Müotsüüt
Müotsüüt (tuntud ka kui lihasrakk) on raku tüüp, mida leidub lihaskoes.
Müotsüüdid on pikad, torukujulised rakud. Nad arenevad müoblastidest, et moodustada lihaseid protsessis, mida nimetatakse müogeneesiks.
Müotsüütidel on erinevaid spetsialiseerunud vorme: südame-, skeleti- ja silelihasrakud. Neil on erinevad struktuurid. Südame- ja skeletilihaste triibulisi või triibulisi rakke nimetatakse lihaskiudududeks.
Kardiomüotsüüdid on lihaskiud, mis moodustavad südame kambrid. Neil on üks keskne tuum. Skeletilihaskiud aitavad keha toetada ja liigutada. Neil on tavaliselt perifeersed tuumad.
Silelihasrakud kontrollivad tahtmatuid liigutusi, näiteks peristaltika kontraktsioone söögitorus ja maos.
Lihasraku ja neuromuskulaarse sõlme skeem 1. Akson 2. Neuromuskulaarne ühendus 3. Lihaskiud (müotsüüt) 4 . Müofibrill
Küsimused ja vastused
K: Mis on müotsüüt?
V: Müotsüüt on raku tüüp, mida leidub lihaskoes.
K: Milline on müogeneesi protsess?
V: Müogenees on protsess, mille käigus müoblastid arenevad müotsüütideks, et moodustada lihaseid.
K: Millised on müotsüütide spetsialiseerunud vormid?
V: Müotsüütide spetsialiseerunud vormid on südame-, skeleti- ja silelihasrakud.
K: Milline on südame- ja skeletilihasrakkude ehitus?
V: Südame- ja skeletilihaste triibulisi või triibulisi rakke nimetatakse lihaskiudududeks.
K: Mis on kardiomüotsüüdid?
V: Kardiomüotsüüdid on lihaskiud, mis moodustavad südame kambrid.
K: Mis vahe on kardiomüotsüütide ja skeletilihaskiudude tuumade vahel?
V: Kardiomüotsüütidel on üks keskne tuum, samas kui skeletilihaskiududel on tavaliselt perifeersed tuumad.
K: Milline on silelihasrakkude funktsioon?
V: Silelihasrakud kontrollivad tahtmatuid liigutusi, näiteks peristaltika kontraktsioone söögitorus ja maos.
