Korea sõda (1950–1953): põhjused, osapooled ja tagajärjed
Korea sõda toimus aastatel 1950–1953. Selle peamised osapooled olid Korea Vabariik (ehk Lõuna-Korea), mida toetasid mitme riigi relvajõud juhtimisel Ameerika Ühendriigid, ja Korea Rahvademokraatlik Vabariik (ehk Põhja-Korea), mida toetasid Hiina Rahvavabariik ja Nõukogude Liit. Sõda algas 25. juunil 1950 hommikul kell umbes 4.30, kui Põhja-Korea väed ületasid 38. paralleeli ja tungisid lõunasse. Võitlused lõppesid faktidelise vaherahu ja relvarahu lepinguga 27. juulil 1953; ametlikku rahulepingut ei sõlmitud, nii et pooled on tehniliselt endiselt riigivastases seisukorras.
Põhjused
Sõja taust hõlmab mitut peamist tegurit:
- Teise maailmasõja järel oli Korea jagatud 38. paralleelil kaheks okupatsioonitsooniks: lõunapoolse osa all Ameerika Ühendriikide ja põhjapoolse osa all Nõukogude Liidu kontroll. Jagunemine muutus püsivaks, kui lõunasse tekkis Korea Vabariik ja põhja Korea Rahvademokraatlik Vabariik.
- Järgnenud ideoloogiline lõhe (kommunism vs liberalism/konservatiivne rahvuslus) ja mõlema poole soov ühendada poolsaart oma juhtimise alla tõstsid pinged.
- Põhja juhiks saanud Kim Il-Sung soovis Korea ühtlustamist relvajõuga; lõuna pool juhtis riiki Syngman Rhee, kellel olid samuti ühinemistaotlused, kuid ta ei olnud valmis kompromissidega.
Peamised osapooled ja välisabi
Põhja-Korea sai sõjalist ja materiaalse abi peamiselt Hiina Rahvavabariigilt ja NSV Liidult. Samuti pakuti meditsiinilist ja muud toetust mitmelt Ida‑Euroopa riigilt, näiteks Ungarist, Rumeeniast, Tšehhoslovakkiast, Bulgaariast ja Poolast. Teist liiki toetust saadi Mongooliast ja Indiast.
Lõuna-Korea sai tuge paljudelt ÜRO liikmesriikidelt, kuid enim mõjutas sõjalist operatsiooni Ameerika Ühendriikide juhtimine ja allokatsioonid. ÜRO-l olid kohal ka relvajõud mitmest teisest riigist.
Olulisemad lahingud ja sündmuste järjekord
- Juuni–august 1950: Põhja-Korea kiire edasitung viis Lõuna‑Korea väed ja ÜRO/USA väed kitsasse Pusanisse (Pusan Perimeter), kus toimus intensiivne vastupanu.
- September 1950: Inchoni dessant (general Douglas MacArthuri juhtimisel) keerutas sõja käiku, võimaldades ÜRO vägedel tungida edasi põhja suunas ja vabastada Seoul.
- Hilissügis 1950: ÜRO/USA väed jõudsid peaaegu Yalu jõeni (piir Hiinaga), mis viis Hiina otsuseni sekkuda suuremahulise sissetungiga ning lükata ÜRO väed uuesti lõunasse.
- Külm ja verine sügis‑talv 1950–1951: Hiina sissetungid ja näiteks Chosin Reservoiri lahing tõid suuri kaotusi ÜRO/USA üksustele.
- 1951–1953: Operatsioonid stabiliseerusid umbes 38. paralleeli lähedal. Algasid läbirääkimised, kuid rindel toimusid jätkuvad lahingud kuni vaherahuni.
Hukkunud ja kannatanud
Sõja humanitaarne hind oli väga kõrge. Hinnangud varisevad, kuid kokku hukkus ja sai vigastada mitu miljonit inimest – sõjaväelasi ja eriti tsiviilelanikke. Rahvusvahelised allikad viitavad sellele, et Koreal kokku võis sõjas ja otseselt selle tagajärjel hukkuda või saada tõsiseid kannatusi kuni paar miljonit inimest; suur osa neist oli Korea elanikkond, eriti Põhja-Koreas tabas sõda tõsist hävitustööd. Lisaks oli suur hulk pagulasi, kodutuid ja perekondade lõhkumist, sealhulgas lahusolekud, mis kestavad mõnes peres veel tänapäevani.
Relvarahu ja demilitariseeritud tsoon
Vaherahu sõlmiti 27. juulil 1953 Panmunjomis. Lepingu käigus loodi Korea demilitariseeritud tsoon, mis kulgeb peaaegu mööda 38. paralleeli ja on tavaliselt umbes 4 km lai (2 km kummaski suunas linnulennult). Samuti määrati välja relvarahurida ehk Military Demarcation Line. Kuna rahulepingut ei saavutatud, on pooled tehniliselt jätkuvalt sõjaolekus.
Pikaajalised tagajärjed
- Poolsaare jagunemine ja püsiv poliitiline vastasseis: Korea jagunemine muutus püsivaks ja mõlema riigi suveräänsus ja poliitiline suund on kulgenud väga erinevas suunas.
