Kaheksajalgsed (Octopoda) — bioloogia, elupaigad ja kaitsestrateegiad
Octopus on perekond peajalgsete seas: täpsemalt kuulub see Octopoda seltsi (peajalgsete) hulka ja on osa molluskite rühmast. Mõnikord segatakse taksonoomilisi termineid, kuid korrektselt öeldes on Octopoda kaheksajalgsete selts (order), milles on mitu sugukonda ja perekonda, sealhulgas perekond Octopus.
Bioloogia ja anatoomia
Kaheksajalgsetel on iseloomulikud suur pea, kaks suurt silma ja kaheksa jäseme, mis on varustatud iminappadega. Nende suu asub jäsemete keskpunktis ja koosneb kõvast nokast ning radulast (kitkuriiv), millega nad purustavad saaki. Kaheksajalgsed puuduvad nii sise- kui väline skelett, mistõttu nad suudavad kitsastest avadest läbi pigistuda ja peitu pugeda.
Nad liiguvad mitmel viisil: roomamine kätega, kiire tagantpõhjakujuline lükke- ehk purskamine läbi sifooni (jet propulsion) ja mõnel liigil ujuv käitumine, kus keha liigub eespool ja kaheksa kätt jääb taha. Ujumise ajal võivad käed jääda keha taha, tõmmates keha ettepoole.
Toitumiselt on kaheksajalgsed eelkõige röövloomad: nad söövad krabisid, teisi vähilaadseid, molluskeid, kalu ja mõnel juhul ka teisi kaheksajalgsed. Nad kasutavad nokka, iminappe ja mõnel juhul mürki või kontsentrilist puurimist, et murda saagi kestad.
Intelligentsed kaheksajalgsed näitavad keerulist käitumist: õppimist, probleemide lahendamist, tööriistade kasutamist (nt kookonikoore või tühjade merekarpide kasutamine peidikuna) ning vahetut käitumispaindlikkust ja uudishimu.
Paljunemine ja eluiga
Enamik kaheksajalgseid on semelpaarilised — emane haudub mune pikka aega, ei söö selle perioodi jooksul ning pärast poegimist sureb. Isane edastab spermatoforid emasele spetsiaalse modifitseeritud jäseme (hektokotülisti) abil. Eluiga on üldiselt lühike: enamik pinnalähedasi liike elab 1–3 aastat, mõned süvamere liigid võivad elada kauem.
Elupaigad
Kaheksajalgsed asustavad väga erinevaid ookeaniökosüsteeme: mererannikutest ja korallrahudelt kuni süvamereni. Paljud liigid elavad merepõhjas kivide, korallide ja ookeanipõhja pragude vahel, teised on avavetes või elavad rohke vetikakattega aladel. Noored paralarvaalsed etapid võivad olla planktilised ja levivad voolude abil üle suure maa-ala.
Kaitsestrateegiad
Kaheksajalgsed kasutavad mitmeid tõhusaid kaitsemeetodeid:
- Kamuflaaž: nad muudavad kiiresti värvi ja tekstuuri, kasutades nahas asuvaid kromatofore, leukotosoome ja papillaid; see on näidatud ka kui kamuflaaži.
- Tindi paiskamine: kui ohustatud, paiskavad paljud liigid mustjat tinti, mis segab röövlooma ja annab kaheksajalgsele võimaluse põgeneda.
- Põgenemine ja jetsurve: kiire purskeline liikumine läbi sifooni võimaldab teha äkilisi põgenemisi.
- Varjamine ja koobastes elamine: paljud kaheksajalgsed ehitavad või võtavad üle väikseid varjepaiku, kuhu pugeda.
- Mürgisus: kõik teadaolevad kaheksajalgsed on mingil määral mürgised, ent enamikul liikidel on inimeste jaoks kahjutu mürk. Ainult väike sinise rõngaga kaheksajalg (Blue-ringed octopus) on teadaolevalt inimesele potentsiaalselt surmav.
- Mimikri ja käitumuslikud võtted: mõned liigid, näiteks "mimic octopus", matkivad teiste liikide välimust ja liikumist, et röövloomu ära petta.
- Autotoomia ja jäsemete taastumine: nad võivad mõnikord käsi kaotada ning hiljem regeneratsiooniga jäseme taastada.
Liikide arv ja terminoloogia
On umbes 300 kaheksajalgset liiki, millest üle 100 liigi kuulub perekonda Octopus. Octopodid moodustavad üle kolmandiku elusate peajalgsete koguarvust. Termin "kaheksajalgsed" kasutatakse nii perekonna Octopus liikide kui ka kogu Octopoda-seltsi liikmete kohta; kontekst määrab, kumb tähendus on antud olukorras õigem.
