Rhee Syng-man

Varajane elu

Rhee sündis Whanghai provintsis aristokraatliku Yangbani perekonna liikme Rhee Kyong-suni pojana. Rhee pärines prints Hyo-nyongist, Joseoni kuninga Taejongi teisest pojast.[1][2][3] Ta hakkas peagi aktiivselt osalema Korea võitluses Jaapani kontrolli vastu. Ta arreteeriti 1897. aastal monarhia vastase meeleavalduse eest.

Pärast vabanemist 1904. aastal läks ta Ameerika Ühendriikidesse. Ta omandas mitu kraadi, sealhulgas doktorikraadi Princetoni ülikoolis. Ta hakkas oma nime kirjutama läänelikul viisil, kus isikunimi on enne perekonnanime. Kui president Theodore Roosevelt aitas Portsmouthi lepingu üle peetavatel läbirääkimistel, palus Rhee tal Korea vabaduse lepingusse kirja panna. Seda ei juhtunud. 1910. aastal läks ta tagasi Jaapani võimu all olevasse Koreasse. Tema poliitiline tegevus tõi talle probleeme Jaapani armeega, mistõttu ta lahkus 1912. aastal Hiinasse. 1919. aastal moodustasid kõik suuremad iseseisvusmeelsed rühmad Shanghais Korea Vabariigi ajutise valitsuse. Rhee valiti presidendiks, mida ta pidas kuni 1925. aastani, mil ajutine assamblee ta oma võimu kuritarvitamise eest ametist vabastas.

Eesistujariik

Lõuna-Korea president

Teise maailmasõja lõppedes naasis Rhee Souli. See toimus enne teisi iseseisvusjuhte, sest ta oli ainus, keda liitlased hästi tundsid. 1945. aastal valiti ta ajutise (lühiajalise) valitsuse juhiks. Okupatsioonivõimude vaikival nõusolekul viis Rhee läbi mitmeid meetmeid "kommunismi kõrvaldamiseks". Tegelikult oli see varjatud plaan kõrvaldada kõik võimalikud opositsioonid temale.

Rhee valiti Lõuna-Korea esimeseks presidendiks 10. mail 1948 parlamendi hääletusel. Ta võitis ajutise valitsuse viimase presidendi Kim Koo 180 häälega 16 vastu. Kõik vasakpoolsed erakonnad keeldusid valimistel osalemast. 15. augustil 1948 võttis ta ametlikult võimu üle USA sõjaväelaste käest ja sai seaduslikuks võimuks Korea rahva üle.

Presidendina võttis Rhee diktaatorlikud volitused juba enne Korea sõja algust 1950. aastal. Ta lubas sisejulgeolekujõududel (mida juhtis tema parem käsi Kim Chang-ryong) panna inimesi vangi ja piinata neid, keda peeti kommunistideks või Põhja-Korea agentideks. Tema valitsus korraldas ka mitmeid massimõrvu, millest kõige kuulsam oli Jeju saarel. See toimus pärast vasakpoolsete rühmituste ülestõusu. Kuigi veresaunu toimusid ka pärast Rhee'd tulnud valitsuste ajal, ei olnud neid nii palju ja need olid vähem levinud. ^[]

Korea sõda

Rhee tegi end ebapopulaarseks, kui ta käskis Korea sõja puhkedes Souli rahvale, et nad jääksid linna. Ta oli juba lahkunud. Tema otsus lõigata Han jõe sillad läbi takistas tuhandete inimeste põgenemist kommunistide eest. ÜRO ja Lõuna-Korea väed lõid tagasi ja tõrjusid põhjakorealased põhja poole Yalu jõe poole. Pärast Hiina vasturünnakut suruti ÜRO ja Lõuna-Korea tagasi praegusesse DMZ-sse. Rhee muutus USA ja ÜRO seas ebapopulaarseks, kuna ta keeldus nõustumast mitmete rahuplaanidega, mis oleksid jätnud Korea jagunemisele. Ta tahtis saada ÜRO abiga ühendatud Korea juhiks. Ta püüdis peatada kõik rahuplaanid, mis ei kõrvaldaks täielikult põhjapoolset valitsust. Samuti pooldas ta tugevamaid sõjalisi meetmeid Hiina vastu. Ta oli pahane, sest USA ei tahtnud Hiinat pommitada.

18. jaanuaril 1952 kuulutas Rhee Korea poolsaart ümbritsevate vete üle Lõuna-Korea valitsemise. See oli samasugune idee nagu tänased ainuõiguslikud majandusvööndid. Uus piir, mida Rhee nimetas "rahuliiniks", hõlmas Tsushima saart ja Dokdo nimelisi asustamata saari. See tõi kaasa Jaapani valitsuse protestid. Nad väitsid, et saared on Jaapani territoorium. Järgnesid väiksemad kokkupõrked, kuid saared on sellest ajast alates olnud Lõuna-Korea haldusalas.

