Liancourt'i kaljud

Geograafia

Liancourt Rocks koosneb kahest saarekesest, mis asuvad üksteisest 150 meetri kaugusel. Neid väikeseid saari nimetatakse Lääne- ja Ida-saareks. Lääne saareke on kahest saarekesest suurem. Kokku on seal umbes 90 saarekest ja riffi. Saared ja kaljud on vulkaanilise iseloomuga. Kokku 37 neist saarekestest on tunnistatud püsivaks maaks. Idapoolne saareke tekkis 4,5 miljonit aastat tagasi. Ulleungdo tekkis 2 miljonit aastat hiljem. Mõlemad on kiiresti erodeerunud ja ilmastikutingimustes.

Saarte kogupindala on umbes 187 450 ruutmeetrit. Nende kõrgeim punkt on 169 meetrit läänepoolsel saarekesel. Läänepoolse saarekese pindala on umbes 88 640 ruutmeetrit, idapoolse saarekese pindala on umbes 73 300 ruutmeetrit. Liancourt Rocks asub umbes 131°52′ idapikkust ja umbes 37°14′ põhjalaiust. Läänepoolne saareke asub 37°14′31″ põhjalaiust ja 131°51′55″ idapikkust ning idapoolne saareke 37°14′27″ põhjalaiust ja 131°52′10″ idapikkust. Peasaarte rannajooned on 217 km kaugusel Korea mandriosast ja 212 km kaugusel Jaapani põhisaartest (Honshu). Lähim Korea territoorium (Ulleung-do) on 87 km kaugusel ja võib olla nähtav ilusatel päevadel; lähim Jaapani territoorium (Oki saared) on 157 km kaugusel.

Läänepoolne saareke koosneb ühest tipust. Rannikul on palju koopaid. Idapoolse saarekese kaljud on umbes 10-20 meetri kõrgused. Seal on kaks koobast, mis annavad juurdepääsu merele, samuti üks kraater.

Majandus

Saartel viibib 40 korealast,^[] . Mitmed Korea telekommunikatsiooniteenuste pakkujad (nimelt SK Telecom, KT ja LG U+) on samuti paigaldanud Liancourt Rocks'ile jaamad, et katta saared Lõuna-Korea traadita telefonivõrguga.^[] Ulleung-do'st toimub ka regulaarne parvlaevaliiklus.

Kuigi saared ise on vaevu elamiskõlblikud, on neid ümbritsevas majandusvööndis rikkalikud püügikohad ja võimalikud maagaasivarud. Alates 2006. aastast ei ole loodetud varusid leitud. Saarte ümbruses elab palju erinevaid kalu, aga ka vetikaid, vetikaid, merisiile ja karbid. Peamised püügisaagid selles piirkonnas on kalmaar, Alaska süsikas, tursk ja kaheksajalg. Merivetikaliike on 102, kuigi paljud neist ei oma majanduslikku väärtust.

See piirkond oli kunagi üks suurimaid merilõvide (Zalophus californianus japonicus) pesitsuspiirkondi ja hea koht nende küttimiseks ning ka abalone'i saamise koht Meiji-perioodi lõpus (1868-1912). Kuni 1950. aastateni jälgisid merilõvid saartel vabatahtlike valvurite poolt.

Üle 900 Korea kodaniku väidab, et nad elavad saartel. Sama teeb üle 2000 jaapanlase. Siiski elab seal alaliselt vaid kaks inimest, üks Korea abielupaar.

Turism

Kuna need on klassifitseeritud looduskaitsealaks, on turistidele vaja eriluba, et nad saaksid saarekestele maanduda, mitte lihtsalt neid ümber tiirutada. 2003. ja 2004. aastal registreeriti vastavalt 1 507 ja 1 597 turisti. Külastajad tulevad tavaliselt paadiga Ulleung-dost.

2005. aastal toimus saartel esimene pulmatseremoonia. Lõuna-Korea paar valis selle koha, et protestida Jaapani territoriaalsete nõuete vastu.

Kliima

Liancourt Rocks võib olla karmide ilmastikutingimustega. See on tingitud selle asukohast ja väikesest suurusest. Mõnikord ei saa laevad talvel tugeva loodetuule tõttu randuda. Kliima on soe ja niiske. Seda mõjutavad tugevalt soojad merehoovused. Aastaringselt sajab palju vihma (aasta keskmine - 1324 mm), aeg-ajalt sajab ka lund. Udu on tavaline nähtus. Suvel domineerivad lõunatuuled. Kevadel, kui vesi on kõige jahedam, on saarekeste ümbruses umbes 10 kraadi Celsiuse järgi. Augustis soojeneb see umbes 25 kraadini.

Ökoloogia

Nagu Ulleung-do, on ka need saarekesed vulkaanilised kaljud, millel on vaid õhuke mulla- ja samblikukiht. Lisaks kohalikule mereelustikule on saartel registreeritud umbes 80 taimeliiki, üle 22 linnuliigi ja 37 liiki putukaid.

Alates 1970. aastate algusest istutati puid ja mõningaid lilleliike koos kohaliku taimestiku ja loomastikuga. (Puud on rahvusvahelise õiguse kohaselt vajalikud selleks, et saarekesi saaks tunnistada looduslikeks saarteks, mitte riffideks).

Liancourt Rocks kuulutati 1990. aastatel Lõuna-Korea poolt "Loodusmälestiseks nr 336". Mõned linnud elavad tegelikult saartel, kuid enamik kasutab neid lihtsalt vahepeatusena, et lennata mujale. Saartel elavad kahelehine tutt, triibulind ja mustsaba-luik. Kaljudel loendatud pesitsevate lindude arvukus on viimastel aastatel siiski vähenenud.