Kaheksajalgsete uurimine jätkub: nende intelligentsuse, kohastumisvõime ja biokeemiliste omaduste (nt mürgid ja tinti koostis) uurimine avab uusi teadmisi nii bioloogiast kui ka võimalikke rakendusi meditsiinis ja tehnoloogias.
Kaheksajalgne kaheksajalg kamuflaažis
Mängi meediat Liikuv Octopus vulgaris
Anatoomia
Erinevalt enamikust teistest peajalgsetest on enamikul kaheksajalgsetel ainult pehme keha, millel puudub sisemine skelett. Neil ei ole kaitsvat väliskesta nagu nautilusel, mis on teine peajalgsete liik. Nende ainus kõva osa on nokk, mis sarnaneb papagoi noka kujuga.
Seetõttu on kaheksajalgsel väga lihtne suruda läbi väga kitsaste avade kivide vahel, näiteks surudes läbi augu, mis on sama suur kui tema silm.
Silmad
Octopodide silmad on keerulised. Tegelikult ei ole neil pimeala. Pime koht on silmade eriline koht, mis ei ole võimeline valgust tajuma. Seega, kui me kuhugi vaatame, siis osa sellest, mis seal on, tegelikult ei tajuta (aju "täidab" seda, nii et me ei märka seda). Kuid kaheksajalgadel seda probleemi ei ole.
Objektiiv on kaheksajalgne on liikuv. See liigub edasi-tagasi, et fokuseerida. Nii fookustab kaamera. Kui kaamera fookustab pildistamiseks objektile, liigub objektiiv edasi-tagasi, kuni kaamera poolt vaadeldav pilt on õiges fookuses.
Värvid
Mõned kaheksajalgsed võivad kasutada oma kromatofoore mitte ainult maskeerimiseks. Kui nad ei sulandu ümbritsevasse keskkonda, võivad nad oma tunnetest värvi abil märku anda. Näiteks kui nad on lõdvestunud, on nad tuhm, hallikaspruun või oranži värvi. Kui nad vihastuvad, võivad nad muutuda punaseks. Kui nad tunnevad hirmu, võivad nad muutuda valgeks.
Käitumine
Luure
kaheksajalgsed on väga intelligentsed, tõenäoliselt rohkem kui ükski teine selgrootu. Bioloogid arutlevad palju nende intelligentsuse ja õppimisvõime täpse ulatuse üle. Labürindi- ja probleemilahenduskatsed on näidanud, et neil on nii lühi- kui ka pikaajaline mälu. Nende lühike eluiga piirab nende õppimisvõimet.
Mõned kaheksajalgsed, näiteks imiteeriv kaheksajalg, suudavad oma käsi liigutada nii, et nad jäljendavad teiste mereorganismide liigutusi.
Laboratoorsetes katsetes saab kaheksajalgseid kergesti õpetada eristama erinevaid kujundeid ja mustreid. Neid on täheldatud, mida mõned on kirjeldanud kui mänguasju: nad lasevad korduvalt pudeleid või mänguasju oma akvaariumis ringvoolu ja püüavad neid seejärel kinni. Sageli murduvad kaheksajalgsed oma akvaariumist välja ja mõnikord ka teistesse akvaariumidesse, et otsida toitu.
Üle 300 kaheksajalgse liigist suurim, hiiglaslik kaheksajalg Enteroctopus, on tõepoolest suur. Täiskasvanud isased kaaluvad keskmiselt umbes 50 kilo ja emased umbes 33 kilo. Nende käte siruulatus on umbes kaheksa jalga. Nad on isegi tõusnud kalalaevadele ja avanud laevaruume, et saada ja süüa krabisid.
Ühendkuningriigis peetakse peajalgseid, näiteks kaheksajalgseid, 1986. aasta loomade (teaduslikest katsetest) seaduse alusel auväärseteks selgroogseteks. See annab neile kaitse, mida selgrootutele tavaliselt ei anta.
Turskede on ainus selgrootu, kelle puhul on kindlalt tõestatud, et nad kasutavad tööriistu. Vähemalt neli isendit veinitõrvikut (Amphioctopus marginatus) on näinud, kuidas nad korjavad ära visatud kookospähkli kestasid ja seejärel panevad need uuesti kokku, et kasutada neid varjualustena.
kaheksajalgsed on aktiivsed ja intelligentsed röövloomad, kellel on hea nägemine ja aju. Nad söövad peamiselt krabisid ja mõningaid kalu.
