jardi) kaugusele rindejoonest tagasi, luues 4 km (2,5 mi) laiuse puhvertsooni. Sõjaline demarkatsiooniliin (Military Demarcation Line, MDL) kulgeb DMZ keskel ja näitab täpselt, kus oli rinne lepingu allkirjastamise ajal.

Teoreetiliselt on tegemist patiseisuga. Kumbki pool ei võitnud ega kaotanud. Seetõttu on mõlemad konflikti pooled endiselt vaenlased ja mõlemal poolel on endiselt suur hulk vägesid paigutatud. Vaherahulepingus on täpselt selgitatud, kui palju sõjaväelasi ja milliseid relvi on DMZ-s lubatud kasutada. Mõlema poole sõdurid võivad DMZ piires patrullida, kuid nad ei tohi ületada eraldusjoont. Põhja-Korea sõjategevusest tingitud sporaadilistes vägivallapuhangutes hukkus aastatel 1953-1999 üle 500 Lõuna-Korea sõduri ja 50 USA sõduri DMZ ääres.

Tae Sung Dong ja Kijong-dong olid ainsad külad, millele vaherahukomitee lubas jääda DMZ piiridesse. Tae Sung Dongi elanike tegevust juhib ja kaitseb ÜRO väejuhatus ning nad peavad oma elukoha säilitamiseks veetma külas vähemalt 240 ööd aastas. 2008. aastal elas külas 218 inimest. Tae Sung Dongi külaelanikud on nende inimeste otsesed järeltulijad, kellele see maa kuulus enne 1950-53. aasta Korea sõda.

 

Osa Põhja-Korea DMZ-st ühise julgeolekuala vaatevinklist 1976. aasta jaanuaris.

Ühine turvaala

DMZ sees, poolsaare lääneranniku lähedal, asub koht nimega Panmunjeom. Seal asub ühine julgeolekuala (JSA). Algselt oli see ainus ühendus Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. 2007. aastal ületas Koraili rong DMZ-d Põhja-Korea idarannikule ehitatud uuel Donghae Bukbu liinil.

Mõlemal pool sõjalist demarkatsioonijoont on mitu hoonet. Mõned neist on ehitatud otse MDLi peale. Ühine julgeolekuala on koht, kus on peetud kõik läbirääkimised alates 1953. aastast, sealhulgas Korea solidaarsuse avaldused, mis on üldiselt tähendanud vähe, välja arvatud pingete mõningane vähenemine. MDL kulgeb läbi konverentsiruumide ja keskeltläbi konverentsilauad, kus kohtuvad silmast silma põhjakorealased ja ÜRO juhtkond (peamiselt lõunakorealased ja ameeriklased).

Kuigi üldiselt on DMZ üldiselt rahulik, on see kahe Korea vahel aastate jooksul olnud palju saberikatsumist. Alates 1953. aastast on ühises julgeolekualas toimunud mitmeid väiksemaid kokkupõrkeid. Kirvemõrva intsident 1976. aasta augustis hõlmas papplipuu kärpimise katset, mille tagajärjel hukkus kaks inimest (CPT Arthur Bonifas ja 1LT Mark Barrett), ning operatsioon Paul Bunyan. Enne seda lubati mõlema poole sõduritel liikuda üle MDLi edasi-tagasi JSA piires, kuid see privileeg tühistati selle vahejuhtumi tagajärjel.

Teine vahejuhtum leidis aset 23. novembril 1984, kui Nõukogude turist, kes osales ametlikul reisil JSK-sse (mida võõrustas Põhja), jooksis üle sõjalise demarkatsiooniliini ja hüüdis, et ta tahab üle minna. Põhja-Korea sõjaväelased ajasid teda kohe taga, avades tule. Lõuna-Korea piirivalve vastas tulega, mis lõpuks piiras Vene kodanikku jälitanud põhjakorealased ümber. Üks Lõuna-Korea ja kolm Põhja-Korea sõdurit hukkusid selles aktsioonis. Ülejooksjat ei võetud kinni.

2009. aasta lõpus alustasid Lõuna-Korea väed ja ÜRO väejuhatus oma kolme valveposti ja kahe kontrollpunkti hoone renoveerimist JSA territooriumil. Ehituse eesmärk oli suurendada ja ajakohastada ehitisi. Tööd alustati aasta pärast seda, kui Põhja-Korea oli lõpetanud nelja JSA valveposti väljavahetamise oma poolel MDLi.

Põhja-Korea vaatetorn ühises julgeolekualas 1976. aasta märtsis


Praegune päev. KPA valvurid jälgivad ühise julgeolekuala lõunaosa.