- Militariseerimine ja liitlused: Ameerika Ühendriigid hoiavad endiselt sõjaväeüksusi Lõuna‑Koreas kui hoiatust ja kaitset võimaliku uue rünnaku eest; ÜRO ja USA osalus sõjas tugevdas ka rahvusvahelisi julgeolekualleandmisi külma sõja tingimustes.
- Sotsiaal‑majanduslikud erinevused: Põhja ja Lõuna arengud võtsid väga erineva tee – Lõuna‑Korea hilisem kiire majanduskasv ja globaliseerumine kontrasteeruvad Põhja‑Korea isoleerituse, tsentraliseeritud planeerimise ja jätkuvate raskustega.
- Inimõigused ja medaldaud puudused: Suured inimkaod, sõjakuritegude kahtlused ning perekondade lõhkumine on kestvad probleemid.
- Hilisemad pinged: Korea poolsaarel on järginud aegajalt relvastatud konflikte, provokatsioone ja diplomaatilisi pingeid ning Põhja‑Korea tuuma‑ ja raketiprogramm on saanud globaalseks julgeolekuprobleemiks.
Kokkuvõte: Korea sõda oligi osa laiemast külma sõja konfliktist, mille tagajärjel tekkis Korea poolsaare püsiv jagunemine, suur inimkannatus ja geopoliitiline püsikonflikt. Kuigi aktiivsed lahingud lõppesid 1953. aastal relvarahuga, on paljud sõja tagajärjed tunda veel tänapäeval — poliitiliselt, sõjalises valmisolekus ja inimeste eludes.
Ameerika Ühendriigid hoiavad endiselt vägesid Lõuna‑Koreas, et toetada selle julgeolekut ning olla tõkestuseks võimaliku uue sissetungi vastu. Paljud pered Põhja- ja Lõuna‑Koreas on siiani omavahel lahus ning rahu puudumine mõjutab nii diplomaatilist kui inimlikku elu poolsaarel.
Päritolu ja põhjused
1910. aastal seadis Jaapan Korea Jaapani võimu alla ja valitses Koreat ikka veel, kui Teine maailmasõda lõppes. Kui Jaapan alistus, leppisid Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit kokku, et Korea jagatakse kaheks ajutiseks okupatsioonitsooniks, kus NSV Liit okupeerib põhjaosa ja USA lõunaosa. See oli esialgu mõeldud vaid lühikeseks ajaks.
Välisministrite nõukogu Moskva konverentsil 1945. aasta detsembris leppisid Ameerika Ühendriigid ja NSVL kokku, et Koreal on ajutine valitsus (ajutine valitsus, mis moodustatakse kiiresti, enne kui tõeline valitsus on valmis). See muutus keeruliseks külma sõja süvenemise tõttu.
Külm sõda oli Korea sõja oluline põhjus. Suhted kahe okupatsiooniriigi vahel olid halvad ja kui Hiina 1949. aasta oktoobris kommunistlikuks muutus, oli USA president Harry Truman väga mures, et ka teised Hiina ümbruses asuvad riigid, näiteks Jaapan, võivad kommunistlikuks muutuda. Ameerika armee oli umbes kaheteistkümnendiku võrra väiksem kui viis aastat varem ning Jossif Stalin oli hiljuti kaotanud külma sõja vaidluse Berliini blokaadi ja sellele järgnenud õhutõkke üle. Nad vaidlesid peamiselt õiglaste piiride ja kommunismi leviku üle, mistõttu algas sõda.
Sündmused
- 25. juuni 1950
- Põhja-Korea tungib Lõuna-Koreasse üle 38. laiuskraadi ja vallutab suurema osa Lõuna-Koreast. Lõuna-Korea armee taganeb Busani.
juuli 1950
- ÜRO armee sekkub ja maabub Incheonis, väikeses sadamas, mis asub umbes poolel teel Lõuna-Koreas, sealt edasi võitlevad nad Põhja-Korea armee vastu ja suruvad nad üle Põhja- ja Lõuna-Koreat eraldava piiri ning Hiina piiri lähedale, otse Yalu jõest lõuna pool.
- Hiina hakkab end ohustatuna tundma, et sõda toimub neile nii lähedal, ning ütleb ÜRO armeele ja Lõuna-Korea armeele, et nad peaksid tagasi piirile minema ja et neil ei ole mingit asja nii kaugele Põhja-Koreasse sõdida.
oktoober 1950
- ÜRO (mida juhib Ameerika kindral Douglas MacArthur) ignoreerib hiinlaste hoiatust ja nii tungib Hiina armee, mida nimetatakse Rahvavabastusarmeeks, Põhja-Koreasse ja aitab põhjakorealastel võidelda ÜRO vastu, kuni ÜRO väed surutakse üle Põhja- ja Lõuna-Koreat eraldava piiri.
detsember 1950
- Kuna MiG-15 võidab Ameerika Lockheed P-80 Shooting Stars'i, läheb F-86 Sabre Koreasse.
veebruar 1951
- Võitlus jätkub seni, kuni kord on taastunud ja kumbki armee ei ole teises riigis. Algavad rahuläbirääkimised.
