Teadvustamata meel (alateadvus) — määratlus, ajalugu ja roll psühholoogias

Arvatakse, et alateadvus on inimese mõistuse sügavam osa, mis töötab ilma, et inimene seda teaks. Tunded, mõtted, soovid või emotsioonid ilmuvad justkui tühjalt kohalt, jättes inimese küsima, kust need pärinevad.

Alateadvuse mõiste on 18. sajandi saksa romantilise filosoofi Friedrich Schellingi loodud mõiste, mille hiljem võttis inglise keelde kasutusele luuletaja ja esseist Samuel Taylor Coleridge. Tegemist on aga iidse ideega, mida on märgatud paljudes tsivilisatsioonides ja kultuurides. Ka see, kas teistel imetajatel on inimesega sarnased mentaalsed mehhanismid, on samuti märkimisväärse ajalooga küsimus.

Määratlus ja terminoloogia

Alateadvus viitab neile vaimsetele protsessidele, mis toimuvad ilma teadliku tähelepanuta. See hõlmab automaatseid reaktsioone, mälu jääke, implitsiitset (varjatud) õppimist ja intuitiivseid otsuseid. Psühholoogia eristab sageli järgmisi mõisteid:

• Teadvus – see, millele inimene hetkel tähelepanu pöörab.
• Eelteadvus (preconscious) – informatsioon, mis ei ole praegu teadlik, kuid mida saab hõlpsasti teadvustada.
• Alateadvus/mittemärgatav – sügavamad või automaatsemad protsessid, mida inimene tavaliselt teadlikult ei märka.

Kaasaegsed teadlased kasutavad mõnikord terminit implitsiitne (varjatud) protsess, et rõhutada, et need mehhanismid mõjutavad käitumist ilma selge teadvuseta.

Ajalooline areng psühholoogias

Alateadvuse mõiste sai populaarset kuju Sigmund Freudi töödes, kus ta selgitas, et paljud konfliktid ja motiivid on varjatud ning mõjutavad käitumist läbi selliste mehhanismide nagu suru (repression) ja kaitsemehhanismid. Carl Gustav Jung laiendas ideed, rääkides kollektiivsest alateadvusest ja arhetüüpidest.

20. sajandi keskpaigas kasvas mõjuvõimu behaviourism, mis tõrjus sisekaemuse pealt vaatluse ja keskendus nähtavale käitumisele. 1960.–70. aastatel tõusis kognitiivne psühholoogia, mis tõi tagasi tähelepanu varjatud protsessidele, nüüd aga mõõdetava ja uuritava terminoloogiana (näiteks info töötlemise mudelid).

Roll tänapäeva psühholoogias ja neuroteaduses

Kaasaegne uurimus näitab, et alateadvus ei ole mingi müstiline varjatud domeen, vaid pigem kogum automaatseid ja kiiresti töötavaid mehhanisme. Näited ja olulised valdkonnad:

• Implitsiitne mälu ja priming: varasem kogemus mõjutab reageerimist ilma teadliku meenutamiseta.
• Automaatsed emotsioonid: amügdala ja teised aju struktuurid hindavad ohu- ja motivatsioonisignaale enne, kui me sellest teadlikult aru saame.
• Intuitiivne otsustamine: heuristikad ja „kiired” otsused, mis põhinevad varasemal õpitud mustritel.
• Implicit Association Test (IAT) ja eelarvamused: mõõtmismeetodid näitavad, et paljud hoiakud ja stereotüübid toimivad varjatult.

Neuroteaduslikud meetodid nagu fMRI, EEG ja priming-uuringud võimaldavad nüüd jälgida ja kvantifitseerida paljusid neid protsesse, tuues alateadvuse uurimisse rohkem empirilist tuge.

Uurimismeetodid

• Priming-eksperimendid – mõõdetakse, kuidas varasemalt näidatud stiimul mõjutab hilisemat reageerimist.
• Subliminaalne esitamine – stiimuleid näidatakse nii kiiresti või nõrgal kujul, et inimene neid teadlikult ei registreeri, kuid need võivad käitumist mõjutada.
• Implicit Association Test (IAT) – hindab kiireid seoseid mõistete ja hinnangute vahel.
• Neuroimaging – mõõdab aju aktiivsust alateadlike protsesside ajal.