1999. aastal määras Lõuna-Korea valitsus saarekesed spetsiaalseks keskkonnakaitsealaks. Need on vanemad kui kõik teised Korea vulkaanilised saared, sealhulgas Ulleung-do.

2005. aastal teatati, et Korea Vabariigi teadlased on tuvastanud kolm uut perekonda ja viis uut bakteriliiki saarte lähedal asuvates vetes. Need perekonnad on Dokdonella koreensis, Dokdonia donghaenensis ja Donghae dokdoensis. Uued tuvastatud liigid on Virgilbacillus dokdoensis, Maribacter dokdoensis, Marimonas dokdoensis, Polaribacter dokdoensis ja Porphyrobacter dokdoensis.

Strateegiline asukoht

Saared ei ole olulised mitte ainult majanduslikel põhjustel,^[] vaid ka sõjalistel põhjustel^[] . Nad on aeg-ajalt olnud sõjaväebaasiks, eelkõige Vene-Jaapani sõja ajal. Lõuna-Korea valitsus on ehitanud saarekestele radarijaama ja helikopteri maandumispaiga, mis võimaldab jälgida välisriikide mereväge^[] .

Täiendav märkus vaidluse kohta

Lõuna-Korea relvajõud hõivasid 3929 ja tapsid 44 jaapanlast aastatel 1952-1965 kuni Syngman Rhee joone kehtestamiseni. Vaidlus Lõuna-Korea ja Jaapani vahel saarte üle on 2008. aastal teravnenud, sest Jaapani uutes kooliõpikutes on saari mainitud ja juulis külastas Lõuna-Korea peaminister neid saari. Kümme aastat tagasi ei elanud saartel ühtegi inimest. Kuid Lõuna-Korea hakkas saari asustama, et oma nõuet tugevamaks muuta. Lõuna-Korea väidab, et saart nimetati varem Usan-do või Sokdo ja hiljem muudeti selle nime, kuid puuduvad ajaloolised tõendid, mis näitaksid, millal nime muudeti.

Rusk dokumentides 1951. aastal on märgitud, et "Mis puudutab Dokdo saart, mida muidu tuntakse Takeshima või Liancourt Rocks nime all, siis seda tavaliselt asustamata kaljumoodustist ei ole meie andmetel kunagi käsitletud Korea osana ja alates umbes 1905. aastast on see olnud Jaapani Shimane prefektuuri Oki saarte osakonna jurisdiktsiooni all. Tundub, et Korea ei ole seda saart kunagi varem nõudnud."

Ajalugu

512: Silla kuninga Jijeungi 13. aastal vallutas Isabu vihmapiiri ja ühendas selle Silla territooriumiga (Kolme kuningriigi protokollid).

An Yong-bok, kalur : ja 1693 shogunaadi leinates, Jaapan sunniviisiliselt eemaldada ja leida, miks ookeanis lähedal Ulleungdo Dokdo ja Ulleung Island on Korea territooriumil Seogye saada (Annals of the reign.History).

Banpo Uldo Ulleung Island kuningas Gojong, keiserliku dekreedi nr 41 : 1900, logistika ja juhend ja nagu Dokdo uldogun et toob kaasa jurisdiktsiooni

Takeshima 1905. aastal: Jaapan, Dokdo, (Takeshima) poolt Shimane ja kui number 40, ja et Jaapan viib (Jaapani-Korea leping 1905. aasta novembris 1905, kaotada suveräänsust,).

1907: Ulleungdo ja Dokdo, Gangwoni provintsi jurisdiktsioon Gyeongsangi provintsile kahes kiiruses.

Aastal 1946 : gho scapin in (Allied Supreme Command) (ülemjuhatuse ülemjuhatuse alliansi komando) lõike juures 677 vastavalt Jaapani välistatud kontrolli Dokdo üle.

Dokdo : 1953 ja vabatahtlike (Colon 32 agendid, hongsunchil) garnisoni organisatsioonid.

Ja 1956 : Riiklik politsei, Dokdo kulude tõttu.

Dokdo : 1981. aastal esimene elaniku registreerimiskaart (Choi Jong-Duk Dodong-ri, Ulleung-eup, ostetud 67).

Riiklikult määratletud kultuuriväärtuslik objekt : 1982, ja see on määratud loodusmälestiseks nr 336 (Dokdo mere vetikate kasvukoht).

1998: Shinhani ja Jaapani vahelise kalanduskokkuleppe sõlmimine.

Riiklikuks kultuuriväärtuseks määratud : 1999. aastal ja haldusorganisatsioonid ja loodusmälestis nr 336, Dokdo a nimemuutus haldussuunised, kultuuripärandi (→ Dokdo a Dokdo vetikad paljundavad loodusvarade kaitseala).

Dodong-ri ostis 42 : partii number kuni 76 / Haldusjaotused : nimi ja number (Dodong-ri → Ida-Saar ja Dokdo, (avamine. - 1. - 2. klass: piirkonnad), 2000 → Dokdo, mägi, kell 37 kuni 1.

Dokdo ning info- ja kommunikatsiooniministeerium : 2003. aastal postinumber "799 - 805".

2005: 11 avaliku ala (Dongdo), sealhulgas rada (sissepääsulubade süsteem → üleminek aruandlussüsteemile), ja Zip Bungyeong (1-37 mäed → 1-96 tänavad) tähistamata jätmine.

Ja 2008 : Aadressi uus tänava aadress "Dokdo to Kim Isabu" ja "Dokdo An Yong-bok gil" vastavalt muutustele.