11. aprill 1951
- Douglas MacArthur vabastati oma käskudest, kuna ta tegi avalikke avaldusi, mis olid vastuolus administratsiooni poliitikaga
märts 1951 - 27. juuli 1953
- Rahukõnelused jätkuvad. 27. juulil 1953 ei kuulutata rahu, kuid mõlemad riigid sõlmivad vaherahu ja ÜRO tõmbub tagasi.
ohvrid Pusani lähedal
ÜRO vägede maabumine Inchonis
Tulemused
| Riik | Positiivne | Negatiivne |
| USA | Lõpetas kommunistliku laienemise. Kreeka ja Türgi liitusid NATOga. Säilitas Trumani doktriini. | Liiga agressiivne, see tegi teised riigid närviliseks. |
| ÜRO | Esimene suur edu. | Võiksid võita ainult vägivalla, mitte rahuläbirääkimiste kaudu. |
| Mõlemad Koread | Põhja-Korea sõlmis Hiinaga lepingu. Lõuna-Korea jäi kapitalistlikuks. | Paljud inimesed hukkusid, palju vara hävis. Taasühendamist ei toimunud. |
| Hiina | Välissõda ühendas riiki ja parandas valitsejate prestiiži. | NSVLi suhted halvenesid. ÜRO Julgeolekunõukogust välja arvatud. |
| NSVL | Põhja-Korea jäi kommunistlikuks. Katsetas oma õhujõudude kasutamist Ameerika Ühendriikide vastu. | Hiina suhted halvenesid. Kaotasid suure hulga raha. |
Statistika
Kogutugevus
- Ligikaudsed arvud
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
- Lõuna-Korea - 603 000 sõdurit
- Ameerika Ühendriigid - 327,000
- Suurbritannia - 14,200
- Kanada - 8,100
- Türgi - 5,500
- Austraalia - 2,300
- Filipiinid - 1,600
- Uus-Meremaa - 1,400
- Madalmaad - 3,418
- Etioopia - 1,300
- Kreeka - 1,250
- Kolumbia - 1,300
- Tai - 1,200
- Belgia - 891
- Lõuna-Aafrika Vabariik - 873
- Prantsusmaa - 800
- Luksemburg - 44
- Kokku - umbes 972 000 sõdurit
Kommunistlik
- Põhja-Korea - 260 600
- Hiina - 1,358,456
- Nõukogude Liit - 26 000
- Kokku - 1 642 600 sõdurit
Kahjud
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
- Lõuna-Korea - 205 000 hukkunut - 905 800 haavatut.
- Ameerika Ühendriigid - 100 503 hukkunut - 92 073 haavatut
- Ühendkuningriik - 1078 hukkunut - 2674 haavatut.
- Türgi - 721 hukkunut - 2 109 haavatut
- Kanada - 507 hukkunut - 1001 haavatut
- Austraalia - 380 hukkunut - 1192 haavatut
- Uus-Meremaa - 34 hukkunut - 80 haavatut
- Madalmaad - 150 surmajuhtumit - 3 MIA
- Prantsusmaa - 69 surmajuhtumit
- Luksemburg - 2 hukkunut - 2 vigastatut
·
Kommunistid
- Põhja-Korea - 257 806 surmajuhtumit
- Hiina - umbes 25 000 surmajuhtumit
- Nõukogude Liit - umbes 300 surmajuhtumit
Televisioon
Populaarne telesari M*A*S*H rääkis Korea sõjas teenivatest Ameerika arstidest. Seriaal kestis kauem kui sõjategevus.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Korea sõda?
V: Korea sõda oli Korea Vabariigi (Lõuna-Korea) ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (ehk Põhja-Korea) vahel peetud kodusõda.
K: Millal toimus Korea sõda?
V: Korea sõda toimus 25. juunist 1950 kuni 27. juulini 1953.
K: Kes toetas sõja ajal Lõuna-Koreat?
V: Lõuna-Koreat toetasid mitmete ÜRO riikide relvajõud, mida juhtisid Ameerika Ühendriigid.
K: Kes toetas sõja ajal Põhja-Koreat?
V: Põhja-Koreat toetasid Hiina Rahvavabariik ja Nõukogude Liit, samuti Ida-Saksamaa, Ungari, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Poola, Bulgaaria, Mongoolia ja teised riigid.
K: Kui palju inimesi hukkus selle konflikti ajal kokku?
V: Kokku hukkus selle konflikti ajal üle kahe miljoni korealase, peamiselt Põhja-Koreas.
K: Millised juhid olid selles konfliktis osalenud?
V: Põhja-Koreat juhtis kommunist Kim Il-Sung, keda aitasid peamiselt Hiina Mao Zedong ja Nõukogude Liidu Jossif Stalin. Lõuna poole juhtis natsionalist Syngman Rhee, kes sai abi paljudelt ÜRO riikidelt, eriti USA vägedelt, mille hulka kuulusid ka nende õhujõudude ja mereväe üksused.
K: Millal see sõda lõppes?
V: See sõda lõppes 27. juulil 1953, kui mõlemad pooled sõlmisid vaherahulepingu.
