Ripsmed (organellid)
Cilium (mitmuses cilia) on organell, mida leidub eukarüootilistes rakkudes. Säbemed on peenikesed väljaulatuvad osad, mis ulatuvad palju suuremast rakukehast välja.
On olemas kahte tüüpi sädemeteid:
- liikuvad sädemed, mis löövad vastu rakust väljaspool asuvat vedelikku.
- mitteliikuvad ehk primaarsed sädemed, mis on tavaliselt sensoorsed organellid.
Eukarüootidel moodustavad kiilid ja lipikud koos organellide rühma, mida tuntakse undulipoodia nime all. Eukarüootide sädemed on struktuurilt identsed eukarüootide lipikutega, kuigi mõnikord tehakse vahet funktsiooni ja/või pikkuse järgi.
Liikuvad sädemed on leitud protista tsiliaatidel nagu Paramecium. Nende abil liigub Paramecium ringi. Neid leidub ka paljude metazoide siseorganite, näiteks seedesüsteemi ja kopsude hingamisteede epiteelirakkudes.
SEM-mikrofotod kopsude hingamisteede epiteelist väljaulatuvatest sädemetest.
Säilikud metazoa's (metazoa)
Mittemotiilseid (või primaarseid) kiile esineb tavaliselt üks raku kohta; peaaegu kõigil imetajate rakkudel on üks mittemotiilne primaarne kiilium. Lisaks võib leida näiteid spetsialiseerunud primaarsetest sädemetest inimese meeleorganites, näiteks silmas ja ninas:
- Inimese silma vardafotoretseptori raku välissegment on seotud rakukehaga spetsiaalse mitteliikuva tsiliumiga.
- Lõhnase neuroni dendriitnupp, kus asuvad lõhnaretseptorid, sisaldab ka mittemotiilseid säbemeid (umbes 10 sässi dendriitnupu kohta).
Staatus kiilialused
Säilikud on struktuurilt peaaegu identsed palju suuremate lipikutega. Nii palju, et on tehtud ettepanek, et mõlemaid kandvad protistid tuleks koondada sugukonda Undulipodia. Varem oli Margulis teinud ettepaneku, et ainult Ciliates tuleks paigutada Ciliophora-tüvesse. Tõsi, Protista on erinevate ainuraksete vormide kogum, kuid kuigi keerukam taksonoomia on muutumas (muutumas), on Protista siiski kasulik termin.
Säbemed ja lipikud on rakuorganellid, spetsialiseerunud üksused, mis täidavad täpselt määratletud funktsioone, nagu mitokondrid ja plastid. Nüüdseks on üsna kindel, et kõik või enamik neist organellidest pärinevad kunagi iseseisvatest prokarüootidest (bakteritest või arheoididest) ja et eukarüootide rakk on "mikroorganismide kogukond", mis töötab koos "abielus".
Küsimused ja vastused
K: Mis on sigar?
A: Cilium on organell, mida leidub eukarüootilistes rakkudes.
K: Millised on kaks tüüpi sädemeteid?
V: Kaks tüüpi kiilsiat on liikuvad kiilsiad ja mitteliikuvad ehk primaarsed kiilsiad.
K: Milline on liikuvate kiilide funktsioon?
V: Liikuvad sädemed löövad vastu rakust väljaspool olevat vedelikku ja neid leidub protistidel nagu Paramecium. Nende abil liigub Paramecium ringi. Neid leidub ka paljude metazoide siseorganite, näiteks seedetrakti ja kopsude hingetoru epiteelirakkudes.
K: Mis on mitteliikuvate ehk primaarsete sädemete ülesanne?
V: Mitte-motiilsed ehk primaarsed sädemed on tavaliselt sensoorsed organellid.
K: Mis on undulipoodia?
V: Undulipodia on organellide rühm, mis hõlmab kiilmeid ja lipikuid.
K: Kas eukarüootide sädemed ja lipikud on struktuuriliselt identsed?
V: Jah, eukarüootilised sädemed on struktuuriliselt identsed eukarüootiliste lipukestega, kuigi mõnikord tehakse vahet funktsiooni ja/või pikkuse järgi.
K: Kus leidub liikuvaid kiilmeid?
V: Liikuvad sädemed leidub protistide sädemetel, nagu Paramecium, samuti paljude metasoomade siseorganite, näiteks seedetrakti ja kopsude hingetoru epiteelirakkudes.