Salajased tunnelid

Lõuna-Korea on avastanud tunnelid, mis läbivad DMZ. Nende tunnelite ehitamiseks kasutati lõhkeainet. See jättis teatud jäljed, mida nimetatakse "lõhkamisjoonteks". Nende lõhkamisjoonte suund näitab, et tunnelid ehitati põhjast lõunasse, Põhja-Korea ehitas need. Kokku on avastatud neli tunnelit, millest esimene avastati 15. novembril 1974. aastal. Põhja-Korea väitis, et tunneleid kasutati söekaevandamiseks. Sütt ei ole tunnelitest leitud. Kõik tunnelid on kaevatud graniidiks nimetatud kivimisse. Mõned tunneli seinad on värvitud mustaks, et tekitada antratsiidi mulje.

Arvatakse, et tunnelid ehitati selleks, et võimaldada Põhja-Korea sõjalist sissetungi. Iga tunnel on piisavalt suur, nii et terve jalaväediviis saab sealt ühe tunniga läbi sõita, kuid tankide või muude sõidukite jaoks on tunnelid liiga väikesed. Kõik tunnelid kulgevad põhja-lõuna suunas ja neil ei ole hargnemisi. Pärast iga avastust on tunnelite insener-tehnilised lahendused muutunud järjest arenenumaks. Näiteks kolmas tunnel kaldus lõuna suunas liikudes veidi ülespoole, et vältida vee seiskumist. Tänapäeval saavad külastajad teist, kolmandat ja neljandat tunnelit külastada giidiga ekskursioonide käigus.

Esimene tunnel

Esimese tunneli avastas Lõuna-Korea armee patrull, märkades maapinnast tõusvat auru. Esialgne avastus võeti vastu Põhja-Korea sõdurite kuulipildujatulega. Viis päeva hiljem, selle tunneli edasisel uurimisel, said tunnelis Põhja-Korea lõhkekeha poolt surma USA mereväe komandör Robert M. Ballinger ja Korea RDK mereväe major Kim Hah Chul. Rünnakus sai haavata ka viis ameeriklast ja üks Lõuna-Korea sõjaväelane ÜRO väejuhatusest.

Tunnel, mis oli umbes 1,2 m kõrge ja 0,9 m lai, ulatus rohkem kui 1000 m kaugusele sõjalisest demarkatsioonijoonest (MDL) Lõuna-Koreasse. Tunnel oli tugevdatud betoonplaatidega ning sellel oli elektritoit ja valgustus. Seal olid relvaladu ja magamiskohad. Samuti oli paigaldatud kitsarööpmeline raudtee koos vankritega. Tunneli suurusele tuginevate hinnangute kohaselt oleks see võimaldanud tunnis läbida umbes 2000 KPA sõdurit (üks rügement).

Teine tunnel

Teine tunnel avastati 19. märtsil 1975. aastal. See on sarnase pikkusega nagu esimene tunnel. See asub 50-160 m sügavusel, kuid on suurem kui esimene, umbes 2 × 2 m.

Kolmas tunnel

Kolmas tunnel avastati 17. oktoobril 1978. aastal. Erinevalt kahest eelmisest avastati kolmas tunnel tänu Põhja-Korea ülejooksja vihjele. See tunnel on umbes 1600 m pikk ja umbes 150 m allpool maapinda. Väliskülalised, kes külastavad Lõuna-Korea DMZ-d, saavad selle tunneli sisemusse vaadata, kasutades selleks kaldega juurdepääsuvoori.

Neljas tunnel

Neljas tunnel avastati 3. märtsil 1990. aastal Haeni linnast põhja pool endisel Punchbowli lahinguväljal. Tunneli mõõtmed on 2m x 2m ja see on 145m maa all, ehitusmeetod on peaaegu identne teise ja kolmanda tunneli ehitusviisiga.

Ameerika Ühendriikide sõdurid ÜRO väejuhatusest Lõuna-Koreas vaatlusoperatsioonidel (umbes 1997).


Sissepääs 4. infiltratsioonitunnelisse, Korea DMZ

Propaganda

Hooned

Nii Põhja- kui ka Lõuna-Korea säilitavad rahukülasid teineteise poolel asuva eraldusjoone silmapiiril. Lõuna poolel hallatakse Daeseong-dongi DMZ tingimuste kohaselt. Külaelanikud loetakse Korea Vabariigi kodanikeks, kuid nad on vabastatud maksude maksmisest ja muudest kodanikuühiskonna nõuetest, näiteks sõjaväeteenistusest.

