Korea sõda
Korea sõda toimus aastatel 1950-1953. Selle osad olid Korea Vabariik (ehk Lõuna-Korea), mida toetasid mitme riigi relvajõud, mida juhtisid Ameerika Ühendriigid, ja Korea Rahvademokraatlik Vabariik (ehk Põhja-Korea), mida toetasid Hiina Rahvavabariik ja Nõukogude Liit. Sõda algas 25. juunil 1950 kell 4.30 hommikul. Võitlused lõppesid 27. juulil 1953. Rohkem kui kaks miljonit korealast hukkus, enamik neist põhjas.
Mõlemad pooled süüdistavad teineteist sõja alustamises. Põhjas, mida juhtis kommunist Kim Il-Sung, aitasid peamiselt Hiina Rahvavabariik ja NSV Liit. Meditsiinilist toetust saadi Ungarist, Rumeeniast, Tšehhoslovakkiast, Bulgaariast ja Poolast. Teist toetust saadi Mongooliast ja Indiast. Rahvuslane Syngman Rhee juhitud lõunaosa sai abi paljudelt ÜRO riikidelt ja eriti Ameerika Ühendriikidelt.
Sõda lõppes 27. aprillil. Ameerika Ühendriigid hoiavad endiselt vägesid Lõuna-Koreas, juhuks kui Põhja-Korea peaks uuesti sissetungima. Põhja- ja Lõuna-Koreat eraldab Korea demilitariseeritud tsoon, mis ületab 38. paralleeli.
Päritolu ja põhjused
1910. aastal seadis Jaapan Korea Jaapani võimu alla ja valitses Koreat ikka veel, kui Teine maailmasõda lõppes. Kui Jaapan alistus, leppisid Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit kokku, et Korea jagatakse kaheks ajutiseks okupatsioonitsooniks, kus NSV Liit okupeerib põhjaosa ja USA lõunaosa. See oli esialgu mõeldud vaid lühikeseks ajaks.
Välisministrite nõukogu Moskva konverentsil 1945. aasta detsembris leppisid Ameerika Ühendriigid ja NSVL kokku, et Koreal on ajutine valitsus (ajutine valitsus, mis moodustatakse kiiresti, enne kui tõeline valitsus on valmis). See muutus keeruliseks külma sõja süvenemise tõttu.
Külm sõda oli Korea sõja oluline põhjus. Suhted kahe okupatsiooniriigi vahel olid halvad ja kui Hiina 1949. aasta oktoobris kommunistlikuks muutus, oli USA president Harry Truman väga mures, et ka teised Hiina ümbruses asuvad riigid, näiteks Jaapan, võivad kommunistlikuks muutuda. Ameerika armee oli umbes kaheteistkümnendiku võrra väiksem kui viis aastat varem ning Jossif Stalin oli hiljuti kaotanud külma sõja vaidluse Berliini blokaadi ja sellele järgnenud õhutõkke üle. Nad vaidlesid peamiselt õiglaste piiride ja kommunismi leviku üle, mistõttu algas sõda.
Sündmused
- 25. juuni 1950
- Põhja-Korea tungib Lõuna-Koreasse üle 38. laiuskraadi ja vallutab suurema osa Lõuna-Koreast. Lõuna-Korea armee taganeb Busani.
juuli 1950
- ÜRO armee sekkub ja maabub Incheonis, väikeses sadamas, mis asub umbes poolel teel Lõuna-Koreas, sealt edasi võitlevad nad Põhja-Korea armee vastu ja suruvad nad üle Põhja- ja Lõuna-Koreat eraldava piiri ning Hiina piiri lähedale, otse Yalu jõest lõuna pool.
- Hiina hakkab end ohustatuna tundma, et sõda toimub neile nii lähedal, ning ütleb ÜRO armeele ja Lõuna-Korea armeele, et nad peaksid tagasi piirile minema ja et neil ei ole mingit asja nii kaugele Põhja-Koreasse sõdida.
oktoober 1950
- ÜRO (mida juhib Ameerika kindral Douglas MacArthur) ignoreerib hiinlaste hoiatust ja nii tungib Hiina armee, mida nimetatakse Rahvavabastusarmeeks, Põhja-Koreasse ja aitab põhjakorealastel võidelda ÜRO vastu, kuni ÜRO väed surutakse üle Põhja- ja Lõuna-Koreat eraldava piiri.
detsember 1950
- Kuna MiG-15 võidab Ameerika Lockheed P-80 Shooting Stars'i, läheb F-86 Sabre Koreasse.
veebruar 1951
- Võitlus jätkub seni, kuni kord on taastunud ja kumbki armee ei ole teises riigis. Algavad rahuläbirääkimised.