Kaitse
Kaheksakäpalistel on mitmesuguseid kaitsevõimalusi. Nad kasutavad aktiivset varjamist ja matkimist, mida kontrollib nende närvisüsteem. Enamik neist suudab põgenemise hõlbustamiseks musta tindipilve välja paisata ja mõned suudavad äärmise ohu korral käe välja heita. See vingerdab ja meelitab ründajat ligi.
Kruppi, mis avab kruvikorgiga konteinerit.
Reproduktsioon ja surm
Kui kaheksajalgsed paljunevad, kasutavad isased spetsiaalset kätt, et panna seemnepakke emase mantliõõnsusesse. Isased surevad mõne kuu jooksul pärast paaritumist. Mõne liigi puhul suudab emane kaheksajalgne hoida spermat nädalaid enda sees, kuni munad on küpsed.
Pärast nende viljastamist muneb emaslind umbes 200 000 muna (see arv varieerub liigiti märkimisväärselt). Emane hoolitseb munade eest, valvab neid röövloomade eest ja puhub õrnalt veevooluga üle munade, et nad saaksid piisavalt hapnikku. Emane ei jahti ühe kuu jooksul, mil ta hoolitseb koorumata munade eest, ning võib toiduks tarvitada osa omaenda käest.
Umbes siis, kui munad kooruvad, lahkub ema pesast ja on liiga nõrk, et end tursakeste sarnaste kiskjate eest kaitsta, ning langeb sageli nende rünnakute ohvriks. Noored kaheksajalgsed veedavad aega planktonipilvedes triivides, kus nad toituvad, kuni on valmis laskuma ookeani põhja, kus tsükkel kordub.
Kõik kaheksajalgsed, mille kohta meil on andmeid, on suhteliselt lühikese elueaga. Mõned liigid elavad vaid kuus kuud. Suuremad liigid, nagu näiteks Vaikse ookeani põhjaosa hiiglaslik kaheksajalg, võivad sobivate tingimuste korral elada kuni viis aastat.
Reproduktsioon on surma põhjus: isased võivad elada vaid mõned kuud pärast paaritumist ja emased surevad varsti pärast munade koorumist. Nad jätavad (umbes) ühekuulise perioodi jooksul, mil nad hoolitsevad koorumata munade eest, söömata, kuid ilmselt ei sure nad nälga. Bioloogiline seletus sellele lühikesele elueale (või kiirele vananemisele) ei ole praegu kokku lepitud.
Süvamere kaheksajalgne pesitseb mune
California ranniku lähedal on merebioloogid jälginud, kuidas üks ja seesama emane kaheksajalgne oma mune valvab juba üle nelja aasta. Nende areng võttis kaua aega, sest 1,4 kilomeetri sügavusel oli vesi väga külm. Nad teadsid, et tegemist on sama kaheksajalgse, sest tal oli iseloomulik arm. Uurimistööde tegemiseks kasutati kaamerate, tulede ja robotkäepidemetega varustatud kaugsukelaparaati.
Vasakul: Vasi mükeeniaegsest kreeka kalmistust Prosymnas, Argos, umbes 1500 eKr.
Paremal: Vana-Kreeka mustanahaline amfora (vaas), 530-520 eKr. Vasakul on hopliit, kelle kilbil on kaheksajalgne kujutis. Staatliche Antikensammlungen, München, Saksamaa.
Küsimused ja vastused
K: Milline on kaheksajalgade sugukond?
V: Kaheksajalgsete perekond on Octopoda.
K: Mitu silma on kaheksajalgsetel?
V: kaheksajalgsetel on kaks suurt silma.
K: Mis tüüpi suu neil on?
V: kaheksajalgsetel on kõva nokk, mille suu on käte keskpunktis.
K: Kuidas kaitsevad kaheksajalgsed end kiskjate eest?
V: Röövloomade eest kaitsmiseks varjuvad kaheksajalgsed, põgenevad kiiresti, paiskavad välja tinti või kasutavad värvimuutvat kamuflaaži.
K: Millist saaki nad jahivad?
V: kaheksajalgsed on intelligentsed röövloomad, kes armastavad krabisid.
K: Kas kõik kaheksajalgsete liigid on mürgised?
V: Kõik kaheksajalgsete liigid on mürgised, kuid ainult väike sinise rõngaga kaheksajalg on teadaolevalt inimesele surmav.
K: Mitu liiki peajalgseid molluskid on kokku?
V: Peajalgsete molluskite liike on kokku umbes 300, millest üle 100 kuulub perekonda Octopus.
