Käitumine
Käitumine (või käitumine) on see, mida loom teeb või kuidas ta käitub. Käitumine võib olla teadlik või ebateadlik. See võib olla pärilik või õpitud. Mõistet kasutatakse ka süsteemide ja masinate kohta, mis suhtlevad oma keskkonnaga. Mõiste ei ole täpselt määratletud.
Katsetes on käitumine vaadeldav reaktsioon, mis tekib, kui organismile antakse stiimul. Mõned organismid on keerulisemad kui teised ja võivad olla oma keskkonnast teadlikumad. Kui nende käitumine on teadlik, tähendab see, et nad teavad, mida nad teevad. Kui nad ei ole teadlikud sellest, mida nad teevad, siis on tegemist teadvustamata käitumisega.
Inimesed tõmbavad käe tagasi, ilma et nad mõtleksid, kui nad kogemata midagi kuuma puudutavad. Seda tehakse seetõttu, et meil (ja teistel loomadel) on päritud närvisüsteemi refleksid, mis sunnivad meid valu põhjustavast asjast eemale tõmbuma.
Käitumine on seotud nii närvisüsteemi kui ka endokriinsüsteemiga. Närvisüsteem reageerib ja märkab, mis toimub. Hormoonsüsteem on palju aeglasem. See muudab teatud liiki käitumist tõenäolisemaks või vähem tõenäoliseks. Lihtne näide on muutus lapsest täiskasvanuks. See hõlmab tervet rida hormoone, mis mõjutavad kasvu ja käitumist.
Käitumine on samuti seotud õppimisega. Organismid, mis on keerulisemad, suudavad paremini õppida kui need, mis on lihtsamad. Kuid isegi kõige lihtsamad loomad näitavad harjumist, mis on primitiivne õppimise viis. Organismide puhul tähendab õppimine seda, et nad muudavad oma käitumist, sest nad mäletavad, et nad on varem selles olukorras olnud ja teavad, kuidas reageerida.
Inimesed kasutavad sageli sõna "käitumine" selle all, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad (käituvad). Lastele õpetatakse, mis on hea ja mis on halb käitumine. Hea käitumine tähendab viisakust ja hoolivust teiste inimeste suhtes. See on selline käitumine, mida inimesed ühiskonnas teistelt ootavad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on käitumine?
V: Käitumine on see, mida loom teeb või kuidas ta käitub. See võib olla teadlik või alateadlik, päritud või õpitud. See võib viidata ka süsteemidele ja masinatele, mis suhtlevad oma keskkonnaga.
K: Kuidas uuritakse käitumist katsetes?
V: Eksperimentides on käitumine vaadeldav reaktsioon, mis tekib, kui organismile antakse stiimul.
K: Kas käitumine on seotud närvisüsteemiga?
V: Jah, käitumine on seotud nii närvisüsteemi kui ka endokriinsüsteemiga. Närvisüsteem reageerib ja märkab, mis toimub, samas kui hormoonsüsteem muudab teatud liiki käitumist tõenäolisemaks või vähem tõenäoliseks.
K: Kas õppimine on seotud käitumisega?
V: Jah, isegi lihtsatel loomadel esineb harjumust, mis on primitiivne õppimise vorm. Keerulisemad organismid suudavad õppida paremini kui lihtsamad ja see tähendab, et nad muudavad oma käitumist, sest nad mäletavad, et on varem selles olukorras olnud ja teavad, kuidas reageerida.
K: Kuidas inimesed kasutavad sõna "käitumine"?
V: Inimesed kasutavad sõna "käitumine" sageli selle all, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad (käituvad). Lastele õpetatakse, mis on hea käitumine ja mis on halb käitumine - hea on viisakas ja tähelepanelik teiste suhtes, halb aga häiriv või teiste inimeste tundeid/vajadusi mitte arvestav jne.
K: Mida tähendab hea käitumine?
V: Hea käitumine tähendab viisakust ja hoolivust teiste inimeste suhtes - käitumist viisil, mida ühiskond oma liikmetelt ootab.
