Syngman Rhee ehk Lee Seungman ehk Yee Sung-man (korea keeles 이승만, 26. märts 1875 - 19. juuli 1965) oli Korea iseseisvusaktivist ja poliitik. Ta oli Lõuna-Korea esimene president. Tema eesistumine, mis kestis 1948. aasta augustist kuni 1960. aasta aprillini, on endiselt vastuoluline, kuna seda mõjutasid külma sõja pinged Korea poolsaarel ja mujal. Rhee oli tugev antikommunist ja juhtis Lõuna-Koreat läbi Korea sõja. Tema eesistumine lõppes tagasiastumisega pärast rahva proteste vaidlustatud valimiste vastu. Ta suri paguluses Hawaiil.



Varajane elu ja tegevus paguluses

Syngman Rhee sündis 1875. aastal ja õppis varajases elus nii Koreas kui ka välismaalt. Ta veetis suure osa oma täiskasvanueast väljaspool Koread, peamiselt Ameerika Ühendriikides, kus ta tegutses aktiivselt Korea iseseisvusliikumise toetajana ja püüdis rahvusvahelist tähelepanu Korea lõdvendatud olukorrale pöörata. Paguluses olles osales ta Koreast väljapool tegutsenud poliitilistes organisatsioonides ning püüdis liita erinevaid iseseisvusrühmitusi ja luua rahvusvahelist toetust Jaapani kolonialismivastasele võitlusele.

Eesistumine ja poliitiline stiil

Pärast Jaapani võimu langemist Teise maailmasõja järel naasis Rhee Koreasse ja valiti 1948. aastal Lõuna-Korea esimeseks presidendiks. Tema valitsusajal keskendus riigi ülesehitamisele, julgeolekule ning vasakpoolsete ja kommunistliku liikumise vastu suunatud avaliku korra meetmetele. Rhee omas tugevat USA-toetust külma sõja kontekstis, mis aitas tal tugevdada Lõuna-Korea riigistruktuure, kuid samas tõi kaasa ka autoritaarse juhtimisstiili, opositsiooni mahasurumise ja tsensuuri.

Korea sõda (1950–1953)

1950. aastal puhkenud Korea sõja ajal oli Rhee riigi rahvusliku juhtimise keskne kuju. Ta nõudis resoluutset võitlust kommunistliku Põhja-Korea vastu ja rõhutas Lõuna-Korea ühtsuse taastamist, sageli eelistades radikaalseid vahendeid ja tugevdatud sõjalist lähenemist. Sõda põhjustas suuri inimkaotusi ja hävingut Lõuna-Koreas, kuid ka tugevdas Rhee positsiooni kui riigi «kaitsjat» ning andis talle õigustusi erakorralisteks meetmeteks sõjajärgse julgeoleku tagamiseks.

Vaidlused, valimispettused ja tagasiastumine

Kuigi Rhee püsis võimul mitu ametiaega, kasutas ta konstitutsioonilisi muudatusi ja administratiivset mõju, et püsida võimul ka siis, kui rahvuslik toetus kõikus. Tema valitsemine seostub laialdase opositsiooni ja vaba poliitilise konkurentsi piiramisega: oli arreteeritud vastaseid, suleti meediaväljaandeid ning rakendatud rangeid julgeolekupoliitikaid. 1960. aasta presidendivalimiste järel puhkesid laiad avalikud protestid ja üliõpilasliikumine, mida tuntakse aprillirevolutsioonina (April Revolution). Massilised meeleavaldused nõudsid ausaid valimisi ja demokraatiat; see sundis Rheet tagasi astuma 1960. aasta aprillis ning lahkuma riigist pagulusse.

Paguluses olek ja pärand

Pärast lahkumist Koreast elas Rhee Hawaigil, kus ta suri 1965. aastal. Tema pärand on mitmetahuline: ta on oluline kui Korea varajane riigimees ja iseseisvusvõitluse sümbol, kuid samal ajal on tema valitsemisperiood kritiseeritud autoritaarse käitumise, inimõiguste rikkumiste ning valimispettuste tõttu. Tema aeg mõjutas tugevalt Lõuna-Korea poliitilist arengut 20. sajandi keskpaigas ning pani aluse hilisematele aruteludele demokraatia ja riikliku julgeoleku vahelise tasakaalu üle.

Miks ta on oluline:

  • Esimene Lõuna-Korea president, kelle juhtimine kujundas riigi varajast poliitilist ja julgeolekulist korra.
  • Oluline kuju Korea iseseisvusliikumise ja diasporaa poliitilises tegevuses.
  • Tema valitsemine ja sellest järgnenud aprillirevolutsioon jätsid püsiva jälje Lõuna-Korea demokraatiale ja poliitikakultuurile.