Põhjaosas, Kijong-dongis, on hulk eredalt värvitud, valatud betoonist mitmekorruselisi hooneid ja elektrivalgustusega kortereid. Need omadused kujutasid endast 1950. aastatel nii põhja- kui ka lõunakorealaste jaoks ennekuulmatut luksust. Linn oli orienteeritud nii, et hoonete helesinised katused ja valged küljed oleksid piirilt vaadates kõige silmatorkavamad tunnused. Kuid kaasaegsete teleskoopobjektiividega uurides selgub, et hooned on pelgalt betoonist karkassid, millel puuduvad aknaklaasid või isegi siseruumid, hoonete tuled lülitatakse sisse ja välja kindlaksmääratud aegadel ning tühjad kõnniteed pühkivad tühjad hooldajad, kes püüavad säilitada tegevuse illusiooni.

Kuni 2004. aastani edastasid mitmetele hoonetele paigaldatud massiivsed kõlarid pidevalt KRDV propagandasaateid, mis olid suunatud lõuna poole, samuti propagandaradiosaateid üle piiri.

JSAs on mitu ÜRO hoonet, mida nimetatakse konverentsirideks, mida kasutatakse otseste läbirääkimiste pidamiseks kahe Korea vahel. ÜRO hoonete vastas on KRDV Panmungak (inglise keeles Panmun Hall) ja Korea Vabariigi Vabaduse Maja. 1994. aastal laiendas Põhja-Korea Panmungakit, lisades sellele kolmanda korruse. 1998. aastal ehitas Lõuna-Korea uue Vabaduse Maja oma Punase Risti töötajate jaoks ja selleks, et korraldada Korea sõja ajal lahutatud perekondade taasühinemist. Uus hoone sisaldas oma kujunduses vana Vabaduse Maja pagoodi.

1980. aastatel ehitas Lõuna-Korea valitsus Daeseong-dongi külla 98,4 m (323 jalga) kõrguse lipumasti. Põhja-Korea valitsus vastas sellele, et ehitas Kijong-dongi 160 m kõrgema lipumasti, mis on maailma kõrgeim - 160 m (525 ft).

Korea sein

Korea müür on betoonist barjäär, mis väidetavalt ehitati Lõuna-Koreas aastatel 1977-1979 piki DMZ-d. Hollandi ajakirjanik ja filmitegija Peter Tetteroo näitab kaadreid sellest, mida ta (Põhja-Korea giidide õhutusel) peab Korea müüriks. Põhja-Korea väidab:

Sõjalisest demarkatsioonijoonest lõuna pool, mis lõikab meie riiki vöökohast, asub betoonmüür, mis [...] ulatub idast läände üle 240 km, on 5-8 m kõrge, alt 10-19 m paks ja ülalt 3-7 m lai. Müür on rajatud traatpiiretega ning on täis suurtükiväravaid, vaatetorusid ja mitmesuguseid sõjalisi rajatisi [...] Lõuna-Korea valitsejad ehitasid seda müüri mitme aasta jooksul alates 1977. aastast.

1999. aasta detsembris kordas Põhja-Korea kauaaegne suursaadik Hiinas Chu Chang Jun väiteid, et Koreat eraldab "müür". Ta ütles, et müüri lõunakülg on täidetud pinnasega, mis võimaldab juurdepääsu müüri tippu ja muudab selle lõunaküljelt tegelikult nähtamatuks. Ta väitis ka, et see toimib sillapeana igasuguse põhjapoolse sissetungi jaoks. Üks selgitus 2007. aastal hr Cho assistendilt Korea saatkonnas WDCs, et see on enamasti või vähemalt osaliselt kunstlik kalju, mis on lõigatud põhjaküljele, ja selgitab seda kombinatsiooni semantilist ja "pimedate meeste ja elevantide" küsimust. Põhja- ja lõunapoolsete riikide vahelisel turvakäigul on lihtne kontuure hallata ja teha kalju nähtamatuks piiratud vaatepunktidest, mis on lubatud turvakompleksis. Ükski põhjast, lõunast või USAst pärit usutav kirjeldus ei ole vastuolus selle vähemalt osaliselt ühepoolse müüri välimuse või funktsiooni seletusega.

Ameerika Ühendriikide väitel müüri ei ole olemas, kuigi DMZ mõnedel lõikudel on tankitõkked.

Kijong-dongi tühjad kestad Lõuna-Koreast vaadatuna.


Maailma kõrgeim lipumast Kijong-dongis.


Väidetav Korea müür demilitariseeritud tsoonis Põhja-Korea poolelt vaadatuna läbi binokli.

Transport

Panmunjeom on koht, kus toimusid läbirääkimised, mis lõpetasid Korea sõja. Tänapäeval on see DMZ peamine inimtegevuse keskus. Küla asub peamise maantee ääres ja kahte Koreat ühendava raudtee lähedal.

