Molluskid (Mollusca): selgrootud loomad — tunnused, elupaigad ja liigid

Molluskid: avasta nende tunnused, elupaigad ja liigid — mitmekesine selgrootute maailm merest mageveeni ja maismaale.

Molluskid (Mollusca) on suur ja mitmekesine selgrootute rühm, mis hõlmab nii meres, magevees kui ka maismaal elavaid liike. Enamik molluske ehk molluskuid on mereloomad — rannikualadel ja madalas vees on nad eriti liigirohked: merepõhjas elavate organismide hulgas moodustavad molluskid ühe suureima rühma, hinnanguliselt umbes 85 000 liiki (ligikaudu 23% nimetatud mereorganismidest). Samuti esineb molluske magevees ja maismaal (näiteks maokärbsed ehk teod).

Tunnused ja anatoomia

Molluskid on morfoloogiliselt väga mitmekesised, kuid paljudel esinevad sama põhilised tunnused:

• Kehaehitus: tüüpiliselt koosneb kehast viskeraalne mass (siseelundid), lihaseline jalake (jalake või "foot") ning mantliõõs (mantle), mis toodab sageli kestu.
• Kest: enamikul molluskitest on karbid ehk kestad, mis on loodud peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kest võib olla üksik (nt limused), kaksik (nt koorikloomad) või paljandunud plaadist (nt chitons).
• Radula: enamikul gastropoodidel ja teistel rühmadel on hammastest koosnev riivapoolne organ — radula —, mida kasutatakse toidu kogumiseks ja purustamiseks. (Mõned bivalveid ja teised on selle kaotanud).
• Õõnes ja hingamine: molluskidel on erinevad hingamissüsteemid — gillid (lehed) vees elavatel liikidel ja kopsulaadsed struktuurid maismaa- või mõnel mageveeliigil.
• Ringlus ja närvisüsteem: enamikul on avatud vereringe (välja arvatud paljud käputäied, nt teatud kaheksajalgsete hulka kuuluvad), ning närvisüsteem varieerub lihtsast ganglionvõrkust kuni hästi arenenud aju ja meeleorganiteni, eriti kaheksajalgsetel.

Erinevused ja mitmekesisus

Molluskid on "plastiline" rühm evolutsioonilises mõttes: nad on suutnud kohaneda väga erinevate elupaikade ja eluviisidega ning seetõttu on nende morfoloogia ja suurus väga erinev — alates mikroskoopilistest kuni mitme meetri pikkuste hiid-kalmarditeni. Selles mitmekesisuses on ka erandeid: kuigi enamikul on kest, siis mõnel rühmal kest puudub või on see tugevalt vähendunud — näiteks kaheksajalgsetel, teibikutel ja meritigudel, mida tuntakse meritigude nime all.

Võrreldes teiste varasemate marineerijatega, näiteks brachiopoodid, on molluskid evolutsiooniliselt väga edukad ja liigirikkad.

Peamised rühmad

• Gastropoda (limused ja teod) — suurim klass, hõlmab koopaid, meretidusid ja maismaa teid; paljud on kasvijad ja nad kasutavad radulat.
• Bivalvia (kahekoorikalised) — nt rannakarbid, austrid ja musselid; enamasti filtertoidulised ja kaheosalise kestuga.
• Cephalopoda (peajalgsed) — kaheksajalgne, kaheksajalad, kalmaarid; intelligentsed, hästi arenenud närvisüsteem, tihti suletud vereringe ja püügil põhinev eluviis.
• Polyplacophora (skifofonid ehk chitons) — keha koosneb mitmest plaadist ja need elavad peamiselt kiviste rannikualade peal.
• Scaphopoda (kihvkirbud) — torukujuline kest, elavad liiva all.
• Monoplacophora — haruldane ja primitiivse välimusega rühm, mis on leitud sügavamalt merest ja fossilidest.

Elupaigad ja ökoloogiline roll

Molluskid võivad elada väga erinevates keskkondades: madalas rannavetes, ookeani sügavustes, jõgedes ja järvedes ning niisketel maismaaaladel. Nad osalevad toiduahelas erinevalt — mõned on kasvijad, teised kütivad aktiivselt saaki (nt kaheksajalad, mõned kalmaarid), ja paljud bivalveid on olulised filtertoidulised puhastajad. Molluskid on ka toiduks paljudele teistele loomadele ning nende kestad mõjutavad rannikutel setete kujunemist.

Reproducktsioon ja eluiga

Reproduktiivsed strateegiad on mitmekesised: paljud liiguvad sooerinevateks (mõlemad sugud eraldi), teised on hermaprodiidid (kaksikutega), ning areng võib toimuda kas otse (vastsündinud sarnane täiskasvanule) või larvaalsest staadiumist (planktoni-lirva, mis hiljem metamorfiseerub). Eluiga varieerub mõnest aastast (võib-olla isegi kuud) kuni kümnete aastate või rohkem — näiteks mitmed suuremad rannakarbid ja austrid võivad elada aastakümneid.

Inimese jaoks tähtsus ja kaitse

Molluskid on inimesele olulised mitmeti: nad on toiduks (austrid, rannakarbid, kalmaarid, teod), kestad ja pärlid on majanduslikult väärtuslikud, ja mõned liigid on teadusuuringute objektiks (eriti kaheksajalgseid ja kalmaare uuritakse komplekssuse tõttu). Samas seisavad paljud liigid silmitsi ohustustega: elupaikade hävitamine, reostus, ülepüüdmine, kliimamuutused ja invasiivsed liigid vähendavad nende arvukust. Kaitse ja vastutustundlik kasutamine on oluline, et säilitada molluskite rolli ökosüsteemides ja majanduses.

Lõpetuseks

Molluskid on üks evolutsiooniliselt ja ökoloogiliselt silmapaistvamaid selgrootute rühmi. Nende suursugune mitmekesisus, erinevad elustiilid ja kohanemisvõime teevad neist olulise osa Maa elustikust ning annavad palju teemasid teadusuuringuteks ja looduskaitseks.

"Üldine mollusk"

Kuna molluskitel on nii palju erinevaid kujundeid, alustavad paljud õpikud molluskite anatoomia teemat nn arhi-molluskite, hüpoteetiliste üldiste molluskite või hüpoteetiliste esivanemate molluskite (HAM) kirjeldamisega, et illustreerida sugukonna kõige levinumaid tunnuseid. Pilt on üsna sarnane tänapäeva monoplacophorans'ile: mõned arvavad, et see võib sarnaneda väga varastele molluskitele.

Üldine mollusk on kahepoolselt sümmeetriline ja tal on üks "limpetilaadne" kest peal. Koorik eritab mantlit, mis katab ülemist pinda. Alumine pool koosneb ühest lihaselisest "jalast". Vistseraalne mass ehk visceropallium on molluskite pehme, mittemuskulaarne ainevahetuspiirkond. See sisaldab kehaorganeid.

Anatoomiline skeem hüpoteetilisest esivanemate molluskist

Otsing