11. aprill 1951
- Douglas MacArthur vabastati oma käskudest, kuna ta tegi avalikke avaldusi, mis olid vastuolus administratsiooni poliitikaga
märts 1951 - 27. juuli 1953
- Rahukõnelused jätkuvad. 27. juulil 1953 ei kuulutata rahu, kuid mõlemad riigid sõlmivad vaherahu ja ÜRO tõmbub tagasi.
ohvrid Pusani lähedal
ÜRO vägede maabumine Inchonis
Tulemused
| Riik | Positiivne | Negatiivne |
| USA | Lõpetas kommunistliku laienemise. Kreeka ja Türgi liitusid NATOga. Säilitas Trumani doktriini. | Liiga agressiivne, see tegi teised riigid närviliseks. |
| ÜRO | Esimene suur edu. | Võiksid võita ainult vägivalla, mitte rahuläbirääkimiste kaudu. |
| Mõlemad Koread | Põhja-Korea sõlmis Hiinaga lepingu. Lõuna-Korea jäi kapitalistlikuks. | Paljud inimesed hukkusid, palju vara hävis. Taasühendamist ei toimunud. |
| Hiina | Välissõda ühendas riiki ja parandas valitsejate prestiiži. | NSVLi suhted halvenesid. ÜRO Julgeolekunõukogust välja arvatud. |
| NSVL | Põhja-Korea jäi kommunistlikuks. Katsetas oma õhujõudude kasutamist Ameerika Ühendriikide vastu. | Hiina suhted halvenesid. Kaotasid suure hulga raha. |
Statistika
Kogutugevus
- Ligikaudsed arvud
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
- Lõuna-Korea - 603 000 sõdurit
- Ameerika Ühendriigid - 327,000
- Suurbritannia - 14,200
- Kanada - 8,100
- Türgi - 5,500
- Austraalia - 2,300
- Filipiinid - 1,600
- Uus-Meremaa - 1,400
- Madalmaad - 3,418
- Etioopia - 1,300
- Kreeka - 1,250
- Kolumbia - 1,300
- Tai - 1,200
- Belgia - 891
- Lõuna-Aafrika Vabariik - 873
- Prantsusmaa - 800
- Luksemburg - 44
- Kokku - umbes 972 000 sõdurit
Kommunistlik
- Põhja-Korea - 260 600
- Hiina - 1,358,456
- Nõukogude Liit - 26 000
- Kokku - 1 642 600 sõdurit
Kahjud
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
- Lõuna-Korea - 205 000 hukkunut - 905 800 haavatut.
- Ameerika Ühendriigid - 100 503 hukkunut - 92 073 haavatut
- Ühendkuningriik - 1078 hukkunut - 2674 haavatut.
- Türgi - 721 hukkunut - 2 109 haavatut
- Kanada - 507 hukkunut - 1001 haavatut
- Austraalia - 380 hukkunut - 1192 haavatut
- Uus-Meremaa - 34 hukkunut - 80 haavatut
- Madalmaad - 150 surmajuhtumit - 3 MIA
- Prantsusmaa - 69 surmajuhtumit
- Luksemburg - 2 hukkunut - 2 vigastatut
·
Kommunistid
- Põhja-Korea - 257 806 surmajuhtumit
- Hiina - umbes 25 000 surmajuhtumit
- Nõukogude Liit - umbes 300 surmajuhtumit
Televisioon
Populaarne telesari M*A*S*H rääkis Korea sõjas teenivatest Ameerika arstidest. Seriaal kestis kauem kui sõjategevus.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Korea sõda?
V: Korea sõda oli Korea Vabariigi (Lõuna-Korea) ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (ehk Põhja-Korea) vahel peetud kodusõda.
K: Millal toimus Korea sõda?
V: Korea sõda toimus 25. juunist 1950 kuni 27. juulini 1953.
K: Kes toetas sõja ajal Lõuna-Koreat?
V: Lõuna-Koreat toetasid mitmete ÜRO riikide relvajõud, mida juhtisid Ameerika Ühendriigid.
K: Kes toetas sõja ajal Põhja-Koreat?
V: Põhja-Koreat toetasid Hiina Rahvavabariik ja Nõukogude Liit, samuti Ida-Saksamaa, Ungari, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Poola, Bulgaaria, Mongoolia ja teised riigid.
K: Kui palju inimesi hukkus selle konflikti ajal kokku?
V: Kokku hukkus selle konflikti ajal üle kahe miljoni korealase, peamiselt Põhja-Koreas.
K: Millised juhid olid selles konfliktis osalenud?
V: Põhja-Koreat juhtis kommunist Kim Il-Sung, keda aitasid peamiselt Hiina Mao Zedong ja Nõukogude Liidu Jossif Stalin. Lõuna poole juhtis natsionalist Syngman Rhee, kes sai abi paljudelt ÜRO riikidelt, eriti USA vägedelt, mille hulka kuulusid ka nende õhujõudude ja mereväe üksused.
K: Millal see sõda lõppes?
V: See sõda lõppes 27. juulil 1953, kui mõlemad pooled sõlmisid vaherahulepingu.
