Dendriit
Dendriidid on neuronite harud, mis võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt. Signaalid suunduvad rakukehasse (ehk soma).
Rakul võib olla sadu dendriite, kuid ainult üks akson. Dendriidid kannavad teiste neuronite signaale somaali ja akson kannab ühe signaali somaalist järgmisele neuronile või lihaskiududele.
Ühe neuroni dendriit ja teise neuroni akson kohtuvad sünapsis, mis on väga kitsas vahe kahe raku vahel. Kui elektrilised impulsid jõuavad aksoni otsa, vallandavad nad kemikaalide, nn neurotransmitterite vabanemise. Need kemikaalid liiguvad sünapsi kaudu dendriiti, kus nad käivitavad ioonide voolu rakku või rakust välja.
Laetud ioonide liikumine dendriitides põhjustab elektrivoolu, mis levib lühiajaliselt somaale, enne kui see taastub normaalseks.
Kui dendriidid saavad telgedelt palju signaale, siis käivitub ahelreaktsioon. See ahelreaktsioon on tugev elektrivool, mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks ja mis voolab mööda aksonit järgmise sünapsini.
Täielikult diferentseerunud neuronid ei jagune. Täiskasvanud aju tüvirakud võivad aga kogu organismi eluea jooksul funktsionaalseid neuroneid taastada. Üldiselt, kui neuronid on kord sündinud, ei jagune nad. Paljud neist elavad kogu looma eluea jooksul.
Neuroni skeem
Küsimused ja vastused
K: Mis on dendriidid?
V: Dendriidid on neuronite harud, mis võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt.
K: Kuhu lähevad signaalid pärast dendriitidesse sisenemist?
V: Signaalid lähevad pärast dendriitidesse sisenemist rakukehasse (ehk soma).
K: Mitu aksonit võib ühel rakul olla?
V: Rakul võib olla ainult üks akson.
K: Mida kannavad dendriidid teistest neuronitest soma sisse?
V: Dendriidid kannavad teistest neuronitest soma signaalid.
K: Mis on sünaps?
V: Sünaps on väga kitsas lõhe ühe neuroni dendriidi ja teise neuroni aksoni vahel.
K: Mis vallandab neurotransmitterite vabanemise?
V: Aksoni lõppu jõudvad elektrilised impulsid vallandavad neurotransmitterite vabanemise.
K: Mis juhtub, kui dendriidid saavad aksonitelt palju signaale?
V: Kui dendriidid saavad aksonitelt palju signaale, siis käivitub ahelreaktsioon, mida nimetatakse tegevuspotentsiaaliks, mis voolab aksonit mööda allapoole järgmise sünapsini.