Kogu oma valitsemise ajal astus Rhee täiendavaid samme, et hoida oma kontrolli valitsuse üle. Mais 1952 surus Rhee läbi põhiseaduse muudatused, mis muutsid presidendiameti otse valitud ametikohaks. Et see parlamendis vastu võtta, kuulutas ta välja sõjaseisukorra. Ta vangistas parlamendi liikmed, kellest ta arvas, et nad hääletavad selle vastu. Rhee valiti peagi suure häälteenamusega. Ta saavutas 1954. aasta valimistel taas kontrolli parlamendi üle. Ta surus läbi muudatusettepaneku, et vabastada end presidendi kaheksa-aastase ametiaja piirangust.

Rhee võimalused 1956. aasta presidendivalimiste kampaania ajal tundusid väikesed. Inimesed ei arvanud, et ta peaks kolm korda presidendiks saama. Peamine opositsiooni kandidaat Shin Ik-hee tõmbas oma kampaania ajal suuri rahvahulki. Shini ootamatu surm kampaania ajal võimaldas Rheel aga kergekäeliselt presidendiks saada. Nende valimiste teiseks tulnud Cho Bong-am Progressiivsest parteist süüdistati hiljem spioneerimises ja hukati 1959. aastal.

Lahkumine

1960. aastaks oli Rhee juba kolm ametiaega ametis. Tema järgmine võit oli kindel pärast seda, kui opositsiooni peamine kandidaat Cho Byeong-ok suri vahetult enne 15. märtsi valimisi. Rhee võitis 90% häältest. Tõeline võistlus toimus asepresidendi kandidaatide konkurentsis. See toimus tolleaegse seaduse kohaselt eraldi. Yi Gi-bung, kes Rhee arvates pidi tema järel ametisse astuma, kuulutati valimiste võitjaks, mida opositsiooni arvates oli võltsitud. See tekitas Korea rahva rühmade seas viha. Üliõpilaste juhitud 19. aprilli liikumine sundis Rhee 26. aprillil tagasi astuma.

28. aprillil viis LKA tsiviillennutranspordile kuuluv DC-4 Rhee Lõuna-Koreast välja. See oli tema päästmiseks vihase rahvahulga eest. Rhee rahandusministri asetäitja Kim Yong Kap avaldas, et president Rhee oli võtnud endale 20 miljonit dollarit valitsuse raha. Rhee, tema Austrias sündinud abikaasa Francisca Donner ja lapsendatud poeg elasid paguluses Honolulus, Hawaiil. 19. juulil 1965 suri Rhee insuldi tagajärjel. Tema surnukeha toodi tagasi Souli ja maeti 27. juulil 1965 rahvuskalmistule.

Syngman Rhee annab 1952. aastal Korea sõja ajal USA mereväe viitseadmiral Ralph A. Ofstie'le medali.

Legacy

Rhee pärandi üle on olnud palju vaidlusi. Üldiselt peavad konservatiivsed ringkonnad Rhee'd riigi patriarhiaks, samas kui liberaalid kipuvad tema suhtes kriitiliselt suhtuma.

Rhee endises elukohas Ihwajangis Seoulis asub praegu presidendi mälestusmuuseum ja tema pärandi austamiseks on loodud Woo-Nami presidendi säilitamise sihtasutus (Woo-Nam Presidential Preservation Foundation).

Raamat

• 《Dogripjungsin》(독립정신)
• 《Japan Inside Out》

Rhee lauludes ja filmides

• Rhee't mainitakse Billy Joeli ajalooteemalises laulus "We Didn't Start the Fire".

• Robert Altmani filmis MASH (1970) mainitakse Rhee'd korduvalt. See on komöödia Ameerika armee meditsiiniohvitseride meeskonnast Korea sõja ajal.
• Kui operatsioonisaalis kustuvad operatsiooni ajal tuled ja lähevad veidi hiljem uuesti põlema, ütleb üks arstidest: "Syngman Rhee maksis elektriarve".
• Kui Hawkeye (Donald Sutherland) viib noore korealasest messipoisi ja tema sõbra Ho-Joni arstiabi saamiseks, ütleb ta Lõuna-Korea valvuritele, et "See on Syngman Rhee poeg, ta läheb kohe sisse", nii et ta ei pea ootama.

Seotud leheküljed

• Kim Gu
• Kim Kyusik
• Kim Seong-Su
• Yun Poson
• Yun Chi-Young
• Chang Myon
• Kim Won-bong
• Kim Il-Sung
• Park Hon-Yong
• Heo Jeong
• Yun Chi-Ho
• Park Chung-hee
• Philip Jaisohn