Unenägu
Unenäod on see, mida inimene näeb ja kuuleb oma peas, kui ta magab. Sageli on need mõnes mõttes sarnased tegeliku eluga, kuid võivad olla ka väga kummalised. Unenäod võivad nende toimumise ajal tunduda nii reaalsed, et inimene võib arvata, et ta on ärkvel, kuigi tegelikult magab.
Mõnikord mõistab inimene unenäo ajal, et ta näeb unenägu, kuid unenägu jätkub. Seda nimetatakse selgeteks unenägudeks. Enamiku inimeste puhul juhtub seda väga harva, kuid mõne inimese puhul juhtub see sageli. Selge unenäo ajal tunneb inimene, et ta kontrollib unenägu ja tavaliselt näeb ta unes lõbusaid asju, mida ta reaalses maailmas teha ei saa.
Enamik inimesi mäletab oma unenägusid ühel või teisel viisil, isegi kui see on vaid väike osa, kuid lapsed mäletavad suure tõenäosusega enamiku oma unenägudest selgelt. Sageli on inimestel lihtsam unenägusid meenutada, kui nad kohe pärast ärkamist unenäos toimunu üles kirjutavad. Seetõttu on paljudel inimestel unipäevikud, kus nad kirjeldavad iga oma unenägu.
Õudusunenäod on unenäod, mis hirmutavad või šokeerivad inimesi. Õudusunenäod põhinevad tavaliselt inimese igapäevastel hirmudel, nagu ämblikud või pimedad kohad, kuid isegi unenäod, mis ei ole seotud nende asjadega, võivad tunduda ebameeldivad. Õudusunenägusid põhjustavad paljud erinevad asjad: ebamugavustunne või valu magamise ajal, haigus, stress või isegi söömine vahetult enne magamaminekut.
On palju erinevaid teooriaid selle kohta, miks inimesed unistavad ja mida nende unenäod tähendavad. Igal inimesel on erinevad unenäod. Mõned psühholoogid usuvad, et unenäod peegeldavad seda, mis toimub alateadvuses (see osa meelest, mis töötab iseenesest). Teised arvavad, et unenägudes esinevad inimesed, kohad ja esemed on sümbolid muudele asjadele unenägijate tegelikus elus. Läbi ajaloo on inimesed püüdnud unenägusid mõtestada, et neist asju teada saada, ja on neid sageli kasutanud ennustamiseks või ennustamiseks. Tänapäevalgi on unenägude mõtestamisele pühendatud palju raamatuid ja veebilehti.
Unenäod juhtuvad siis, kui inimesed magavad
Muistsed ideed unenägude kohta
Üldiselt arvasid iidsed tsivilisatsioonid, et unenäod on sõnumid jumalatelt (vt Homerose teoseid) või alternatiivselt mingi ettekuulutus. Siiski teadsid nad, et sageli eksitavad unenäod unenägijat, ja leiutasid sellele mitmesuguseid seletusi. Aristoteles alustas selliste ideedega, kuid hiljem muutus ta skeptilisemaks ja eitas unenägude jumalikku päritolu.
Freudi teooria
Oma "Unenägude tõlgenduses" sidus Sigmund Freud need oma psühhoteraapia-alaste ideedega. Freudi arvates on unenäod "soovide täitmise" vormid. Need on alateadvuse katsed lahendada mingi konflikt. Kuna alateadvuses olev teave on rahutuses ja sageli häirival kujul, ei lase eelteadvuses olev "tsensor" seda muutmata kujul teadvusse üle minna. Freud kirjeldab kolme peamist tüüpi unenägusid: 1. Unenäos saadud otsesed ettekuulutused; 2. Tulevase sündmuse ennustamine; 3. Sümboolne unenägu, mis nõuab tõlgendamist.
Mõned autorid, näiteks Hans Eysenck, on väitnud, et unenäod, millele Freud viitab, ei toeta tegelikult tema teooriaid. Eysenck väidab, et Freudi näited tegelikult kummutavad tema unenägude teooria.
Kaasaegne töö
Alates Freudist on rõhuasetus olnud unenägude bioloogial.
Oluline on olnud REM (rapid eye movement) ja mitte-REM une avastamine. Teadlased on teinud selle kohta palju uuringuid. Katseisikud on äratatud mõlemas etapis ja neilt on küsitud, millele nad mõtlevad. On selge, et mitte-REM-staadiumide aruanded erinesid REM-staadiumide aruannetest. Eelkõige tekivad unenäod enamasti siis, kui aju on REM-olekus. Ka unenägude ja unenägude vahel on mingi seos. Mõlemad näivad toimuvat 90-110-minutilise tsükli jooksul.
Ilmselt "ei ole mingeid tõendeid, et neist oleks võimalik saada kasulikumat arusaama isiksusest kui ärkveloleku tegelikkusest".
Kui uni on takistatud, kannatavad inimesed ja halveneb igasugune ärkvelolek. Sellest selgub, et une üks oluline funktsioon on säilitada normaalne ajutegevus ärkveloleku ajal. Millegipärast taastub une ajal aju normaalne toimimine. Uni on, niipalju kui teada, selgroogsete seas universaalne. Ka see räägib selle suurest tähtsusest. Siiski ei ole teada, kas unenägu toetab seda une taastamisfunktsiooni või on see midagi, mis lihtsalt juhtub.
Küsimused ja vastused
K: Mis on valehäire?
V: Valehäire on see, kui inimene unistab ärkamisest, kuid tegelikult ta siiski magab.
K: Kui sageli inimesed näevad unenägusid?
V: Inimesed näevad tavaliselt umbes 4-6 unenägu öö jooksul ja kipuvad mäletama ainult kahte viimast.
K: Mis on selge unenägu?
V: Selge unenägu on see, kui inimene mõistab unenäo ajal, et ta näeb unenägu, kuid jätkab selle unenäo nägemist. Seda tüüpi unenäo ajal on inimesel tavaliselt täielik kontroll oma keha ja keskkonna üle.
K: Kuidas saab keegi oma unenägusid paremini meeles pidada?
V: Unenäos toimunu üleskirjutamine kohe pärast ärkamist võib aidata inimestel oma unenägusid selgemini meeles pidada. Unipäeviku pidamine, kus iga unenägu on kirjeldatud, võib samuti aidata unenägude meenutamisel. Lisaks sellele, kui keegi ärkab unenäo ajal, kipub ta seda paremini mäletama.
K: Mis põhjustab õudusunenägusid?
V: Õudusunenägusid võib põhjustada ebamugavustunne või valu magamise ajal, haigus, stress või isegi söömine vahetult enne magamaminekut.
K: Mida räägivad erinevad teooriad selle kohta, miks inimesed näevad unenägusid?
V: Erinevad teooriad väidavad, et unenäod peegeldavad alateadvuses toimuvat või et unenägudes esinevad esemed ja inimesed võivad sümboliseerida unenägijale midagi reaalsest elust.
K: Kuidas on inimesed läbi ajaloo püüdnud oma unenägusid mõtestada? V: Läbi ajaloo on inimesed kasutanud oma ja teiste unenägude mõistmist ennustamiseks või ennustamiseks.