Kliiniline tähendus ja rakendused

Psühhoterapeutilises praktikas on mõiste alateadvusest endiselt oluline. Psühhodünaamilised lähenemised püüavad avastada varjatud konflikte ja mustreid, samas kui kognitiivkäitumuslik teraapia (CBT) keskendub automaatsetele mõtetele ja nende teadlikuks tegemisele. Alateadvuse mõistmine aitab selgitada näiteks:

• miks teatud emotsioonid või käitumised korduvad vaatamata teadlikule soovile muutuda;
• kuidas traumad võivad avalduda läbi märkamatute käitumismustrite;
• miks sõltuvuskäitumised võivad toimida automaatselt ja raskesti kontrollitavalt.

Loomad ja alateadvus

Uuringud loomade käitumisest näitavad, et paljud automaatsed ja implitsiitsed protsessid ei ole inimspetsiifilised. Küsimus, kas teistel imetajatel on „alateadvus” samas tähenduses kui inimestel, on keeruline: võime mõõta õppimist, mälu ja automaatseid reaktsioone, kuid eneseteadvuse ja kultuuripõhiste aspektide osas on piirangud.

Kriitika ja piirangud

Mõiste „alateadvus” on olnud ka kriitika objektiks: mõnikord on seda kasutatud seletusena ilma täpsustamata mehhanisme (nn diverting explanation). Tänapäeva teaduses rõhutatakse operatiivseid ja mõõdetavaid definitsioone ning varjatud protsesse käsitletakse pigem teaduslikult uuritavate nähtustena (näiteks implitsiitne mälu, automaatsed reaktsioonid) kui nähtuste filosoofilise või müstilise seletusena.

Kokkuvõte

Alateadvus ei ole üheainsa selgepiirilise nähtuse nimi, vaid katab hulga automaatseid, implitsiitseid ja sageli mitteteadlikke protsesse, mis mõjutavad meie tundeid, mõtteid ja käitumist. Ajalooliselt on mõiste läbinud muutusi – filosoofilistest ja psühhoanalüütilistest algustest on liigutud mõõdetavate ja neurobioloogiliste seletuste poole. Tänapäeva psühholoogia ja neuroteadus püüavad ühendada teoreetilisi ideid empiiriliste meetoditega, et paremini mõista, kuidas varjatud protsessid meie igapäevaelu kujundavad.

Freudi vaated

Sigmund Freudi psühhoanalüüsis mängib alateadvus suurt rolli. Ta arutas alateadvuse tähtsust teadliku mõtlemise ja käitumise mõistmisel.

Kuid alateadvust ei avastanud Freud. Psühholoogia ajaloolane Mark Altschule jõudis järeldusele: "On raske - või ehk võimatu - leida XIX sajandi psühholoogi või psühhiaatrit, kes ei tunnistanud alateadlikku mõtlemist mitte ainult reaalseks, vaid ka ülima tähtsusega".

Freudi edasiminek ei olnud mitte alateadvuse paljastamine, vaid meetodi väljatöötamine selle süstemaatiliseks uurimiseks. Kuid tema meetod on vastuoluline, nagu ka ülejäänud tema ideed. Freud nimetas unenägusid "kuninglikuks teeks alateadvusse". Ta arendas oma ideed välja teoses "Unenägude tõlgendamine" (1899). Eelteadvust kirjeldas ta kui teadliku ja alateadvuse vahelist kihti, mille sisu on väikese vaevaga ligipääsetav. Alateadvuse põhijooneks on see, mida ta nimetas "repressiooniks". Freud uskus, et paljud inimesed suruvad valusaid mälestusi sügavale oma alateadvusse.

Jäämäge kasutatakse sageli Freudi teooria illustreerimiseks, et suurem osa inimese mõistusest toimib alateadlikult.

Otsing