Daydream
Unistamine on lühiajaline eraldumine oma vahetust ümbrusest. Unistamise ajal on inimese kontakt tegelikkusega hägune. Väline reaalsus on teisejärguline kui nägemuslik fantaasia.
On olemas palju erinevaid unenägusid ja puudub kokkulepitud määratlus. Siiski on kõigile unenägude vormidele ühine tunnusjooneks kerge eraldatus inimese ümbritsevast keskkonnast. Päevaringsed unenäod on teadliku kontrolli all, seega erinevad nad unenägudest, kuid neil on siiski mingi unenägusid meenutav fantaasiakvaliteet. Kuigi vanemad ja õpetajad võivad laste unistamist halvata, tundub see olevat täiesti normaalne. On tõendeid, mis näitavad, et unenägusid seostatakse vaimse tervise ja stabiilsusega.
Unistav mees 1912. aastal
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on ööpäevane päevakäsitlus?
V: Päevaringsus on lühiajaline eraldumine oma vahetust ümbrusest, kus inimese kontakt tegelikkusega on hägune ja väline reaalsus on teisejärguline kui nägemuslik fantaasia.
K: Kui palju on olemas päevarõõmude liike?
V: Päevarõõmude tüüpe on palju ja puudub kokkulepitud määratlus.
K: Kas unenäod on inimese teadliku kontrolli all?
V: Jah, päevakajutused on teadliku kontrolli all, seega erinevad nad unenägudest, kuid omavad siiski mingisugust unenägusid meenutavat fantaasiakvaliteeti.
K: Kas päevarääkimine on lastel normaalne?
V: Jah, kuigi lapsevanemad ja õpetajad võivad laste päevarääkimist halvata, tundub see olevat täiesti normaalne.
K: Kas on mingeid tõendeid, mis viitavad unistamise seosele vaimse tervisega?
V: Jah, on tõendeid, mis viitavad sellele, et unistamine on seotud vaimse tervise ja stabiilsusega.
K: Mis on kõigile unistamise vormidele ühine omadus?
V: Kõigile unistamise vormidele ühine tunnusjoon on kerge eraldatus inimese ümbritsevast keskkonnast.
K: Mida kujutab endast väline reaalsus unenägude puhul?
V: Päevalises unistamises on väline reaalsus teisejärguline kui nägemuslik fantaasia.
