Octopus on perekond peajalgsete seas: täpsemalt kuulub see Octopoda seltsi (peajalgsete) hulka ja on osa molluskite rühmast. Mõnikord segatakse taksonoomilisi termineid, kuid korrektselt öeldes on Octopoda kaheksajalgsete selts (order), milles on mitu sugukonda ja perekonda, sealhulgas perekond Octopus.

Bioloogia ja anatoomia

Kaheksajalgsetel on iseloomulikud suur pea, kaks suurt silma ja kaheksa jäseme, mis on varustatud iminappadega. Nende suu asub jäsemete keskpunktis ja koosneb kõvast nokast ning radulast (kitkuriiv), millega nad purustavad saaki. Kaheksajalgsed puuduvad nii sise- kui väline skelett, mistõttu nad suudavad kitsastest avadest läbi pigistuda ja peitu pugeda.

Nad liiguvad mitmel viisil: roomamine kätega, kiire tagantpõhjakujuline lükke- ehk purskamine läbi sifooni (jet propulsion) ja mõnel liigil ujuv käitumine, kus keha liigub eespool ja kaheksa kätt jääb taha. Ujumise ajal võivad käed jääda keha taha, tõmmates keha ettepoole.

Toitumiselt on kaheksajalgsed eelkõige röövloomad: nad söövad krabisid, teisi vähilaadseid, molluskeid, kalu ja mõnel juhul ka teisi kaheksajalgsed. Nad kasutavad nokka, iminappe ja mõnel juhul mürki või kontsentrilist puurimist, et murda saagi kestad.

Intelligentsed kaheksajalgsed näitavad keerulist käitumist: õppimist, probleemide lahendamist, tööriistade kasutamist (nt kookonikoore või tühjade merekarpide kasutamine peidikuna) ning vahetut käitumispaindlikkust ja uudishimu.

Paljunemine ja eluiga

Enamik kaheksajalgseid on semelpaarilised — emane haudub mune pikka aega, ei söö selle perioodi jooksul ning pärast poegimist sureb. Isane edastab spermatoforid emasele spetsiaalse modifitseeritud jäseme (hektokotülisti) abil. Eluiga on üldiselt lühike: enamik pinnalähedasi liike elab 1–3 aastat, mõned süvamere liigid võivad elada kauem.

Elupaigad

Kaheksajalgsed asustavad väga erinevaid ookeaniökosüsteeme: mererannikutest ja korallrahudelt kuni süvamereni. Paljud liigid elavad merepõhjas kivide, korallide ja ookeanipõhja pragude vahel, teised on avavetes või elavad rohke vetikakattega aladel. Noored paralarvaalsed etapid võivad olla planktilised ja levivad voolude abil üle suure maa-ala.

Kaitsestrateegiad

Kaheksajalgsed kasutavad mitmeid tõhusaid kaitsemeetodeid:

  • Kamuflaaž: nad muudavad kiiresti värvi ja tekstuuri, kasutades nahas asuvaid kromatofore, leukotosoome ja papillaid; see on näidatud ka kui kamuflaaži.
  • Tindi paiskamine: kui ohustatud, paiskavad paljud liigid mustjat tinti, mis segab röövlooma ja annab kaheksajalgsele võimaluse põgeneda.
  • Põgenemine ja jetsurve: kiire purskeline liikumine läbi sifooni võimaldab teha äkilisi põgenemisi.
  • Varjamine ja koobastes elamine: paljud kaheksajalgsed ehitavad või võtavad üle väikseid varjepaiku, kuhu pugeda.
  • Mürgisus: kõik teadaolevad kaheksajalgsed on mingil määral mürgised, ent enamikul liikidel on inimeste jaoks kahjutu mürk. Ainult väike sinise rõngaga kaheksajalg (Blue-ringed octopus) on teadaolevalt inimesele potentsiaalselt surmav.
  • Mimikri ja käitumuslikud võtted: mõned liigid, näiteks "mimic octopus", matkivad teiste liikide välimust ja liikumist, et röövloomu ära petta.
  • Autotoomia ja jäsemete taastumine: nad võivad mõnikord käsi kaotada ning hiljem regeneratsiooniga jäseme taastada.

Liikide arv ja terminoloogia

On umbes 300 kaheksajalgset liiki, millest üle 100 liigi kuulub perekonda Octopus. Octopodid moodustavad üle kolmandiku elusate peajalgsete koguarvust. Termin "kaheksajalgsed" kasutatakse nii perekonna Octopus liikide kui ka kogu Octopoda-seltsi liikmete kohta; kontekst määrab, kumb tähendus on antud olukorras õigem.

Kaheksajalgsete uurimine jätkub: nende intelligentsuse, kohastumisvõime ja biokeemiliste omaduste (nt mürgid ja tinti koostis) uurimine avab uusi teadmisi nii bioloogiast kui ka võimalikke rakendusi meditsiinis ja tehnoloogias.