Seda raudteed, mis ühendab Souli ja Pyongyangi, nimetati enne Korea jagamist 1940. aastatel Gyeongui liiniks. Praegu kasutab lõuna pool algset nime, kuid põhja pool nimetab marsruuti P'yŏngbu liiniks. Tänapäeval kasutatakse raudteed peamiselt materjalide vedamiseks Kaesongi tööstuskompleksidesse. Lõuna-Korea töötajad kasutavad seda ka sinna pendeldamiseks. Kui see 2000. aastate alguses taasavati, peeti seda märgiks, et mõlema riigi vahelised suhted on paranemas. Kuid 2008. aasta novembris sulgesid Põhja-Korea ametivõimud raudtee, sest pinged lõunaga kasvasid. Kui endine Lõuna-Korea president Kim Dae-jung suri, osales tema matustel ka Põhja-Korea delegatsioon. Sel puhul peeti kõnelusi Lõuna-Korea ametnikega. Septembris 2009 avati Kaesongi raudtee- ja maanteeülesõidukohad uuesti.

Panmunjeomi tee, mida Lõuna poolsaarel tunti ajalooliselt kui Highway One, oli algselt ainus juurdepääsupunkt kahe riigi vahel Korea poolsaarel. Läbipääs on võrreldav rangete liikumisviisidega, mis toimusid külma sõja kõrgajal Berliinis Checkpoint Charlie juures. Nii Põhja- kui ka Lõuna-Korea teed lõpevad ühises julgeolekualas; kumbki maantee ei kohtu, sest kogu ala eraldab 20-sentimeetrine betoonjoon. Inimesed, kellele on antud luba selle piiri ületamiseks, peavad seda tegema jalgsi, enne kui nad jätkavad teekonda maanteel.

2007. aastal ületas esimene rong Korea idarannikul uue Donghae Bukbu (Tonghae Pukpu) liini kaudu DMZ. Uus raudteeülesõit ehitati maantee kõrvale, mis viis lõunakorealased Kŭmgangsani, piirkonda, millel on kõigi korealaste jaoks oluline kultuuriline tähtsus. DMZ-d ületas rohkem kui miljon tsiviilkülastajat, kuni marsruut suleti pärast seda, kui 2008. aasta juulis tulistati 53-aastane Lõuna-Korea turist. Põhja-Korea valitsus ei soovinud, et mõlemad politseijõud uuriksid tulistamist koos, mistõttu Lõuna-Korea valitsus lõpetas ekskursioonide pakkumise kuurorti. Sellest ajast alates on põhja poolt kuurort ja Donghae Bukbu liin sisuliselt suletud.

Sõjalise demarkatsioonijoone tähis Lõuna-Korea poolel, mis asub tagasipöördumisohutu sillal.

Looduskaitseala

Viimase poole sajandi jooksul on Korea DMZ olnud inimeste jaoks surmav koht, mis on teinud elamise võimatuks. Ainult Panmunjeomi küla ümbruses ja viimasel ajal Korea idarannikul asuva Dong Bukbu liini ääres on inimesed regulaarselt tunginud.

Selline looduslik eraldatus DMZ 155 miili (249 km) pikkusel alal on loonud tahtmatu pargi, mis on nüüdseks tunnistatud üheks kõige paremini säilinud parasvöötme elupaigaks maailmas.

Mitmed ohustatud looma- ja taimeliigid elavad nüüd tugevalt kindlustatud tarade, maamiinide ja pealtkuulamispostide vahel. Nende hulka kuuluvad äärmiselt haruldane punakurg (Aasia kunsti põhiline liik) ja valge nokk-kurg ning potentsiaalselt ka äärmiselt haruldased Korea tiiger, Amuuri leopard ja Aasia must karu. Ökoloogid on kitsas puhvertsoonis kindlaks teinud umbes 2900 taimeliiki, 70 liiki imetajat ja 320 liiki lindu. Praegu viiakse kogu piirkonnas läbi täiendavaid uuringuid.

DMZ võlgneb oma mitmekesise bioloogilise mitmekesisuse geograafiale, mis läbib mägesid, preeriad, soid, järvi ja loodete soid. Keskkonnakaitsjad loodavad, et taasühinemise ajaks on endine DMZ säilitatud looduskaitsealana, mille eesmärgid ja majandamiskavad on hästi välja töötatud ja kehtestatud. 2005. aastal ütles CNNi asutaja ja meediamogul Ted Turner Põhja-Koreat külastades, et ta toetab rahaliselt kõiki plaane muuta DMZ rahupargiks ja ÜRO kaitse all olevaks maailmapärandi objektiks.

Ohustatud amuuri leopard, kes võib olla leidnud ebatõenäolist kaitset Korea DMZ-s.

Galerii